Karl Kello
-
Päikeselaev läheb põhja
Jaaniõhtul 2014 joonistas läti noorema põlve kunstnik ja kunstiõppejõud Reinis Liepa tunni-poolteise jooksul Saaremaal vihmahoogude vaheajal ja vahetult enne tule süütamist pildi omaaegsel mere kaldal asunud kivilaevast. Meri on sest paigast taandunud juba aastatuhandeid tagasi. Paadi- või laevakujulisi kivistruktuure leidub Ojamaal ja Lõuna-Skandinaavias, samuti Läänemere lõunarannikul, sh väga üksikuid ka Lätis ja Eestis. Peetakse neid laevkalmeteks (= surnute laevadeks), mis rajatud…
6 minutit -
Aukartmatusest teaduse ees
Aukartus teaduse vastu – nõnda sõnastas akadeemik Raimund-Johannes Ubar oma loengu pealkirja (Nikolai Alumäe medali laureaadi loeng, TTÜ, 29.09). Taustast: Nikolai Alumäe medal on Eesti teaduste akadeemia kõrgeim autasu informaatika ja tehnikateaduste vallas. Seda antakse välja kuni kord nelja aasta jooksul. Alumäe medal oli üks esimesi, see asutati samal aastal, 2003, kui Karl Schlossmanni medal arstiteaduses ning Paul Ariste medal sotsiaal- ja…
4 minutit3 kommentaari -
777 aastat tagasi: punase risti all, musta risti all
Aastal 1237 ühines kohalik Kristuse sõjateenistuse vendade ordu Saksa orduga. Aasta varem toimunud Saule lahingu tagajärjel, kus surma said pooled Kristuse vendadest koos oma ordumeistriga, oli lakanud nende ordu praktiliselt olemast. Oldi sunnitud värvi vahetama: templirüütlite punase risti asemel ilmus nende valgele hõlstile Saksa ordu must rist. Kui kohalike Kristuse vendade meister allus otse Rooma paavstile, siis…
6 minutit -
Mustvee eesti gümnaasium: saatusekell tiksub
Pole teada, mis saab edasi, kui Mustvee linna volikogu jääb oma kevadise otsuse juurde likvideerida Mustvee gümnaasium ja saata eesti õpilased Mustvee vene kooli (vt kommentaar „Eesti lapsed vene kooli?”, lk 2). Millised on väljavaated probleemile lahendus leida?
Mustvee gümnaasiumi direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina kinnitab, et kuivõrd volikogu tühistas oma kevadise otsuse, jätkab praegu Mustvees kaks gümnaasiumi, aga igal juhul…
7 minutit -
Eesti lapsed vene kooli?
Tänavu kevadel otsustas Mustvee linna volikogu likvideerida Mustvee gümnaasiumi ja suunata eesti lapsed vene gümnaasiumi, mis kavatseti nimetada Peipsi gümnaasiumiks (vt viimane külg). Praeguse seisuga on see otsus tühistatud ja lõplik otsustamine edasi lükatud, kuid aprilliks 2015 peab gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul olema selgus majas, mis saab edasi.
Esimesed tulemused on siiski n-ö laekunud: lapsed ehmatati ära. Pole ju mõttekas käia…
4 minutit -
Willendorfi Venus: väike kuju, suur müsteerium
Kakskümmend viis tuhat aastat tagasi toimus Euroopas olulist. Jääaeg saavutas oma maksimumi. Tulevase Eesti-Läti-Leedu alad, rääkimata Soomest-Rootsist, olid kaetud Skandinaavia liustikuga. Jääseina taga (või õigemini küll ees) elavad inimesed jahtisid mammuteid ja põhjapõtru ja kes teab, ehk ka koopakarusid.
