Karl Kello
-
Maassa maan tavalla
Paari päeva pärast algab ahviaasta ja siis on juba kohe ka vastlapäev käes. Meie seda meelelahutuslikku astroloogia- ja numeroloogiavärki (vt ka käesoleva Õpetajate Lehe viimane külg) loomulikult tõsiselt ei võta – nagu näiteks sedagi, et Kuu suudab mõjutada inimese ajutegevust. Hoolimata sellest, et miljonitele inimestele on see igapäine tegelikkus ja et Kuu gravitatsioonijõud liigutab tohutuid veemasse (isegi Maa pind tõuseb ja langeb…
3 minutit -
Süsteemi ilu: ajaloomatemaatikat kah
Kahe aasta pärast tähistab Eesti Vabariik oma sajandat sünnipäeva. Aga kus ja kuidas me seda teeme, sõltub suuresti sellest, mil moel õnnestub eelseisev ahviaasta üle elada. Oma riigi esimest juubelit, 1968, meil siin kodumaal ju eriti tähistada ei õnnestunud. Nii olemegi sunnitud tõdema, et rohkem kui poole oma riigi ajalikust loost pole meil olnud oma riiki. Skisofreeniline värk.
Üks suur…
6 minutit1 kommentaar -
Rääkige lastele muinasjutte
Ajaloolane Margus Laidre meenutab aastalõpu Postimehes Albert Einsteini tõdemust: „Kui tahate, et teie lapsed oleksid intelligentsed, siis rääkige neile muinasjutte. Kui soovite, et nad oleksid veelgi intelligentsemad, siis rääkige neile veel rohkem muinasjutte” (PM, 31.12.2015). Soovitus on väga asja- ja ajastukohane, seda relatiivsusteooria looja suust ja iseäranis Soomes hiljaaegu avaldatud uuringu tulemuste valguses kolmeaastaste laste kesise kõneoskuse kohta – vanemad ei…
5 minutit -
Üks aasta, kaks tüviteksti
Kaheksasada aastat tagasi öeldi välja kaks lauset, kaks eestluse tüviteksti – üks maailma ühes, teine teises otsas; üks eesti, teine ladina keeles. Ühe lause sõnastasid saarlased, teise Rooma paavst.
Aprillist 1215 peaks pärinema teadaolevalt esimene lause eesti keeles, mis leidnud jäädvustamist kirjasõnas: „Laula, laula, pappi”, kirja pandud Liivimaa krooniku Henriku käega kümmekond aastat hiljem.
Laula, laula, pappi
Kroonik Henrik kirjutab, et kui tsistertslaste ordu…
5 minutit -
Mida üks ei või, seda üheksa võivad
Seda eriti siis, kui lahendamist vajav probleem on valdkonnaülene, nagu tõdeti Eesti teadusagentuuri samanimelisel koostöökonverentsil novembris, teemaks teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna populariseerimine.
ETAg-i juhatuse esimees Andres Koppel esitas Eesti vajaduste ja praeguse olukorra analüüsi. Mait Raaval (Pro Konsultatsioonid) oli põhjust sedastada, et rõõmustavat pole meil palju: tootlikkuse kasvutempo on pidurdunud – oleme liidritest kaks korda maha jäänud, sama lugu…
2 minutit -
Üks, kaks, kolm ajalugu. Või siiski üks ja terviklik?
Mitu ajalugu meil siis õieti on? Kohalikus kontekstis räägitakse teinekord kahest-kolmest ja vahest isegi neljast ajaloost: üks eestlastele, teine venelastele pluss kosmopoliitiline euroajalugu, kusjuures sellelgi on loomulikult mitmeid variante.
Öeldavasti saab minevikke olla ainult üks, mineviku tõlgendusi aga on paratamatult palju. Kuigi ega see või olla väga kindel – sest kui ikka täpselt ei tea, mis asi…
6 minutit -
Ajalool ei ole auku sees
Oleme kuidagi ootamatult sattunud tunnistajaks, kuidas minevik ärkab ellu. Mineviku varjude varjud on saabunud külaskäigule tänapäeva. Varjude varjud – see on omaaegsete, mitte just kõige adekvaatsemate poliitiliste otsuste tagajärgede tagajärjed. Ja mida valusam valgus, seda teravamad varjud. Varematel aegadel kuulusid varjud varjude maailma, praegu osalevad nad päriselus. IT-võimalused teevad varjude maailma tegelikkuseks.
