Karl Kello
-
Barbara Noor – noorte hea tahte saadik Taanis
Saaremaalt pärit üliõpilane Barbara Noor on esitatud noorte hea tahte saadikuks Taanis.
Barbara õpib ärijuhtimist ja majandust Aalborgi ülikoolis. Hea tahte saadiku ülesanne on tutvustada Taanit koduriigi noortele, jagada kogemusi üliõpilasvahetusest ja rahvusvahelistest karjäärivõimalustest. Programmile YGWA pandi Taanis alus paar aastat tagasi. Teadus- ja kõrgharidusminister Morten Østergaardi sõnul on 2020. aastal Taanis väidetavalt puudu 21 000 kõrgharidusega töötajat, seega…
2 minutit -
Ega ole salanud Tema nime
Üliõpilane Eenok Haamer pidas 6. oktoobril 1963 Mustvee luteri kirikus esimese jumalateenistuse. Alustas ta nii siis ka kui tänavu, täpselt 50 aasta hiljem, jutlust ühest ja samast kantslist ühe ja sama salmiga: „Vaata, ma olen seadnud su ette avatud ukse ja ükski ei suuda seda sulgeda; sest sul on pisut rammu, ja sa oled pidanud mu sõna ega ole salanud mu…
14 minutit1 kommentaar -
Jõulumaa, jõulurahvas
Eestlased on jõulurahvas, ütleb kirikuõpetaja Eenok Haamer. Nii on – nõndanimetatud jõulumaa ulatub Inglismaast üle Skandinaavia Eestini ja vastupidi. Sõna „jõulud” on siinmail igal juhul enne maa ametlikku ristiusustumist käibel olnud. Jõulud on talve algus päikesekalendri järgi ja ühtlasi aastaringi algus. Uusaasta kohta ongi meil öeldud uued jõulud. Jõulud on päikese sünnipäev, aga samas ühtlasi valguse surma püha.
Põhjala pimedad jõulud
Põhjala pimedaid jõule…
7 minutit -
Hinge jälg kivis
Võtnud kõneks Saaremaa muinasobservatooriumi, oleme juba viidanud suurte kivide reale, mis peaks osutama pärtlipäevasele päikesetõusule (vt ÕpL 27.09). Teine, võimalik, et Liukivist alguse saav kivirida võiks aga tähistada madlilaupäeva, s.o 21. juuli päikeseloojangut, mis sattus sinna kohta ca 1200–1300. Mõlemad pühakud, nii Pärtel kui ka Madli, on kohalikus kontekstis tulnukad.
Maarja Magdaleena kultus
Lääne-Euroopas tavalised madlipäeva traditsioonid, samuti Maarja Magdaleena kultus pole eesti rahvakalendrisse päriselt…
7 minutit -
Õhinapõhine teadus vs teaduse toiduahel
Kaks ja pool aastat tagasi pidas arvutiteaduse tippkeskuse juhataja akadeemik Tarmo Uustalu Teaduste akadeemia saalis avaliku loengu „Sertifitseeritud tarkvarast sertifitseeritud teaduseni”. 13. novembri loengu teema oli „Kaaperdatud teadus”.
Et jõuda sertifitseeritud teadusest kaaperdatud teaduseni, on vaja leida vastus tervele hulgale retoorilistele küsimustele. Tarmo Uustalu tõstatab kõigepealt põhiküsimuse: mis on teadlase liikumapanev jõud? Kas teadlase enda uudishimu ja õhin, ootused väljastpoolt…
8 minutit2 kommentaari -
Jätkuks templirüütlite temaatikale
Otsides templirüütlite võimalikke jälgi Eestimaa pinnal, jõuame ühe kirikuni, mida võiks rahulikult nimetada ka templirüütlite kabeliks. Kõigepealt astumegi sinna sisse. Ei hakka selle kiriku nime ega asupaika nimetama. Teadja teab isegi. Teinekord on parem jätta nimed nimetamata.
