Karl Martin Sinijärv

Vaatasin telekast põnevussarja. Ikka juhtub. Eriti siis, kui raamatut lugeda ei viitsi ja kirjutada ei jaksa. Põnevussarjad on toredad. Ajuroidumuse tagumisel tasemel võib Walkerit vaadata, sest a Walker on väga õilis, aga kui nupp veel natukenegi nokib, siis leiab tegelikult täiesti teraseid asju.

Viimatisest vaadatud osast jäi silma, kuidas õpetaja tülpinud noorukitele pii olemust seletas. (Oleksin mina koolivanuses…

Asjalikumate tegemiste vahepeal on tänapäeva inimesel ootamatult palju noid hetki, mil teadukone huugab, kuvar kumab ja näpp klõpserdab mitmesuguste teabetühikeste vahet. Äsja jäid silma teated selle kohta, et Tallinnas käivitati asfalditehased ning et aprill on maastikuarhitektuuri kuu. Tõepoolest-tõepoolest. Seoseid loov uudispaar. Maastikuarhitektuurilisest vaatevinklist võib ju pealinna autoteede ohtralt kirutud olukorda sootuks teistviisi silmitseda. Kuigi tihti eksib mõte süvendite vahel seigeldes pigem arheoloogide…

Teisipäeval tähistati Toom­peal ja ka all-linnas kahekümne viie aasta möödumist Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi loominguliste liitude juhatuste ühispleenumist. Tähistati kõrgemalt poolt instseneeritud mälestusteenistusega, milles oli meeldivalt vähe igavat kroonulikkust ja mille käigus lehvis tegelikult üllatavalt palju vaba mõtet. Veerand sajandi eest ei lehvinud vaba mõtet kusagil ja tostap tost toonasest pleenumist vaimline maamärk sai. Tänapäeval jõuab iga mõte avalikkuse nätsutada ja vitsutada…

Et mis mõttes? Aga ses mõttes, et see on jumala õige jutt, et praktiseerivate homode seltskonda tuleks vältida. Viisakas inimene väldib ka praktiseerivate heterote seltskonda. Alati võib ju natuke oodata, kuni praktiseerimine läbi saab.

Õige on seegi kerkima kippuv küsimus, et mispärast nüüd keset vaikset nädalat jälle selle va homo(abielu)teema üles peab võtma. Ja tuleb seda teha täpselt sellepärast, et see ei olegi…

Kevad. Osal inimestel on jälle paast ja osal on jälle paavst. Paast on tervisele kasulik, ajab mürgid ihust välja ja teeb vaimu teravamaks. Paavsti kasulikkuse osas esineb lahkarvamusi, kuid paavst, see on miski, mis on alati olnud. Või peaaegu alati. Alati olnut on alati vaja. Uus paavst kõlab vastuoluliselt. Paavst on igal juhul vana, isegi kui ta peaks juhtumisi noor olema. Paavst…

Eile oli emakeelepäev ja tuleval kolmabal kehtestatakse halduskuradi käskkirjaga ametlik kevad. Head asjad mõlemad. Kevad kestab emakeelepäevast kauem, kestab pea jaanipäevani*, ja siis on juba suur suvi käes. Kui selline muidugi tulla suvatseb. Emakeel ise kestab see-eest kõige kauem ega pea igal aastal uuesti tulema, erinevalt kevadest. Kuigi võiks ju. Ja mõnes mõttes tuleb emakeel uuesti mitte igal aastal, vaid iga päev…

Ulgumise ja hammaste kiristamise vahele midagi ilusat ka – Top Gear käis Eestis jääteel elektriautot testimas. Nõnda võis läinud nädalal ajakirjandusest lugeda. Vinge, eks ole. Väike Eesti pääses rahvusvahelisse telepilti. Rahvusvahelisse telepilti pääsemise eest on eestlased nõus kulutama suuri summasid, olgu tegemist üleeuroopalise estraadilaulude võistluse, jalgrattaväntamise teleülekandeõiguste ostmise või plastribadele toetudes lumel liikumise oskusteabe evitamisega. Meelelahutus on tähtis ja…

Olen püüdnud endale ette kujutada presidendi kõnet, mis vaimustaks inimesi, ühendaks rahvast, inspireeriks, tiivustaks, osutaks valupunktidele, tuleks ja aitaks, kus viga näeb laita, ja millega kõik rahul oleksid. Sellist ei ole. See pole lihtsalt võimalik. Andunud rahulolematule on ju üsna ükskõik, kas paisata lendu süüdistusnool elitaarsuse või populismi, parem- või pahempoolsuse pihta, kas ilk tabab tegijat pidulikul puhul või…

