Karl Kello
-
Teaduskoostööfestival: õigel ajal õiges kohas
TTÜ ja TÜ korraldasid 14. oktoobril Mektory keskuses ettevõtete ja ülikoolide koostööfestivali „Õigel ajal õiges kohas”. Ettevõtjad saabusid kohale uusi arendusideid saama. Osales üle 500 inimese, rohkem kui 330 ettevõtte ja organisatsiooni esindajad, 170 teadlast Tartust ja Tallinnast.
Festival toimus esimest korda, järgmisel aastal saadakse kokku Tartus. Loodetavasti on siis maaülikoolgi oma lipuga väljas ja osaleb ka Tallinna…
8 minutit -
Õpetajate Leht vs Nõukogude Õpetaja
Üks pingelisemaid perioode eesti kooli ja seega ka Õpetajate Lehe ajaloos oli aasta 1950. Suurema osa oma ajaloost on Õpetajate Leht ilmunud Nõukogude Õpetaja nime all. Elu on niisugune. Ja võimalik, et see ongi ajalugu.
75 aastat tagasi, 25. oktoobril 1940 ilmunud esimesest Nõukogude Õpetajast oli lugeda, et „vastutusrikas haridustööline, kes üleeile oli kulakute muigealune koolmeister ja keda eile taheti…
7 minutit -
Sõnavabadus, sõnavastutus
Kuuldes räägitavat võõravihast ja vihakõnest Eesti ühiskonnas, tekib küsimus, kas meil pole isegi kõige kõrgemal tasemel satutud anonüümsete kommenteerijate väga marginaalse osa mõjuvälja. Nende mõnesaja internetitrolli ohvriks, kes moonutavad ühiskondlikku arvamust.
Meie president ütleb, et Eestit viib edasi elav ja tsiviliseeritud arutelu: „Mis muide tähendab, et ka arvamusvabaduse äärealadelt purskuval kurjusel on vabas demokraatias oma võimalus” – ja see on normaalne seni,…
4 minutit1 kommentaar -
Teaduse vastutus – teadlase vastutus
Eesti teadussüsteem on ummikusse jooksnud, haridusteadus toimetab mudaliigas ja teenindusteadust pole meil üldse …
Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere oli augustis teaduskomandeeringul Austraalias. Lisaks kohtumistele ja loengutele viies ülikoolis seisid tal ees välitööd kõrbega piirnevate randade avarustes, kus pole telefoniühendust, rääkimata internetist. Seega osutus sõit ühtlasi vaimseks puhkuseks, sest Eestis on üsna raske sel moel välja lülituda. Austraalia on…
8 minutit5 kommentaari -
Nagu Poja maad, nõnda ka Ema maad …
Rooma, november 1215, Lateraani 4. kirikukogu. Sõnab paavst: „Nagu Poja maad, nõnda püüame ka Ema maad alati oma isaliku hoolitsemise innuga edendada.” See katoliku kiriku kõrgeima ülempreestri tõdemus ei kuulu üksnes ajalukku, vaid on aktuaalne ka tänapäeval.
Ülehomme, s.o 6. septembril kell 12 toimub Tallinnas Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalis Maarjamaa uuestipühitsemine, mille viib vastavalt Rooma-Katoliku Kiriku traditsioonile läbi…
8 minutit -
Tallinna panoraam pidas kaua vastu
Tallinna panoraam püsis suhteliselt muutumatuna pikka aega. 20. sajandil hakkas toimuma, rääkimata siis juba praegusajast. Aleksander Nevski katedraal õnnistati sisse 30. aprillil 1900, et „merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus”. Viru hotell avati 1972, Olümpia hotell 1980. Radisson SAS hotell valmis ca 2000 – millele eelnes vähemalt kümne aasta pikkune eellugu. Äärepealt…
6 minutit -
Igaühel oma Graal
Püha Graal öeldakse olevat inimajaloo üks kõige mõistatuslikumaid fenomene. Graal on mähitud salapärasse senini. Tema saladusse olid pühendatud vähesed, sealhulgas väidetavalt templirüütlid, nemad olid poolmüütilise Graali vardjad, kaitsjad, varjajad. Graal on nagu mingi tabamata ime. Igaüks otsib oma Graali ega leia teda. Sest Graal ilmutab ennast üksnes väärilistele, aga väärilisi on üldiselt väga vähe. Palju oleneb sellest, mida Graali all mõista. Selles…
6 minutit -
Ebamugavustsoonist välja
Pidevalt käib jutt, et vaja on lõpuks oma mugavustsoonist välja tulla. Et siis mugavustsoonist välja ja ebamugavustsooni sisse? Loogiline oleks kõigepealt siiski ebamugavustsoonist välja saada. Sest seda tsooni meil ikka on. Paljud pagevad väljamaale – mugavuspagulased, on nende kohta otsesõnu öeldud. Kuigi õigem oleks nimetada neid ebamugavuspagulasteks.
