Karl Kello
-
Vastuvõtt 2014: tähtis strateegiline otsus
TTÜ prorektor Jakob Kübarsepp nimetab matemaatika riigieksami keskkoolilõpetajatele kohustuslikuks muutmist väga tähtsaks strateegiliseks otsuseks. Kui tahame olla reaalteadustes ja tehnoloogilises arengus esirinnas, peab suund olema teha valdavalt laia matemaatikaeksamit. Praegu on meie ülikoolides loodus-, täppis- ning tehnikaalade õppekohti rohkem kui laia matemaatika heal ja rahuldaval tasemel sooritanuid.
Võimalus riigieksami tulemust parandada
Need üliõpilaskandidaadid, kes on sooritanud kitsa matemaatika riigieksami, kes…
3 minutit -
Kosmoseteadus massidesse, TTÜ satelliit kosmosesse
24. aprillil avati TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory kosmosekeskus, kuhu on koondatud tehnikaülikooli kosmosevaldkonna tehnoloogiad. Töötatakse välja nanosatelliitide programmi.
TTÜ kosmosekeskuse kontseptsioon ja missioon
Mektory kosmosevaldkonna juhi Mart Vihmandi sõnul ei ole Tallinnas ja üldse Harjumaa piirkonnas kosmosekompetentsus väga koondunud, TTÜ-s aga on see kompetentsus täiesti olemas – sest kus siis veel. Eesmärk on rakendada kosmosevaldkonna tehnoloogiatega ühilduv potentsiaal…
4 minutit -
No ei ole liigkasuvõtt vastuolus heade kommetega …
Eesti kiirlaenuturu n-ö arengukonverentsil „10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada?!” (Tallinn 21.05) sedastati, et kiirlaenud on tekitanud tõsiseid sotsiaalseid probleeme kõigis Põhja- ja Baltimaades. Iseasi, kuidas neid on lahendatud ja kavatsetakse lahendada.
Soomes kehtestati eelmise aasta suvel alla 2000-eurostele tarbimislaenudele krediidikulukuse määra piirangud, mis olevat üldiselt liigkasuvõtmise vastu aidanud: poole aastaga vähenes kiirlaenuandjate arv kolmandiku võrra (87 firmalt…
4 minutit -
Kalevipoja pärast ametist lahti
Eesti eepose mõtte algataja Friedrich Robert Faehlmann pidas 175 aastat tagasi Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „Die Sage vom Kallewi poeg” (1839), kus visandas eesti kohamuistenditest lähtuvalt suure osa „Kalevipoja” põhisündmustikust. ÕES oli asutatud eelmisel aastal peamiselt tema enda õhutusel. Faehlmanni eeltööd kasutas F. R. Kreutzwald oma lugulaulu loomisel.
Juba Faehlmanni ajal tunnistati meie vanad pärimused vanaks loriks. Faehlmann tõstis esile eesti…
7 minutit -
Kõrge lennuga Linnud
Olid ajad, mil haridusasju ajas ka põllumajandusminister. 33 aastat tagasi sai Ranna broilerikasvatussovhoosi direktor Vello Lind ENSV ministriks ja ühe esimese asjana asus ta päästma maakoole. Oli selge, et kui kaob kool, kaob ka küla.
Ääremaastumisest
Lind ongi mõiste „ääremaastumine” üks kasutuselevõtjatest. Oma üsna esimeses intervjuus ministrina (EPA ajalehele, 25.06.1981) on ta öelnud: „Need koolid, mis suure rutuga ära kaotati, tuleb uuesti avada. Mõned…
8 minutit -
Mereharidus Tallinna tehnikaülikoolist
Üritades heita veidi kohatut nalja, siis omal ajal oleks öeldud, et merekool ühineb rauakooliga. Mis sellest johtub?
Kaugesõidukapten Rein Raudsalu, Eesti mereakadeemia laevandusteaduskonna dekaani kt: „Keegi ei oska praegu öelda, mis oleks parem: kas ühineda TTÜ-ga või ei. Kui jääda samasugusele näljapajukile, nagu haridusministeerium on meid suutnud hoida viimased aastad, siis ilmselgelt on ühinemine parem. Tehnikaülikool saab ligi kümme miljonit…
9 minutit1 kommentaar -
Tumeaine ja tumeenergia, mustast august rääkimata
Eesti teaduste akadeemia väitlusel „Tumeainet otsimas” nädal tagasi TÜ raamatukogu konverentsisaalis osalesid kosmoloog Jaan Einasto, osakestefüüsik Martti Raidal ja satelliidilooja Mart Noorma. Eesti kosmoseteaduse au ja uhkus. Maailma tipptase.
