Karl Kello
-
Kultuur ja rahvakultuur
Eesti kultuurkapitali 2013. aasta esimese jaotuse stipendiumide ja eraldiste teatisest on lugeda, et neli inimest saavad loomingulist stipendiumi à 50 eurot. Keda väärtustatakse nii suure stipendiumiga?
Vastus õige – rahvakultuuri edendajaid. Loodetavasti on see trükiviga. Aga kui ei ole, siis häbilugu. Kui juhtumisi oli tegu mingite kuluhüvitistega, võiks nii öeldagi, aga mitte et loominguline stipendium. Samalt leheküljelt saab teada, et näitekunsti sihtkapital annab…
4 minutit -
Ülikooli lõpetavad nominaalajaga pigem teiste linnade kui Tallinna koolide õppurid
Kuidas edeneb koostöö koolide/õpilastega?
Professor Tauno Otto, TTÜ mehaanikateaduskonna dekaan: Asjad lähevad paremuse poole sedamööda, kuidas tehnikaülikool uutesse hoonetesse majutub. Näitust „Mehaanika” TTÜ muuseumis külastab palju kooliekskursioone. Vahel isegi nii palju, et me ei suuda pakkuda piisavalt giide, kes selgitaksid, mis ja kuidas. Näitusel saab ise proovida, uurida ja kokku panna, vaadata…
4 minutit -
Riigihalduse reformist pääsu pole
Kuni haldusreformi all mõistetakse üksnes kitsalt valdade liitmist/lahutamist, kohtab see omavalitsusametnike tõsist vastuseisu – neid ähvardab oht kaotada töö, poliitikud aga võivad seega vastutusest edukalt kõrvale nihverdada.
Et termin „haldusreform” ei kajasta kujunenud olukorda adekvaatselt, tuleks välja mõelda uus ja täpsem nimetus, mis oleks valdadele vastuvõetav. Üks korrektne võimalus on ka välja pakutud – riigihalduse reform.
Tsaaririigi ja sotsialismi pärand
Eesti vallad on…
8 minutit -
Kui Caupo Roomas käis
Et Koiva liivlaste vanem, nende quasi rex Caupo käis Roomas, kindlasti mitte ilma kutsumata, seda mäletati ja meenutati kolm inimpõlve hiljemgi. Caupo asus vend Theoderici saatel teele kevadel 1203 ja naasis septembris 1204.
Kristuse asemik suudles Caupot ja päris temalt palju Liivimaa ümber asuvate rahvaste olukorra kohta ning kinkis ühtlasi sada kuldraha, s.o ca 350 grammi ehedat kulda. Mis oli sel ajal väga…
7 minutit -
Kas tehnikaülikool „kaaperdab” Eesti arhitektuuriõppe?
Kümme päeva tagasi otsustas TTÜ nõukogu moodustada alates 1. maist ehitusteaduskonda arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi.
Uue instituudi tegevusvaldkondadeks saavad urbanistika, arhitektuur, visuaalkunst, insenerigraafika ning kunsti- ja arhitektuuriajalugu. Aasta tagasi kiitis tehnikaülikooli nõukogu heaks arhitektuuri magistriõppekava, esimesed magistrandid alustasid eelmisel sügisel. Omal ajal väideti, et TTÜ-l on plaanis arhitektuuriõpe kunstiakadeemiast kaaperdada ja nüüdki võib kuulda räägitavat arhitektuurihariduse usurpeerimisest….
8 minutit7 kommentaari -
Balansseerides tõese info piiril
Et interneti infomassi hulgast iva üles leida, peab teadma, mida otsid. Goethe on öelnud, et inimene näeb seda, mida teab – seega ka seda, mida ta valesti teab.