Laste jaoks on aga ebamugav koolis käia. TÜ ühiskonnateaduste instituudi teadlaste osalusel valminud laste subjektiivset…
4 minutit1 kommentaar -
Mees on naine
Indoeuroopalike arusaamade kohaselt peeti/peetakse inimeseks eelkõige meest. Mees tähendab tänase päevani mitmes keeles inimest. Oleme meiegi selle mõtteviisi omaks võtnud. Ütleb juba eesti vanasõnagi, et naisterahvas on inimene ainult värske lume peal: kui lumel on jälgi näha, öeldakse: „Siit on inimene läind.”
Meie maailmas on algselt pigem nõnda olnud, et inimene on naine. Sellest leidub jälgi lähimates sugulaskeeltes: lüüdi inahmoi, inehmine ‘naine’; Aunuse karjala…
6 minutit -
Staliniga ja Stalinita
Aastal 1945 anti ühele edukale Eesti koolipoisile kiituskiri, mida ilustasid Stalini-Lenini portreed. Kui sama noormees sai paar-kolm aastat hiljem uue kiituskirja, olid sellelt suured juhid ja õpetajad juba ära koristatud. Kiituskiri Staliniga ja Stalinita … Kuidas see võimalik oli? Kuhu kadus Eestis väljaantud koolilaste kiituskirjadelt Stalini pilt?
Eesti NSV hariduse rahvakomissariaadi tolleaegsetel kiituskirjadel on kasutatud täpselt sama kujundust, ainult vapi värve ja teostust…
6 minutit -
Vürst Igori päikesevarjutus
Päikesevarjutused on ka meie idanaabrite juures tähelepanuväärset rolli mänginud (nn Theoderici päikesevarjutuse kohta Eestis aastal 1191 vt ÕpL 02.04). 1. mail 1185 kell 16.48 toimus päikese täisvarjutus Lõuna-Venemaal, mis sai nähtavasti peamiseks põhjuseks vanavene tähtsaima kirjandusmälestise, lugulaulu vürst Igori sõjaretkest sünniloos. Novgorod-Severski vürst Igor Svjatoslavitš otsustas võita kuulsust ja sõitis välja polje peale võitlema oma veresugulaste polovetsidega (Igori vanaema pärines polovetsi…
7 minutit -
Eile jüripäev, homme ussikuningapäev
Ussikuningapäev on tähtis päev. Homme kutsub ussikuningas oma alamad n-ö üldkoosolekule. Maduussid on praeguseks kõik kenasti talveunest üles ärganud – eile pidid viimasedki maa seest välja tulema.
Maa sisse võetakse ussid kas pärtlipäeval (24. august) või ussimaarjapäeval (8. september): „Pärtlipäeva aeg võetakse ussid maa sisse, aga need, kes paha on teinud, nagu loomi või inimesi nõõlanud, need jäävad talveks pääle…
6 minutit -
Kõik teed viivad TTÜ-sse
Sellise loosungi seadis rektorikandidaatide valimisdebatil ettevõtjate jaoks üles Andrus Salupere. Mõte selles, et Tallinna tehnikaülikoolist saavad ettevõtjad lahenduse oma probleemidele.