Need mammuti- ja koopakarukütid olid karmid mehed. Ometi vormis just siis kellegi andekas käsi valmis unikaalse kunstiteose, mida praegu…
7 minutit -
Homerose eeposte Läänemere päritolu
Juuni lõpus külastab Saaremaad roomlane Felice Vinci, kes tutvustab Kuressaare raekojas 27.06 oma ülimalt intrigeerivat teost „Homerose eeposte Läänemere päritolu. „Ilias”, „Odüsseia” ja müüdiränne”. Eesti keeles ilmus see raamat juba aastal 2008. Autor esitab seal põneva pildi Mükeene kultuuri Läänemere juurtest ja seega ka Kreeka tsivilisatsiooni enese algupärast.
Hellas Eesti rannikul
Felice Vinci ütleb, et Trooja sõda peeti Päris-Soomes, et kenanaisene…
7 minutit1 kommentaar -
Oreli õnnistamine
Gustav Adolfi gümnaasiumis avati ja õnnistati kooli aastapäeval, 6. juunil kaks orelit: 1905. aastal Inglismaal valmistatud Edington Priory Churchi orel Henry Jones & Sons ja 1957. aastal valmistatud Sibeliuse akadeemia harjutusorel Walker, annetused mõlemad. Henry Jonesi orel on Eestis esimene Inglise orel. Igati korras, kauni kõlaga väga väärikas pill. Inglise orelid erinevad Saksa ja Prantsuse orelitest kõla pehmuse ja pidulikkuse poolest.
Orel gümnaasiumis….
4 minutit -
Vastuvõtt 2014: tähtis strateegiline otsus
TTÜ prorektor Jakob Kübarsepp nimetab matemaatika riigieksami keskkoolilõpetajatele kohustuslikuks muutmist väga tähtsaks strateegiliseks otsuseks. Kui tahame olla reaalteadustes ja tehnoloogilises arengus esirinnas, peab suund olema teha valdavalt laia matemaatikaeksamit. Praegu on meie ülikoolides loodus-, täppis- ning tehnikaalade õppekohti rohkem kui laia matemaatika heal ja rahuldaval tasemel sooritanuid.
Võimalus riigieksami tulemust parandada
Need üliõpilaskandidaadid, kes on sooritanud kitsa matemaatika riigieksami, kes…
3 minutit -
Kosmoseteadus massidesse, TTÜ satelliit kosmosesse
24. aprillil avati TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory kosmosekeskus, kuhu on koondatud tehnikaülikooli kosmosevaldkonna tehnoloogiad. Töötatakse välja nanosatelliitide programmi.
TTÜ kosmosekeskuse kontseptsioon ja missioon
Mektory kosmosevaldkonna juhi Mart Vihmandi sõnul ei ole Tallinnas ja üldse Harjumaa piirkonnas kosmosekompetentsus väga koondunud, TTÜ-s aga on see kompetentsus täiesti olemas – sest kus siis veel. Eesmärk on rakendada kosmosevaldkonna tehnoloogiatega ühilduv potentsiaal…
4 minutit -
No ei ole liigkasuvõtt vastuolus heade kommetega …
Eesti kiirlaenuturu n-ö arengukonverentsil „10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada?!” (Tallinn 21.05) sedastati, et kiirlaenud on tekitanud tõsiseid sotsiaalseid probleeme kõigis Põhja- ja Baltimaades. Iseasi, kuidas neid on lahendatud ja kavatsetakse lahendada.
Soomes kehtestati eelmise aasta suvel alla 2000-eurostele tarbimislaenudele krediidikulukuse määra piirangud, mis olevat üldiselt liigkasuvõtmise vastu aidanud: poole aastaga vähenes kiirlaenuandjate arv kolmandiku võrra (87 firmalt…
4 minutit -
Kalevipoja pärast ametist lahti
Eesti eepose mõtte algataja Friedrich Robert Faehlmann pidas 175 aastat tagasi Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „Die Sage vom Kallewi poeg” (1839), kus visandas eesti kohamuistenditest lähtuvalt suure osa „Kalevipoja” põhisündmustikust. ÕES oli asutatud eelmisel aastal peamiselt tema enda õhutusel. Faehlmanni eeltööd kasutas F. R. Kreutzwald oma lugulaulu loomisel.