Eesti vabariigi sünnipäev on täpselt ülehomme. Riik on uhke asi, vaba riik on eriti uhke ja oma Vabariik seda enam. Vabariigis võib igaüks Päikesekuninga kombel kuulutada: „Riik – see olen mina!” ja tal on õigus. Riigi sünnipäev on päev, mil tasub eriti selgesti tunnetada oma riigiga üks olemist. Tajuda, et mis riigis hästi, on hästi ka minul, ja mis riigis vilets,…

Nagu arvata oli, sain oma minevanädalase siinse jutluse eest natuke kiitu ja natuke nätakat ka. See on vist igasuguste avalike ülesastumiste ja ka muude tegevustega nõnda, et mida iganes sina ka ei teeks, ikka leidub neid, kes suudavad su tekstist välja lugeda midagi säherdust, mida seal sugugi polnud, või lihtsalt seda, mis parasjagu lugeja enese peas kõige…

Ebapiisava töötasu üle nurisemine saavutas hiljuti uue taseme. Erinevad uudisekünnised ületas lugu sellest, kuidas keegi tundmatuks jääda sooviv noordisainer olla väitnud, et alla nelja tuhande euro kuus pole just nagu mõtet tööle minnagi. Tõsi ta on, kõlab ülbelt. Eriti ülbelt selle poole palgasaajaskonna kõrvus, kes kuus viissada või vähem eurot kätte saavad ja ikkagi tööd teevad. Enamasti…

Lambike põleb, ekraanike helendab, radiaator levitab mahedat toasooja. Toksid oma tegemisi, lahendad praktilisi probleeme, vabal minutil mõtled ilmast ja igavikust. Ilus. Aga õues on talv. Praegu üpriski rõske ja üdiniminev. Alati on talv käinud ja tuleb ka edaspidi. Öeldakse, et ei ole halba ilma, on vaid vale rõivastus. Jutt jumala õige. Õige märksa laiemas mõttes, kui me seda harilikult ette kujutame.

Astud õigetes…

Uus aasta põrutati kultuurisõbralike inimeste jaoks valla järjekordse hirmutamislainega. Vahva kultuuriminister andis Postimehele müriseva intervjuu, millest on välja loetud üht, teist ja neljandat, kaasa arvatud loomulikult seda, mida seal sugugi polnud, aga mis jube hästi müügiks läheb. Reljeefsete väljenduste häda on kord juba see, et need kipuvad sageli varjutama jutu tegelikku sisu. Vahel on see sisule kahjuks, teinekord…

Toas on hea ja soe, kompuuter köeb, vürtsimahl kuumab sulnilt termostassis ja raamatud nihelevad hiirvaikselt riiuleis. Saab mõtelda ja kui veab, siis ka välja mõtelda. Vahepeal peab tööd tegema, aga see töögi on tubane ja seega üldjoontes väljakannatatav. Õues seevastu on olemuslikult ebamugav. Talv ei ole veel tüütusse faasi jõudnud, aga ega ikka iiales tea, kas parasjagu jäätab või sulatab, tuulab või…

Une-eelseid mõttemänge: kujutan endale ette keskealist jorssi, kes omab seisukohti. Mitte liiga selgepiirilisi, ent see-eest vankumatuid. Jorsile meeldib õlu, eriti selline kangem, õieti meeldib talle palju õlut, eriti sellist kangemat. Mark ja maitse pole oluline. Jorsile meeldib Eesti, selline Eesti, nagu tema tahab, aga Eesti vabariik tema praegusel kujul ei meeldi jorsile sugugi. Päris kindlasti ei meeldi jorsile Euroopa, eriti Euroopa Liit….

See on üks imeline asi, mida inimese aju teeb, kui ta näeb neid kummalisi kriksadulle, kirjamärke paberil või ekraanil. Keskmises tähestikus on neid paarkümmend ja neistki enamik üsna ühtsama nägu, võivad erineda vaid mõne kriipsukese või punktikese või konksukese poolest. Ja ometi saab neid kombineerides ära ütelda kõik. Teha asju arusaadavaks või päris arusaamatuks. Ülestähendamine, kirjapanemine, raamatusse raiumine, maailmakõiksusse paiskamine – mingi…

On üleskutsete kõlamise aeg. On kõlavate üleskutsete aeg. On igav aeg valimiste vahepeal, ja see tekitab kärsitust. Mis võib olla küllaltki loominguline takkatorkija. Üleskutsed kõlavad, inimesi kutsutakse tänavatele, ja mõned inimesed võtavad kutset viisakalt kuulda. Isegi RSVP-d ei pea tegema (mis maakeeli tähendab teadupoolest Registreeruda Söögi Varumise Pärast, aga sööki meeleavaldustel üldiselt ei pakuta).

Tänavatele minemisega on nii ja naa. Sisulises ja…