Jalakas ja viinapuu
Otsekohe enne sisseastumist, vasakut kätt lääneportaali põhjapoolsel kapiteelil köidab tähelepanu kaks puud, viinapuu koos kahe roosiõie ja mingi kohaliku puuga, mida…
6 minutit -
Templirüütlite huvisfääris
Oleme harjunud nimetama Kristuse sõjateenistuse vendi (Fratres militae Christi), kes ilmestasid Vana-Liivimaa poliitmaastikku aastail ca 1202−1237, ekslikult mõõgavendadeks ja käsitama neid kui Saksa ordu käepikendust. Ei – kui, siis pigem olid nad Templiordu käepikendus Ema maal. Templiordule, s.o Kristuse ja Saalomoni templi vaestele rüütlitele ehk Templi sõjateenistuse vendadele (Fratres militae Templi) pandi ametlikult algus aastal 1118 või 1119 Poja maal…
6 minutit1 kommentaar -
Antropoloogiaga on keerulised lood
Jana Limbo-Simovart: „Eesti keel ja kultuur sobib küll rahvusteaduste uurimisobjektiks, aga eesti inimene seda au millegipärast ei vääri.”
Ajaloo instituudi teaduri, antropoloog Jana Limbo-Simovarti unistus on köita ühte ajalooline ja tänapäeva eesti inimene. Kuidas seda teha – suuresti just hammaste abil. Hammaste põhjal saab inimese kohta üllatavalt palju teada. Siinkohal meenub Vene teadlaste hämming, kui selgus, et vene inimestel on läänemeresoomlaste…
8 minutit -
Sub rosa – roosi märgi all
Roos on kõige muu kõrval ka diskreetsuse ja vaikimise võrdkuju. Roos viitab saladusele. Sub rosa ‘roosi all’ tähendas omal ajal, et kõnelused toimuvad ‘roosi varjus’, st saladuskatte all, vaikimistingimusel. Ka varakristlikus traditsioonis oli roos vaikimise sümbol. Saaremaal Karja kiriku pikihoone põhjaseina konsoolil on kujutatud roosi märki ja selle all stseeni, mida kunstiloolased tõlgendavad nõnda, et vallaline noor mees lööb külge…
6 minutit -
Pärtliööl toimub kummalist
Saaremaa muinasobservatooriumis (vt ÕpL 12.10.2012) äratavad lisaks kiviringidele ja kivilaevale tähelepanu kolm kõige suuremate, n-ö teise mehe sauna suuruste hallide kivide rida. Üks neist tähistab üsna täpselt põhjasuunda ja teised mitte niiväga täpselt loode- ning kirdesuunda, piiritledes otsekui vaatlussektori, mis algselt avanes mere poole. Siinkirjutajal tekkis juba aastaid tagasi kahtlus, et vähemalt üks neist kiviridadest peaks viitama kas siis pärtliõhtusele päikeseloojangule…
7 minutit -
Globaalse küla teooria ei kehti enam
Inimgeograaf Rein Ahas on tõdenud, et globaalse küla teooria (kui internet ja IT jõuab igale poole, siis pole vahet, kus elada) on praeguseks kummutatud, sest elu näitab: mida rohkem inimene IKT-d kasutab, seda rohkem ta liigub – ja suureneb regionaalne ebavõrdsus (vt ÕpL 20.09). Kui üleilmse küla teooria jõudis nii kiiresti kaotada oma kehtivuse, küllap leidub siis ühiskondlikus teadmises/olemises…
4 minutit -
Mobiilipõhine geograafia vaatleb ühiskondlikke protsesse dünaamiliselt
Snowdeni paljastustes polnud infoühiskonna toimimist tundvate inimeste jaoks suurt uudist. Paljude jaoks oli aga üllatus, kui nahaalselt seda tehakse.
