Liivi Rosenvald
-
Nööbid on ära!
Oskar Lutsu keel on eesti kirjanduses eriline. Tema vabalt voolav mahlakas rahvalik kõnepruuk koosneb põhiliselt kahekõnest ja dialoog on täis spontaanset suulist kõnet. Seal on Lutsu enda sõnaloomingut, koduümbruse murret, kõnekeelset hääldust, suulise kõne lauset koos takerdumiste, ümbertegemiste, eripärase sõnajärjega.
Lutsu keelekasutus oli oma ajast mitukümmend aastat ees. Midagi analoogset näeme eesti kirjanduses alles Mati Undi teostes 1990. aastatel. Lutsult saime sõnavarasse uued mõisted:…
2 minutit1 kommentaar