Väitlus väitluseks, aga esimest ja viimast korda jäädi tõsisele eriarvamusele, vastates küsimusele, kas tumedast ainest saab ka musta auku tekitada. Kui tal on juba gravitatsiooniline mõju. Kõlasid diametraalselt vastupidised vastused….
8 minutit -
Ajalooaritmeetika: veel on kaks aastat aega
Kuidagi väga äkitselt on muutunud aktuaalseks küsimus, mis meist saab. Mis ootab ees? Kuigi seda, mis hakkab toimuma, pole võimalik kuidagi ette näha, saab ometi välja arvutada, millal hakkab toimuma. Räägitavat, et eesti rahva tõetund saabub kolme aasta pärast, kui möödub sada aastat nn SSOR-ist. Ei – ajalooaritmeetika ütleb, et nii palju pole meile aega antud. Hea, kui…
4 minutit -
Viimane aeg tasuda arved
Täna kukub kell: üliõpilastel, kellel on tekkinud õppekulude osalise hüvitamise kohustus, on käes viimane aeg tasuda arved. Ühtlasi saavad maksujõuetud tudengid veel kasutada õigust end eksmatrikuleerida lasta.
Kõrgharidusreformi lähtealuste kohaselt on üliõpilaselt õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist, kui ta õpib täiskoormusega eestikeelsel õppekaval ega ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu (30 Euroopa ainepunkti (EAP) semestri…
4 minutit -
Naistepäev, naisteaasta
Kui üritaks kokku lugeda Eesti naispresidendid ja naispeaministrid, poleks see ilmselt kuigi tulemuslik tegevus. Kas meie naised on kuidagi kehvemad kui mujal maal? Kindlasti mitte, pigem otse vastupidi.
Noori naisi hurjutatakse, et nad ei taha lapsi sünnitada, süüdistatakse rahva arvu vähenemises ja ähvardatakse, et kui lapsi ei tee, siis tulevikus pensioni ei saa. Aga miks peakski lapsed sündima, kui ees ootav tulevik…
6 minutit -
Eesti merekõrgharidus anno 2014
Tallinna tehnikaülikool ja Eesti mereakadeemia ühinevad tõenäoliselt 1. augustil 2014. EMERA-st saab TTÜ kolledž, kõigist mereakadeemia rakenduskõrghariduse ja magistriõppe üliõpilastest tehnikaülikooli tudengid.
EMERA endine rektor, kaugsõidukapten Jüri Lember nimetab mereakadeemia ühinemist tehnikaülikooliga väga perspektiivseks lahenduseks. Mereakadeemia õppejõud jagavad aga ka teistsugust arvamust, näiteks et ühinemine viib pikemas perspektiivis merendushariduse hääbumiseni ja ühinemise tegelik eesmärk on kinnisvara: HTM on juba korra maksnud…
10 minutit -
Templirüütlite jälg Eesti ajaloos
Otsides/leides templirüütlite võimalikke jälgi Eestis (vt ka ÕpL 08.11; 15.11.2013), jääb üle sedastada, et neile iseloomulikke otsast laienevate haaradega võrdhaarseid riste on Eesti kirikud ja kirikuaiad täis. Templirüütlite rist oli, tõsi küll, ka Saksa ordu rist, kuid kohalikus kontekstis siiski eelkõige Kristuse sõjateenistuse vendade rist. Kõige intrigeerivamana tundub üks hauaplaat Karja kirikuaias. Kuniks pole selgust käes, jääb avatuks mitmeid…
6 minutit -
Siberi mälestuste kogumine kui oluline osa eestlaste kultuurimälust
Okupatsioonide Muuseumi küsimustele vastab Gustav Adolfi gümnaasiumi pedagoog-metoodik Anu Kell.
Õppeaastal 2010/2011 toimunud küüditatute mälestuslugude kogumise konkursil „Siberi koolilood” osales teie juhendamisel 21 õpilast. Kuidas see õnnestus?