Samas ütlevad spetsialistid, et miljardite kõnede läbisõelumine on väga kulukas ja aeganõudev töö ning lõpuks on luurajatel ikkagi rohkem kasu paarist hästimakstud koputajast, kes räägivad ära, kus midagi juhtuma hakkab ja miks, sedastab teaduste akadeemia…
8 minutit -
Hundi aasta, hundi aeg
Tänavune aasta on kuulutatud Eestis hundiaastaks. Koos aasta looma esmakordse tunnustamisega sündis idee valida ka rahvusloom – et rahvuslinnu (suitsupääsuke), rahvuskala (räim), rahvuslille (rukkilill) ja rahvuskivi (paekivi) kõrvale oleks ka kedagi neljajalgset paigutada. Välja pakutud nimistus figureerivad lisaks hundile ka ilves, põder, kobras, mäger, siil, nirk, orav, hüljes …
Teinekord küsitakse retooriliselt, kas see viitab ühiskonna väärtushinnangutele, kui me kaitseme ja toidame oma…
6 minutit1 kommentaar -
Vastuvõtt 2013 era- ja rakenduskõrgkoolidesse: midagi erilist pole juhtunud
Tasuta kõrgharidus toob kooli väidetavalt 4700 noort rohkem kui mullu (vt IRL-i valimisreklaam). Kas ja kuidas on vastuvõtu suurenemine avalik-õiguslikesse ülikoolidesse mõjutanud era- ja rakenduskõrgkoolidesse astujate arvu?
Euroakadeemia rektor akadeemik Jüri Martin sedastab lühidalt ja konkreetselt, et ega siin palju öelda ole: vastuvõtt on tänavu natukene suurem kui möödunud aastal. Teiste ülikoolide probleeme…
12 minutit -
Suur sõda Salme pärast
Millal saabub selgus Saaremaal Salme väinal ca 1313 aastat tagasi toimunud verise lahingu tausta kohta?
Ajavahemikus 650–750 toimus Saaremaal üllatuslikult t õsine lahing. Surma sai ligi 40 eliitsõdalast. Kohale pidi olema tulnud tollastes oludes tohutu armaada, paarkümmend laeva. Tulnukate üldarv ulatus arheoloog Jüri Peetsi hinnangul viiesajast tuhandeni.
Asetades Salmel langenute arvu hilisemate kuulsamate lahingute konteksti: viiesaja aasta pärast, 1242 toimunud Jäälahingus langes 20…
7 minutit2 kommentaari -
Boriss Jeltsin Tallinnas taas
Venemaa esimene president Boriss Jeltsin allkirjastas 22 aastat tagasi, 24. augustil 1991 Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise akti, kutsudes ühtlasi N Liidu presidenti ja maailma riike üles sedasama tegema. Loomulikult öeldakse, et Eestit toetades oli Jeltsin oma poliitkasu peal väljas. Aga seda väidet võiks ainult siis tõsiselt võtta, kui oleks ette näidata mõni tipp-poliitik, kes ajaks omakahjupüüdlikku poliitikat.
Jättes kõrvale parteipoliitilised eelistused, on…
7 minutit -
Odysseus ja argonaudid Saaremaal: mida nad siit otsisid?
Võimalik, et saaremaine palveränd sai alguse ammu enne seda, kui Bremeni Adami mainitud kreeklased ja hispaanlased Churlandi saarel käisid (vt ÕpL 12.10.2012). Võimalik, et Saaremaad külastasid juba muinaskreeka argonaudid ja Odysseus, kelle riskantse retke kajastustes leidub liiga palju otseseid paralleele eesti mütoloogiaga, et neid juhuslikeks pidada.
Rauaretk, teaberetk
Kui, siis käis Odysseus siinmail tõenäoliselt taevast sadanud rauda hankimas,…
9 minutit -
Esimene kirik Saaremaal
Saarlaste eepiline kangelane Tõll ehk Töll on ka Saare sakste juttude kangelane. Voldemar Miller on sedastanud, et Saaremaa sakslased pidasid Tõllu eestlaste vapraks vanemaks, käsitledes teda konkreetse isikuna. Tõll, parun Tollide esivanemaid Saaremaal, osutub olevat kõigis saksapoolsetes juttudes eestlaste vanem, kes võitles iseolemise eest. Eestipoolsetes juttudes tuntakse teda eelkõige kirikuehitajana. Tõllu kirikuehitustegevus seostub põhiliselt Karja, Kaarma ja Valjala kiriku rajamisega. Üldiselt peetakse…
7 minutit1 kommentaar -
Tolmeldajate hukk: ja lendab õielt õiele
Mesilane on nii meil kui ka kreeka, Lähis-Ida, aramea ja islami traditsioonis hinge kehastus, hingelind. Mis tähendab, et mesilasi hukutades paneme oma hinge panti.
