Linnar Priimägi

Juunis lõpetasid bakalaureu­sed, juulis võtsime uued. Ühtedel kolm aastat seljataga, teistel silme ees. Kolm aastat meie elust. Hästi lühike aeg üksteist tundma õppimaks. Liiga lühike – õieti kuritegelikult põgus, sest need esimesed ülikooliaastad on lävepakk tulevasse ellu. See oli noorte elu esimene tõeline valik. See ei tohiks lõppeda võõralt ja valesti.

Me valisime koos. Mitte kõiki, kes tahtsid tulla meie eriala õppima,…