2010/2011. õa konkursil osales õpilasi veel märgatavalt rohkem, aga 21 tööd valisin välja saatmis- ja avaldamiskõlbulikena. Meil on suur kool ja klassid on valdavalt 30–36 õpilasega, eks see veidi…
8 minutit -
Teaduspõhine tootmine vs tootmispõhine teadus
TTÜ emeriitprofessor Andres Taklaja, Rantelon OÜ arendusdirektor ja Eesti elektroonikatööstuse liidu juhatuse esimees, on TTÜ raadio- ja sidetehnika instituudi teadurina ühtlasi kaitseministeeriumi teadus- ja arendustegevuse (T&A) lepingute vastutav täitja. Nõukogude ajal uuris ta laserkiire levi turbulentses atmosfääris, mis pakkus N Liidu sõjatööstusele huvi optilise side ja laserrelva valmistamise seisukohast. Kui Nõukogude Liit kokku kukkus, kadus tal samuti kui…
9 minutit -
Tõru: kolm korda kolmteist
Diskussiooniklubi Tõru on saanud 39 aastat vanaks. Tõrule pandi alus 30. detsembril 1974 tolleaegse Sirbi ja Vasara ruumides. 13 aasta pärast sündis Eesti muinsuskaitse selts. Veel 13 aasta pärast paotusid Eesti ees juba Euroopa Liidu ja NATO uksed. Tõru algusaegadel ei uskunud keegi, et niisugune asi nii pea, kui üldse, võimalik on. Lootus oli, aga lootus on iseasi.
Tõru tegevliikmeid on läbi…
7 minutit -
Segregatsioonilt kaasavale haridusele
Kakskümmend aastat tagasi pandi Tallinna ülikoolis alus eripedagoogika õpetamisele, viis aastat hiljem alustas eripedagoogika õppekava. Praegu on eripedagoogika ja eripedagoogi-nõustaja eriala TLÜ-s üks populaarsemaid.
TLÜ kasvatusteaduste instituudi eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond on suuresti emeriitdotsent Ene Mägi elutöö ja -tegu. Rääkides vajadusest lähendada eri- ja nn tavapedagoogikat seoses suure hulga HEV-laste ilmumisega tavakooli ja -klassi, sedastab ta, et oleme otsekui tagantjärele…
9 minutit -
Barbara Noor – noorte hea tahte saadik Taanis
Saaremaalt pärit üliõpilane Barbara Noor on esitatud noorte hea tahte saadikuks Taanis.
Barbara õpib ärijuhtimist ja majandust Aalborgi ülikoolis. Hea tahte saadiku ülesanne on tutvustada Taanit koduriigi noortele, jagada kogemusi üliõpilasvahetusest ja rahvusvahelistest karjäärivõimalustest. Programmile YGWA pandi Taanis alus paar aastat tagasi. Teadus- ja kõrgharidusminister Morten Østergaardi sõnul on 2020. aastal Taanis väidetavalt puudu 21 000 kõrgharidusega töötajat, seega…
2 minutit -
Ega ole salanud Tema nime
Üliõpilane Eenok Haamer pidas 6. oktoobril 1963 Mustvee luteri kirikus esimese jumalateenistuse. Alustas ta nii siis ka kui tänavu, täpselt 50 aasta hiljem, jutlust ühest ja samast kantslist ühe ja sama salmiga: „Vaata, ma olen seadnud su ette avatud ukse ja ükski ei suuda seda sulgeda; sest sul on pisut rammu, ja sa oled pidanud mu sõna ega ole salanud mu…
14 minutit -
Jõulumaa, jõulurahvas
Eestlased on jõulurahvas, ütleb kirikuõpetaja Eenok Haamer. Nii on – nõndanimetatud jõulumaa ulatub Inglismaast üle Skandinaavia Eestini ja vastupidi. Sõna „jõulud” on siinmail igal juhul enne maa ametlikku ristiusustumist käibel olnud. Jõulud on talve algus päikesekalendri järgi ja ühtlasi aastaringi algus. Uusaasta kohta ongi meil öeldud uued jõulud. Jõulud on päikese sünnipäev, aga samas ühtlasi valguse surma püha.
Põhjala pimedad jõulud
Põhjala pimedaid jõule…
7 minutit -
Hinge jälg kivis
Võtnud kõneks Saaremaa muinasobservatooriumi, oleme juba viidanud suurte kivide reale, mis peaks osutama pärtlipäevasele päikesetõusule (vt ÕpL 27.09). Teine, võimalik, et Liukivist alguse saav kivirida võiks aga tähistada madlilaupäeva, s.o 21. juuli päikeseloojangut, mis sattus sinna kohta ca 1200–1300. Mõlemad pühakud, nii Pärtel kui ka Madli, on kohalikus kontekstis tulnukad.
Maarja Magdaleena kultus
Lääne-Euroopas tavalised madlipäeva traditsioonid, samuti Maarja Magdaleena kultus pole eesti rahvakalendrisse päriselt…
7 minutit