Riigikogu maaelukomisjoni istungil 13. mail tõdeti, et suurim probleem maailma mesinduses on mesilasperede hukkumine/kadumine. See on ulatunud kohati 60–80 protsendini, jäädes viimasel ajal siiski 30% piiresse. Põhjuseks peetakse põllumajanduskeemia kasutamist, mesilaste haigusi, ühekülgset ja vaesunud…
8 minutit -
Kui paljusid vene noori puudutab asjaolu, et tasuta õpe kehtib üldjuhul eestikeelsetel õppekavadel?
Seoses kõrgharidusreformiga on väidetavalt tekkinud kummaline haridusstrateegiline nüanss: tasuta on ainult eestikeelne õpe. Seega tekkivat teatud mõttes konfliktne olukord: ühelt poolt siin elavad teist keelt kõnelevad inimesed kõrgharidust tasuta omandada ei saa, samal ajal otsustavad aga need, kes hariduse tasuta saavad, tihtilugu Eestist lahkuda, kusjuures küllaltki arvukalt, kui…
4 minutit -
Tasuta kõrgharidus vs tasuline äriharidus
Tasuta kõrgharidus tuleb kasuks eraülikoolidele, luues neile uusi võimalusi olukorras, kus avalikes ülikoolides jääb õppekohti vähemaks.
Estonian Business Schoolis korraldatud haridusarutelul 31. mail oli kõneks tasuta kõrgharidusele ülemineku mõju Eesti haridussüsteemile ehk moderaator Agu Uudelepa väljendi kohaselt: mis on mustas kastis, mille sees on tasuta kõrgharidus. Jõuti tõdemusele, et tasuta kõrgharidus tuleb kasuks eraülikoolidele. Kuigi tasuta kõrgharidust ei ole…
7 minutit -
Sarved segi sikkudel
Karja kiriku triumfikaare lõunapoolsel baasil on raiutud kivisse kaks loomapead: siku- ja jäärapea. Mida teevad sikud-sokud ja jäärad kristlaste pühakojas? Eesti kunstiloolased vihjavad võimalusele, et taltsad koduloomad söövad paradiisiaia rahus rohtu või siis et hoopis liiderlikud ja saatanlikud elajad peletavad sarve jõul kurivaimusid. Vahest võiks aga kirikus jäädvustamist leidnud soku-/jäärapeas näha siiski lihtsalt viljakuse ja sigivuse sümbolit, nagu see vanadel aegadel üldiselt…
7 minutit -
Erakõrgkool ja avalik-õiguslik: mäng ühtsete reeglite järgi
Eelmisel nädalal tõdes akadeemik Ene Ergma taas kord, et akadeemilise kõrghariduse spetsialiseerumine ei vasta riigi vajadustele (visioonikonverents „Eesti teadus ühiskonna ja majanduse veduriks!”, Tartu, 17.05).
Kunagi küsis üks kolleeg Ameerikas Jüri Martini käest, kas ta teab, mida Ameerika kõige rohkem toodab. Tulevane akadeemik jäänud oma sõnul kukalt sügama ning pakkunud välja autosid ja mida kõike veel….
7 minutit -
Kohalik Kristus
On toodud küllalt paralleele Jeesus Kristuse ja idamaiste päikesejumaluste vahel: egiptuse Horus, pärsia Mithra, früügia Attis, foiniikia Adonis, kreeka Dionysos (hilisem veinijumal; vein on jumala veri) … Oleks väga ebaaus, kui põhjamaal puuduksid oma paralleelid Pojaga. Samuti on loogiline, et kui juba Ema maa, ei saa seda Pojata ette kujutada – üks vihje siinsetele oludele võiks olla Kristuse kannatuslugu Tallinna vana vapi taustal…
6 minutit