Rektorikandidaatide valimisplatvormidest
Jaak Aaviksoo: Näen eelseisva viie kuni kümne aasta perspektiivis TTÜ kujunemist ülikooliks, mis on Eesti noorte esimene valik oma haridustee jätkamiseks.
Jakob Kübarsepp: TTÜ teadustegevuse üks põhieesmärke aastaks 2025: teadus- ja arendustegevuse eelarve on õppetegevuse eelarvest kolmandiku võrra suurem.
Andrus Salupere: TTÜ peab…
4 minutit1 kommentaar -
Horisontaalne maailm, vertikaalne maailm
Eelmise aasta viimases Õpetajate Lehes kirjutas kasvatusteadlane Tiiu Kuurme inimese vertikaalsest ja horisontaalsest dimensioonist („Aja vaim ja vaimuta aeg”). Horisontaalse mõõtme all tuleks mõista toimetuleku kohustatust, s.o inimese toimetulekut ümbritseva tegelikkusega. Vertikaalne mõõde tähendab õilistada oma loomust, ületada iseend, leida ideaalid, teenida ilu ja headust, olla väärikas. Inimese osaks on jäänud siiski olla pigem ise toode/materjal ja tarbida teiste…
4 minutit1 kommentaar -
Maarjamaa, naistemaa
Et Jeesuse emakeeles tähendas mar, mary naist (vt ÕpL 27.03), avaneb seoses Maarjamaa nimetusega veel üks intrigeeriv võimalus: Terra Mariana, Terra Mariae (ld keeles), Māras zeme (läti keeles) paralleeltõlgendus võib olla ka lihtsalt Nais(t)e maa. Ja kuivõrd nii mar/mary kui ka kali on tähendanud naist, võivad ka Maarjamaa ja Kalevala sobituda ühtsesse poolmüütilisse konteksti. Soome ajalooprofessor Matti Klinge peabki muide Kalevala ainestiku…
6 minutit -
Theoderici päikesevarjutus
Kaheksasada aastat tagasi, kui „pärast Ridala sõjakäiku ja Sakala Lembitu allaheitmist hakkas kogu Eestimaa raevutsema Liivimaa vastu”, plaanitses Eestimaa piiskop Theoderic sõitu Rooma kirikukogule. Riia piiskop Albert oli Rooma poole teele asunud juba eelmisel aastal.
Theoderic kuulus kohalike ristisõdalaste kõrgseltskonda. Tema oli see mees, kes käis Roomas paavstidelt ristisõjabullasid toomas ja tundis seega vähemalt kahte paavsti isiklikult. Ta seadis sisse Kristuse sõjateenistuse…
7 minutit -
Terra Mariana 800
Kaheksasada aastat tagasi toimus olulist – isegi nii olulist, et Eesti kirikute nõukogu on kuulutanud käesoleva aasta teema-aastaks „Kaheksa sajandit Maarjamaad”. Lätis tähistatakse katoliku piiskoppide eestvõttel 2015. aastat Terra Mariana juubeliaastana. Maarjamaa on Eesti poeetiline sünonüüm. Ema Maa (Terra Matris või Terra Mariae, Terra Mariana) tähendas kohalikus kontekstis algselt Vana-Liivimaad, s.o Läti-Eestimaad, ning on säilinud Latgale ja eelkõige Läti katoliikliku osa nimetusena. Nõnda…
6 minutit -
Üks neljast: Tallinna tehnikaülikool valib uut rektorit
Tehnikaülikooli rektoriks kandideerib Eesti teaduse au ja uhkus – kolm akadeemikut ja küberneetika instituudi direktor: Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepp, Andrus Salupere, Mart Ustav. TTÜ rektorivalimised toimuvad 22. mail. Kandidaatide avalik väitlus on 14. aprillil TTÜ aulas. Uus rektor astub ametisse 1. septembril.
Õpetajate Leht pakkus TTÜ rektori kandidaatidele võimalust avaldada oma n-ö mitteametlik valimisplatvorm. Sest kindlasti jääb ametlikus…
10 minutit1 kommentaar -
Poliitilised skandaalid: tule teadus appi
Tallinna ülikooli teadusnädal 9.–13. märtsini algas ajutreeningu, tuleviku energiate ja poliitiliste skandaalide temaatika avamisega. Kõik ülimalt aktuaalsed teadusteemad.