Oma tohutust infoedastuspotentsiaalist hoolimata suudab internet teadust tõhusalt devalveerida. Meid ümbritsev infoväli on muutunud atraktiivseks ja agressiivseks, sedastab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura. Meedia huvi ei ole mitte lugeja/vaataja huve teenida, vaid tema…
6 minutit1 kommentaar -
Kuuskümmend aastat õpetaja
Kalju Tamm alustas õpetajaametit 13. novembril 1944 Avinurme vallas Vadi mittetäielikus keskkoolis ja lõpetas aastal 2005 Karksi-Nuia gümnaasiumis. Direktorikohta pakuti talle mitmel korral, kuid iga kord vastas mees eitavalt, sest tundis ennast rohkem kodus kooli sisemises elus – õppetöö-, mitte majandusküsimustes, remontide ja kõige selle vallas, millega direktor tegelema pidi.
Endised kolleegid rõhutavad Kalju Tamme lugupidavat ja toetavat suhtumist, suurepärast ainevaldamist ning…
7 minutit -
EBS Eesti-Soome äriharidusmaastikul
Hariduse globaliseerumine on EBS-i asutaja Madis Habakuke sõnul globaliseerumise loomulik osa.
Estonian Business School läks Helsingisse 2011. aasta sügisel. Helsingi filiaali bakalaureuseõppes õpib praegu inglise keeles rahvusvahelist ärijuhtimist 140 üliõpilast. 2015. aastal on plaanis avada Soomes ka magistriõppe programm. Tundub, et soomlased on EBS-i üles leidnud. Tõsi on, kinnitab ka EBS Helsingi juhataja Sigrid Lainevee.
Põhiküsimus: kuidas EBS-il Soomes läheb?
Sigrid Lainevee:…
5 minutit -
Saaremaa sai lukku pandud
Ivar Leimuse piltliku väljenduse kohaselt kulgesid läbi Eesti alade maailmakaubanduse tuiksooned. Hinnanguliselt sattus viikingiaegse läbikäimise tõttu Kesk-Aasia ja Mesopotaamiaga 9.–10. sajandil Eestisse 15 tonni hõbedat. Võrreldes Taani, Norra, Soome, Läti ja Leeduga, on meilt leitud araabia hõbemünte tunduvalt rohkem. Paari-kolme sajandi jooksul enne Jüriöö ülestõusu toodeti Eesti suurimas muistses rauasulatuskeskuses Tuius Saaremaal tuhandeid tonne rauda. Mis omakasutusest üle jäi, müüdi maha…
7 minutit1 kommentaar -
Vihmaussi osast Eesti kultuuriloos
Tsivilisatsioon saab tekkida ainult viljakal pinnasel. Just põllunduskultuur on kultuur selle sõna kõige algsemas tähenduses (vrd ld cultura ‘viljelus, harimine’), mis annab nii leiva lauale kui ka riided selga.
Nii võib vahest tõesti öelda, et kultuur sünnib seal, kus vihmauss maa all inimese heaks vaikselt ja omaette oma tähtsat tööd teeb. Kaugel vene ajal tehti Tallinnfilmis dokumentaalfilm väga piltliku pealkirjaga „Ärge…
7 minutit -
Kui kestvatest kiiduavaldustest sai lihtne aplaus
Veerandsada aastat tagasi hakati tormiliste ja kestvate kiiduavalduste asemel lihtsalt tagasihoidlikult käsi plaksutama. See muutus tundub tähtis olnud. Loomeliitude ühispleenumil 1. ja 2. aprillil 1988 mõõtis Heino Kiik väidetavalt stopperiga, kellele sõnavõtjatest kõige rohkem plaksutati. Enim aplodeeritud kõneleja oli Hando Runnel (15 sekundit), järgnesid Enn Põldroos, Heino Kiik ja Arvo Valton (10 sekundit; vt Triin Junkur, „1988….
4 minutit -
Hastingsi lahinguväljalt Soontaganale
Eesti keskaeg pole mõistetav lahus Euroopa keskajast, tõdetakse „Eesti ajaloo” 2. köite, 2012, sissejuhatuses. Teadlikult on püütud käsitleda Eesti ainest laiemalt, ka Lääne-Euroopa taustal. Loogiline. Siiski tundub see lääneeuroopalik kontekst jäävat kuidagi ahtaks. On küllalt paralleelsusi Eesti ja Euroopa ajaloos, mis vajavad lahtirääkimist. Üks näide: 1066. a Hastingsi lahing Inglismaal (pöördepunkt ida ja lääne kiriku ning seega ka Eesti…
6 minutit -
Ettevõtlusõpe ülikoolis: innustada noori ettevõtjaid läbi kukkuma
Tartu ülikooli ettevõtlusõppejõud ja ettevõtja Triin Kask võib Silicon Valley kogemuse põhjal kinnitada, et ettevõtjaks õppides on igasugused läbikukkumised igati teretulnud.
