Madli Leikop
-
Codebug.Kuidas programmeerida putukat
Pisikesel elektroonilisel vidinal CodeBug on elusa putukaga sarnast nii palju, et ta mahub peopessa ära. Aga mitte ühelgi mutukal ei ole…
4 minutit -
Madli LeikopMeeril on üks väike robot …
Edisoni haridusrobotite komplekte peaks meie koolides-lasteaedades olema juba sadakond. Seda statistikat, kui aktiivselt neid õppetöös kasutatakse, paraku veel ei peeta,…
5 minutit -
Maria Malozjomov tutvustas Makey Makeysid. Fotod: Petri Asperk.Eesti õpetajad koolitasid Euroopa kolleege
Üheksa Eesti õpetajat näitasid mai alguses Portugalis Bragas kindlakäeliselt, et meie ProgeTiiger pulbitseb teotahtest: nende juhtimisel toimunud töötoad…
6 minutit -
Hoolimine on vabaõhukooli hinge sisse kirjutatud
Kõlab uskumatult, aga meil on lapsi, kes on kooli jaoks lihtsalt kadunud: nad istuvad kodus ja vanemad ei saa neid sealt välja päevade, nädalate, isegi kuude kaupa.
Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli direktor Erle Põiklik, õppe- ja arendusjuht Ülle Teltvei ja kasvatustöö juht Karin Tralla kinnitavad, et kodus istuvaid lapsi tõesti leidub. Kui neil probleemipundar üle pea kasvab, soovitab…
6 minutit -
On siis digimürgitus või ei ole?
Vahel tekib tunne, et õppetöö digitaalseks muutmine võib kujuneda üsna raskeks, sest vastuväiteid sellele kuuleb päris tihti. Seepärast läksin ka arvamusfestivali Õpiorgu teatava eelhoiakuga.
Esimene diskussioon kandis peakirja „Kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus?”. Eeldasin osalejaid ütlevat, et on jah digimürgitus ja üldse on koolide digipööramisega liiale mindud. Olen tööga seotult käinud paljudel digitemaatikat käsitlevatel konverentsidel, seminaridel, koolitustel, töötubades ja teistel…
5 minutit -

KRATT aitab plagiaadi vastu võidelda
Kratt on eesti folklooris nõiduslik olend, kes oma valmistajale vara kokku kannab. KRATT ehk kraaditööde autorsuse tuvastamise tarkvara on…
8 minutit -
Metsa saab alati tuppa tuua
Hiireviu tõstab pesas samblatutte paremini kahele munale toeks ja sätib end taas hauduma. Arvutiekraanilt on näha väikseimgi pisiasi, linnu iga liigutus ja sulgede värv, isegi pesamaterjaliks kasutatud kuuseoksad võib ükshaaval üle lugeda.
Täiesti stressivaba vaatepilt kesk arenevat tehnikaküllust, ja ometi saab Eesti hiireviu tegemisi internetist üle maailma jälgida just tänu tehnikale – looduskaamerad näitavad looduse imesid otseülekandes.
Muidugi ei saa garanteerida, et loomad-linnud…
5 minutit -
Kaardistamas teekonda Austraaliast kosmosesse
Kui AS Regio kosmosetehnoloogiate spetsialist ja projektijuht Aire Olesk Tartu ülikoolis geograafiat õppis, tekkis tal suur huvi Austraalia vastu – nii maa kauguse kui ka erilise looduse pärast. Õpinguid Austraalias aitas rahastada Skype’i stipendium.
Aire õppis ja töötas Sydneys 2008–2011, kaitses New South Walesi ülikoolis geodeesia ja ruumiliste infosüsteemide erialal teadusmagistri kraadi ning naasis Eestisse inseneriharidusega. Praegu õpib ta…
8 minutit -
Gümnasistide tehtud e-õppematerjal aitab inimest tundma õppida
Konkursil „Tipplahendus” sai esikoha Liina-Liis Nõmme ja Silver Schnuri õppematerjal „Inimese elundkonnad”.
Mida teeb inimese organismis käbikeha? Või mis on rakuhingamine? Vastused võib leida kooliõpikust või guugeldades, aga hoopis põnevam on neid otsida Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) 11.b klassi õpilaste Liina-Liis Nõmme ja Silver Schnuri interaktiivsest õppematerjalist „Inimese elundkonnad”.
9. klassile mõeldud õppematerjal paelub oma põhjalikkusega…
5 minutit