Poliitiline skandaal sünnib tõhusa ajutegevuse tulemusel. Kui aga keegi võtaks rääkida poliitilisest skandaalist kui tuleviku kütusest, peetaks seda muidugi väikeseks naljaks. Kuid nagu tihtilugu juhtub, võib naljal olla tõsine iva sees. Sest kui üks skandaalikiskumine läheb edukalt korda, siis – anna hagu….
6 minutit -
Urmas Sutrop: Eraraha kõrgharidusse tagasi
Täpselt nädal tagasi diskuteerisid teaduste akadeemia saalis riigikogu valimistele täisnimekirjaga minevate erakondade esindajad teaduse ja teadlase rolli ning ülikoolide panuse üle Eesti ühiskonda.
Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere tõdes alustuseks, et ülikool/teadus peab olema mitte riigi teener, vaid ühiskonna vedur. Enam ei piisa sellest, et ülikoolid pakuvad riigile korralikku teaduspõhist teenust, nagu teadusarendusstrateegia aastani 2020 ette näeb.
Teadus ei…
4 minutit9 kommentaari -
Kiviajal sündis imelist kunsti
Viis tuhat aastat tagasi hakkas äkitselt toimuma. Varematel aegadel ei juhtunud pikkade aastatuhandete jooksul palju midagi, nüüd algas imeline areng. Ilmnes vastupandamatu huvi taevaste asjade vastu, pürgimine vaimsete kõrguste poole. Ajaloo näitelavale ilmus vertikaalne inimene / inimese jumalik ehk vertikaalne mõõde, millest kirjutab Tiiu Kuurme tänases Õpetajate Lehes.
Ca 3000 eKr hakati rajama muinasobservatooriume. Sündisid kõrgkultuurid (sh poolmüütiline Atlantise tsivilisatsioon) ja…
5 minutit -
Olümpiamängud – kelle auks õieti?
Planeet Veenus joonistab taevalael väidetavalt/näiliselt iga nelja aastaga täiusliku viisnurga (mõni ütleb, et alles iga kaheksa aastaga). Ei tea, ise ei ole näinud, ei oska seisukohta võtta ega seda ette kujutada. Aga kui nii on, pidi tähtviisnurga (s.o ühe käetõmbega joonistatud viisnurga) selline üllatav omapära jahmatama muistseid vaatlejaid. Veenusest ja tema viisnurgast sai nõnda täiuslikkuse, ilu ja seksuaalse armastuse…
7 minutit -
Sotsiaalne õiglus enampakkumisele
Kui Eesti riik töötab suuresti n-ö salajase vähempakkumise põhimõttel, siis erakonnad üritavad valimiste eel pildile saada avaliku enampakkumisega. Pakutakse maksuvabastusi ja praegusest madalamat maksukoormust, miinimumpalga ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, astmelist tulumaksu. Ülepakkumise tulemus pole siiski kuigi atraktiivne, sest pakutav raha jääb suhteliselt väheseks. Seega tuleks sihtgruppi konkretiseerida ja lubada suuremat summat neile, kellest võib otseselt oleneda riigikokku sissesaamine.
Rääkides sotsiaalsest õiglusest…
4 minutit1 kommentaar -
EKA 100: kunstiakadeemia juubeldas Kumu kunstimuuseumis
Kumu on kunstiakadeemia suureks juubelipeoks päris paras paik – ja peaaegu ainuvõimalik paik. Sest võib küll öelda, et Eesti kunstiakadeemiata poleks ka Kumu kunstimuuseumi.
Eesti kunstiakadeemial on neid nimesid ikka olnud: Tallinna Kunsttööstuskool, Riigi Kunsttööstuskool, Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool / Riigi Kõrgem Kunstikool, Jaan Koorti nim Riigi Rakenduskunsti Kool, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool, Tallinna…
6 minutit