Juba Faehlmanni ajal tunnistati meie vanad pärimused vanaks loriks. Faehlmann tõstis esile eesti…
7 minutit -
Kõrge lennuga Linnud
Olid ajad, mil haridusasju ajas ka põllumajandusminister. 33 aastat tagasi sai Ranna broilerikasvatussovhoosi direktor Vello Lind ENSV ministriks ja ühe esimese asjana asus ta päästma maakoole. Oli selge, et kui kaob kool, kaob ka küla.
Ääremaastumisest
Lind ongi mõiste „ääremaastumine” üks kasutuselevõtjatest. Oma üsna esimeses intervjuus ministrina (EPA ajalehele, 25.06.1981) on ta öelnud: „Need koolid, mis suure rutuga ära kaotati, tuleb uuesti avada. Mõned…
8 minutit -
Mereharidus Tallinna tehnikaülikoolist
Üritades heita veidi kohatut nalja, siis omal ajal oleks öeldud, et merekool ühineb rauakooliga. Mis sellest johtub?
Kaugesõidukapten Rein Raudsalu, Eesti mereakadeemia laevandusteaduskonna dekaani kt: „Keegi ei oska praegu öelda, mis oleks parem: kas ühineda TTÜ-ga või ei. Kui jääda samasugusele näljapajukile, nagu haridusministeerium on meid suutnud hoida viimased aastad, siis ilmselgelt on ühinemine parem. Tehnikaülikool saab ligi kümme miljonit…
9 minutit1 kommentaar -
Tumeaine ja tumeenergia, mustast august rääkimata
Eesti teaduste akadeemia väitlusel „Tumeainet otsimas” nädal tagasi TÜ raamatukogu konverentsisaalis osalesid kosmoloog Jaan Einasto, osakestefüüsik Martti Raidal ja satelliidilooja Mart Noorma. Eesti kosmoseteaduse au ja uhkus. Maailma tipptase.
Väitlus väitluseks, aga esimest ja viimast korda jäädi tõsisele eriarvamusele, vastates küsimusele, kas tumedast ainest saab ka musta auku tekitada. Kui tal on juba gravitatsiooniline mõju. Kõlasid diametraalselt vastupidised vastused….
8 minutit1 kommentaar -
Ajalooaritmeetika: veel on kaks aastat aega
Kuidagi väga äkitselt on muutunud aktuaalseks küsimus, mis meist saab. Mis ootab ees? Kuigi seda, mis hakkab toimuma, pole võimalik kuidagi ette näha, saab ometi välja arvutada, millal hakkab toimuma. Räägitavat, et eesti rahva tõetund saabub kolme aasta pärast, kui möödub sada aastat nn SSOR-ist. Ei – ajalooaritmeetika ütleb, et nii palju pole meile aega antud. Hea, kui…
4 minutit3 kommentaari -
Viimane aeg tasuda arved
Täna kukub kell: üliõpilastel, kellel on tekkinud õppekulude osalise hüvitamise kohustus, on käes viimane aeg tasuda arved. Ühtlasi saavad maksujõuetud tudengid veel kasutada õigust end eksmatrikuleerida lasta.
Kõrgharidusreformi lähtealuste kohaselt on üliõpilaselt õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist, kui ta õpib täiskoormusega eestikeelsel õppekaval ega ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu (30 Euroopa ainepunkti (EAP) semestri…
4 minutit -
Naistepäev, naisteaasta
Kui üritaks kokku lugeda Eesti naispresidendid ja naispeaministrid, poleks see ilmselt kuigi tulemuslik tegevus. Kas meie naised on kuidagi kehvemad kui mujal maal? Kindlasti mitte, pigem otse vastupidi.
Noori naisi hurjutatakse, et nad ei taha lapsi sünnitada, süüdistatakse rahva arvu vähenemises ja ähvardatakse, et kui lapsi ei tee, siis tulevikus pensioni ei saa. Aga miks peakski lapsed sündima, kui ees ootav tulevik…
6 minutit -
Eesti merekõrgharidus anno 2014
Tallinna tehnikaülikool ja Eesti mereakadeemia ühinevad tõenäoliselt 1. augustil 2014. EMERA-st saab TTÜ kolledž, kõigist mereakadeemia rakenduskõrghariduse ja magistriõppe üliõpilastest tehnikaülikooli tudengid.