Üks õige ettevõtja ongi vähemalt paar kord läbi kukkunud: mida varem ja kiiremini sa läbi kukud, seda parem. Isegi su usaldusväärsus on kõrgem, kui võid öelda, et sul on üks-kaks ettevõtet pankrotti läinud või…
7 minutit -
Doktorikonveier kogub võimsust
Teadlaste omavahelises suhtluses käibib täitsa tavapärasena termin „doktorikonveier”. Aga kui juba konveier, kas siis täisvõimsus on saavutatud?
Google’i andmetel jõudis doktorikonveieri väljend (seejuures jutumärkides) avalikku kirjasõnasse esimest (ja seni ainukest) korda 18.12.1997 (Õhtuleht). TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi uue hoone avamisel ütles TÜMRI tollane juhataja, tulevane akadeemik Mart Ustav, et tänu Inglismaal elava baltisakslase Nils Otto von Taube toetustele on TÜMRI…
5 minutit -
Koidutähereligioon, sabatähereligioon
Meteoriidid ja sabaga tähed, need kosmose põhjatusest ilmunud õudsed taevahulgused ja sajandite peletised (nagu väljendub Gustav Ränk seoses Halley komeedi ilmumisega aastal 1911) on pannud aluse hulgaliste religioonide tekkele üle maailma, sh vähemalt ositi ka kristlusele. Meteoriidid öeldakse olevat muinasegiptuse religiooni süda. Heliopolises kummardati BenBeni-nimelist musta koonilist taevakivi, Egiptuse päikesejumala sümbolit; pärit olnud see päikesejumalast endast. Must kivi on…
8 minutit1 kommentaar -
Projektiteadus ja liikide tekkimine
Kui Darwin oleks pidanud nn projektiteadust tegema, võinuks ta vaevalt pühendada 20 aastat oma elust liikide tekkimise idee lihvimisele.
Projektiteadustegu on jõudnud loomulikult ka loodusteadustesse. Akadeemik Urmas Kõljalg sedastab, et kogu teadus, ka töökohad ülikoolides on projektipõhised. Tartu ülikoolis valitakse professoreid viieks aastaks ja leping muutub n-ö eluaegseks pärast kolmandat korda valimist, mis tuleneb samuti projektipõhisusest. Professoriamet ei ole enam see,…
8 minutit -
Karl Kello: Antikäibemaks alkoholile
Mida see peaks tähendama? Elementaarne: kui ei joo, siis maksad. Sest liigse alkoholitarbimise eest maksame nii ehk nii – suremus, haigused, vigastused, purunenud pered, vaimne alaareng … Nõnda et igaüks, kes naudib privileegi mitte juua, maksku selle eest.
Esmaspäeval arutati riigikogu sotsiaal- ja rahanduskomisjoni ühisistungil Eesti alkoholipoliitikat, kõne all oli järjekordne nn roheline raamat. Pressiteate sõnul on alkohol alaealistele liialt…
4 minutit1 kommentaar -
Küll hõbedat, kulda leidub me maal
Geoloogiaprofessor Alvar Soesoo, töötanud küll kauemat aega Islandil, Austraalias ja Newfoundlandil, on oma sõnul siiski pigem n-ö Fennoskandia fänn.