Teinekord öeldakse – näiteks kui keegi üritab kahtluse alla seada…
2 minutit -
Elukestev õpe: mida pikem, seda parem
Täienduskoolituse hooaeg on täishooga lahti läinud. Elukestva õppe kohta on ka rahvatarkusel oma sõna öelda, nimelt et inimene õpib, kuni elab, ja alles haua ääre peal saab targaks – kuid hilja juba: „Havva veere pääl saat targas, aga sis om hilda.” Variant: „Ega enne targas ei saa, kui kaits kätt om rindu pääl.” Vanasõnad paigutuvad seega üsna täpselt praegu…
6 minutit -
Teaduskoostööfestival: õigel ajal õiges kohas
TTÜ ja TÜ korraldasid 14. oktoobril Mektory keskuses ettevõtete ja ülikoolide koostööfestivali „Õigel ajal õiges kohas”. Ettevõtjad saabusid kohale uusi arendusideid saama. Osales üle 500 inimese, rohkem kui 330 ettevõtte ja organisatsiooni esindajad, 170 teadlast Tartust ja Tallinnast.
Festival toimus esimest korda, järgmisel aastal saadakse kokku Tartus. Loodetavasti on siis maaülikoolgi oma lipuga väljas ja osaleb ka Tallinna…
8 minutit -
Õpetajate Leht vs Nõukogude Õpetaja
Üks pingelisemaid perioode eesti kooli ja seega ka Õpetajate Lehe ajaloos oli aasta 1950. Suurema osa oma ajaloost on Õpetajate Leht ilmunud Nõukogude Õpetaja nime all. Elu on niisugune. Ja võimalik, et see ongi ajalugu.
75 aastat tagasi, 25. oktoobril 1940 ilmunud esimesest Nõukogude Õpetajast oli lugeda, et „vastutusrikas haridustööline, kes üleeile oli kulakute muigealune koolmeister ja keda eile taheti…
7 minutit -
Sõnavabadus, sõnavastutus
Kuuldes räägitavat võõravihast ja vihakõnest Eesti ühiskonnas, tekib küsimus, kas meil pole isegi kõige kõrgemal tasemel satutud anonüümsete kommenteerijate väga marginaalse osa mõjuvälja. Nende mõnesaja internetitrolli ohvriks, kes moonutavad ühiskondlikku arvamust.
Meie president ütleb, et Eestit viib edasi elav ja tsiviliseeritud arutelu: „Mis muide tähendab, et ka arvamusvabaduse äärealadelt purskuval kurjusel on vabas demokraatias oma võimalus” – ja see on normaalne seni,…
4 minutit -
Teaduse vastutus – teadlase vastutus
Eesti teadussüsteem on ummikusse jooksnud, haridusteadus toimetab mudaliigas ja teenindusteadust pole meil üldse . . . .
Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere oli augustis teaduskomandeeringul Austraalias. Lisaks kohtumistele ja loengutele viies ülikoolis seisid tal ees välitööd kõrbega piirnevate randade avarustes, kus pole telefoniühendust, rääkimata internetist. Seega osutus sõit ühtlasi vaimseks puhkuseks, sest Eestis on üsna raske sel moel välja lülituda. Austraalia on…
8 minutit -
Nagu Poja maad, nõnda ka Ema maad …
Rooma, november 1215, Lateraani 4. kirikukogu. Sõnab paavst: „Nagu Poja maad, nõnda püüame ka Ema maad alati oma isaliku hoolitsemise innuga edendada.” See katoliku kiriku kõrgeima ülempreestri tõdemus ei kuulu üksnes ajalukku, vaid on aktuaalne ka tänapäeval.