EMERA endine rektor, kaugsõidukapten Jüri Lember nimetab mereakadeemia ühinemist tehnikaülikooliga väga perspektiivseks lahenduseks. Mereakadeemia õppejõud jagavad aga ka teistsugust arvamust, näiteks et ühinemine viib pikemas perspektiivis merendushariduse hääbumiseni ja ühinemise tegelik eesmärk on kinnisvara: HTM on juba korra maksnud…
10 minutit6 kommentaari -
Templirüütlite jälg Eesti ajaloos
Otsides/leides templirüütlite võimalikke jälgi Eestis (vt ka ÕpL 08.11; 15.11.2013), jääb üle sedastada, et neile iseloomulikke otsast laienevate haaradega võrdhaarseid riste on Eesti kirikud ja kirikuaiad täis. Templirüütlite rist oli, tõsi küll, ka Saksa ordu rist, kuid kohalikus kontekstis siiski eelkõige Kristuse sõjateenistuse vendade rist. Kõige intrigeerivamana tundub üks hauaplaat Karja kirikuaias. Kuniks pole selgust käes, jääb avatuks mitmeid…
6 minutit -
Siberi mälestuste kogumine kui oluline osa eestlaste kultuurimälust
Okupatsioonide Muuseumi küsimustele vastab Gustav Adolfi gümnaasiumi pedagoog-metoodik Anu Kell.
Õppeaastal 2010/2011 toimunud küüditatute mälestuslugude kogumise konkursil „Siberi koolilood” osales teie juhendamisel 21 õpilast. Kuidas see õnnestus?
2010/2011. õa konkursil osales õpilasi veel märgatavalt rohkem, aga 21 tööd valisin välja saatmis- ja avaldamiskõlbulikena. Meil on suur kool ja klassid on valdavalt 30–36 õpilasega, eks see veidi…
8 minutit -
Teaduspõhine tootmine vs tootmispõhine teadus
TTÜ emeriitprofessor Andres Taklaja, Rantelon OÜ arendusdirektor ja Eesti elektroonikatööstuse liidu juhatuse esimees, on TTÜ raadio- ja sidetehnika instituudi teadurina ühtlasi kaitseministeeriumi teadus- ja arendustegevuse (T&A) lepingute vastutav täitja. Nõukogude ajal uuris ta laserkiire levi turbulentses atmosfääris, mis pakkus N Liidu sõjatööstusele huvi optilise side ja laserrelva valmistamise seisukohast. Kui Nõukogude Liit kokku kukkus, kadus tal samuti kui…
9 minutit9 kommentaari -
Tõru: kolm korda kolmteist
Diskussiooniklubi Tõru on saanud 39 aastat vanaks. Tõrule pandi alus 30. detsembril 1974 tolleaegse Sirbi ja Vasara ruumides. 13 aasta pärast sündis Eesti muinsuskaitse selts. Veel 13 aasta pärast paotusid Eesti ees juba Euroopa Liidu ja NATO uksed. Tõru algusaegadel ei uskunud keegi, et niisugune asi nii pea, kui üldse, võimalik on. Lootus oli, aga lootus on iseasi.
Tõru tegevliikmeid on läbi…
7 minutit -
Segregatsioonilt kaasavale haridusele
Kakskümmend aastat tagasi pandi Tallinna ülikoolis alus eripedagoogika õpetamisele, viis aastat hiljem alustas eripedagoogika õppekava. Praegu on eripedagoogika ja eripedagoogi-nõustaja eriala TLÜ-s üks populaarsemaid.
TLÜ kasvatusteaduste instituudi eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond on suuresti emeriitdotsent Ene Mägi elutöö ja -tegu. Rääkides vajadusest lähendada eri- ja nn tavapedagoogikat seoses suure hulga HEV-laste ilmumisega tavakooli ja -klassi, sedastab ta, et oleme otsekui tagantjärele…
9 minutit3 kommentaari