Katrin Kalamees-Ruubel

Kooli seisukohalt on oluline teada, kuidas õpetada koolis oma riiki, selle rahvast, keelt, ajalugu ja kultuuri.

Jaana Vasama

Ka gümnaasiumi eesti keele ja kirjandusõpetuse üle arutlemist segab meie RÕK-ide kaugelt laenatud kaup – „väljundipõhisus“. Soome haridusteadlase Pasi Sahlbergi sõnul on tegemist viirusega, mis tapab hariduse, tõrjudes kõrvale hariduse põhirolli kultuuriväärtuste ja sotsiaalse sidususe loojana.

Väljundipõhisusest polegi abi olnud: 2019. a eesti keele riigieksami…

Põhikoolis õppimine on vundamendi ladumine kogu eluks. Seetõttu on väga tähtis, kui sihipäraselt ja tulemuslikult on kulgenud emakeele (muu kodukeelega õppijale riigikeele) õppimine. „Rahvuskeele omandamine pole seotud sugugi vaid lingvistikaga. See tähendab eelkõige kultuuriväärtuste edasiandmist.“ (Kaplan, Baldauf 2005)

Kindlasti ei õpita üldhariduskooli eesti keele tunnis vaid kirjakeele normi, nagu väitis keeleteadlane Lindström (kultuur.err.ee, 28.10). Normaalses ühiskonnas…

9. oktoobri Õpetajate Lehes mõtiskles Urve Läänemets selle üle, kas meil on hariduses põhjust kõnelda deprivatsioonist ehk millestki ilmajäämisest.

Lisan oma mõtted ja alustan lasteaiast. Möödas on aasta „suurest sõjakäigust“ lasteaia riikliku õppekava tööversiooni vastu, mille tõttu ei saanud töögrupp oma tööd lõpetadagi. Nad jäeti sellest võimalusest ilma. Ometi pole senini valminud ühtki nn valdkonna spetsialistide või ekspertkomisjoni koostatud dokumenti….