Ülikoolipäevil käis Alvar Soesoo Koola poolsaarel ligi paarkümmend korda ja sama palju on ta väisanud ka Soome, Norra ja Rootsi Lapimaad. Geoloogilises mõttes on kogu see kant talle hästi tuntud. Need kivimid, mis Fennoskandias paljanduvad, kaovad meres Eesti alla ega ilmugi…
8 minutit -
Euroopa piirväärtused: Iirimaa ja Eesti
Iirimaa ja Eesti esindavad n-ö Euroopa piirväärtusi – üks asub kõige kaugemal läänes vastu ääretut maailmamerd, teine idas vastu Aasia tohutut mannermaad. Eestlaste ja iirlaste mütoloogias ning maailmanägemises ilmneb kuidagi liiga palju kokkusattumisi. Iga kord ei saa seda seletada Põhja-Euroopa ühtse, kiviaega juurduva vaimse pärandiga. Oletada tuleb ka hilisematel aegadel toimunud reaalset läbikäimist.
Iiri saksad, Saare saksad
Eestit nimetati omal ajal…
7 minutit -
Karl Kello: Teel muuseumirahvuseks
Jääkeldriprotsess jätkub. Raadi mõisa jääkeldris digiallkirjastati teisipäeval kultuuriministri piduliku pilgu all eesti rahva muuseumi uue peahoone ehitusleping. Ju siis nüüd on tõsist põhjust loota, et selle kümneid euromiljoneid nõudva projektiga n-ö saadakse maha, kuigi seda ei suudetud neil aegadel, mil Eesti riik olnud rikkam kui kunagi. Siiski, riskides saada külge kultuurivaenuliku indiviidi sildi, tuleb tahtmine küsida, et vahest olnuks just…
4 minutit1 kommentaar -
Narva jõel, 69 aastat tagasi
Jaanuaris 1944 jõudsid Narva jõe taga lõpule tõsised ettevalmistused Leningradi-Novgorodi operatsiooniks. Osales kolm rinnet: Leningradi, Volhovi ja 2. Balti rinne, 822 000 meest. 12. oktoobril oli peakorter kiitnud heaks alustada rünnakut jaanuaris 1944. Suurpealetung algas 14. jaanuaril ja oli 1. märtsiks selgelt liiva jooksnud. Kuigi tulejõud oli väidetavalt suurem kui Stalingradi vastupealetungi ajal (21 600 suurtükki, 1500 Katjušat, 1475 tanki ja…
7 minutit1 kommentaar -
Hea sõnum: maailma lõpp jääb ära
Pööripäev on käes – koos uute lootustega, et elu pöörab paremuse poole. Ja juba ongi lisaks jõulusõnumile anda edasi veel üks rõõmusõnum: maailma lõpp jääb ära. Õigemini: viimnepäev on edasi lükatud. Kes lükkas ja lükkab? See on küsimus, et mitte öelda – põhiküsimus.
Maailma lõpuga on niisugune asi, et üsna kindlasti on igal põlvkonnal tulnud selle kartus üle elada ja…
8 minutit1 kommentaar -
Kui mul ei oleks armastust …
Vello Salo on kogu oma teadliku elu üksipäinis Eesti peale mõelnud. Viiskümmend aastat tagasi asutas ta Roomas Maarjamaa kirjastuse; viiskümmend aastat tagasi esindas ta Maarjamaad II Vatikani kirikukogul. Alles viiskümmend aastat tagasi? Juba viiskümmend aastat tagasi? Kõik see oleks otsekui eile olnud.
Peetri kiriku koori peal
Kolme tuhande osavõtjaga II Vatikani kirikukogu algas Roomas 11. oktoobril 1962 ja kestis ühtekokku kolm aastat….
10 minutit -
Mis teeb ülikoolist ülikooli?
Rahastamise süsteem see igatahes ei tohiks olla, kuigi viimasel ajal kipub niisugune mulje jääma. Ülo Vooglaid tõdeb, et vastates küsimusele, mis teeb ülikoolist ülikooli, tuleb täpsustada, miks üldse on ühel rahval ülikoole tarvis. Just ülikoolis kujuneb haritlaskond, kes suudab ja tahab teenida oma rahvast, kellest sõltub väga suurel määral riigi tulevik. Muidugi on võimalik, et keegi kujuneb haritlaseks ka kuskil…
7 minutit1 kommentaar