Ülehomme, s.o 6. septembril kell 12 toimub Tallinnas Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalis Maarjamaa uuestipühitsemine, mille viib vastavalt Rooma-Katoliku Kiriku traditsioonile läbi…
8 minutit -
Tallinna panoraam pidas kaua vastu
Tallinna panoraam püsis suhteliselt muutumatuna pikka aega. 20. sajandil hakkas toimuma, rääkimata siis juba praegusajast. Aleksander Nevski katedraal õnnistati sisse 30. aprillil 1900, et „merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus”. Viru hotell avati 1972, Olümpia hotell 1980. Radisson SAS hotell valmis ca 2000 – millele eelnes vähemalt kümne aasta pikkune eellugu. Äärepealt…
6 minutit -
Igaühel oma Graal
Püha Graal öeldakse olevat inimajaloo üks kõige mõistatuslikumaid fenomene. Graal on mähitud salapärasse senini. Tema saladusse olid pühendatud vähesed, sealhulgas väidetavalt templirüütlid, nemad olid poolmüütilise Graali vardjad, kaitsjad, varjajad. Graal on nagu mingi tabamata ime. Igaüks otsib oma Graali ega leia teda. Sest Graal ilmutab ennast üksnes väärilistele, aga väärilisi on üldiselt väga vähe. Palju oleneb sellest, mida Graali all mõista. Selles…
6 minutit -
Ebamugavustsoonist välja
Pidevalt käib jutt, et vaja on lõpuks oma mugavustsoonist välja tulla. Et siis mugavustsoonist välja ja ebamugavustsooni sisse? Loogiline oleks kõigepealt siiski ebamugavustsoonist välja saada. Sest seda tsooni meil ikka on. Paljud pagevad väljamaale – mugavuspagulased, on nende kohta otsesõnu öeldud. Kuigi õigem oleks nimetada neid ebamugavuspagulasteks.
Laste jaoks on aga ebamugav koolis käia. TÜ ühiskonnateaduste instituudi teadlaste osalusel valminud laste subjektiivset…
4 minutit -
Mees on naine
Indoeuroopalike arusaamade kohaselt peeti/peetakse inimeseks eelkõige meest. Mees tähendab tänase päevani mitmes keeles inimest. Oleme meiegi selle mõtteviisi omaks võtnud. Ütleb juba eesti vanasõnagi, et naisterahvas on inimene ainult värske lume peal: kui lumel on jälgi näha, öeldakse: „Siit on inimene läind.”
Meie maailmas on algselt pigem nõnda olnud, et inimene on naine. Sellest leidub jälgi lähimates sugulaskeeltes: lüüdi inahmoi, inehmine ‘naine’; Aunuse karjala…
6 minutit -
Staliniga ja Stalinita
Aastal 1945 anti ühele edukale Eesti koolipoisile kiituskiri, mida ilustasid Stalini-Lenini portreed. Kui sama noormees sai paar-kolm aastat hiljem uue kiituskirja, olid sellelt suured juhid ja õpetajad juba ära koristatud. Kiituskiri Staliniga ja Stalinita . . . . Kuidas see võimalik oli? Kuhu kadus Eestis väljaantud koolilaste kiituskirjadelt Stalini pilt?
Eesti NSV hariduse rahvakomissariaadi tolleaegsetel kiituskirjadel on kasutatud täpselt sama kujundust, ainult vapi värve ja teostust…
6 minutit -
Vürst Igori päikesevarjutus
Päikesevarjutused on ka meie idanaabrite juures tähelepanuväärset rolli mänginud (nn Theoderici päikesevarjutuse kohta Eestis aastal 1191 vt ÕpL 02.04). 1. mail 1185 kell 16.48 toimus päikese täisvarjutus Lõuna-Venemaal, mis sai nähtavasti peamiseks põhjuseks vanavene tähtsaima kirjandusmälestise, lugulaulu vürst Igori sõjaretkest sünniloos. Novgorod-Severski vürst Igor Svjatoslavitš otsustas võita kuulsust ja sõitis välja polje peale võitlema oma veresugulaste polovetsidega (Igori vanaema pärines polovetsi…
7 minutit -
Eile jüripäev, homme ussikuningapäev
Ussikuningapäev on tähtis päev. Homme kutsub ussikuningas oma alamad n-ö üldkoosolekule. Maduussid on praeguseks kõik kenasti talveunest üles ärganud – eile pidid viimasedki maa seest välja tulema.
Maa sisse võetakse ussid kas pärtlipäeval (24. august) või ussimaarjapäeval (8. september): „Pärtlipäeva aeg võetakse ussid maa sisse, aga need, kes paha on teinud, nagu loomi või inimesi nõõlanud, need jäävad talveks pääle…
6 minutit
