Mare Müürsepp
-
Fotod: Aron Urb
Head lasteraamatud: Valik jälle tehtud
Alates aastast 2009 valivad laste- ja noortekirjanduse asjatundjad möödunud aasta jooksul ilmunu seast välja parimad laste- ja noorteraamatud.
Kes…
5 minutit -
Foto: Rauno Volmar
Mõni algus on eriti raske – jutt õpikutest
Kui õpikud on meie haridussüsteemis tähtsad, siis peaksid need olema ka hästi koostatud.
Alustan paradoksist. Edumeelsed haridustegelased levitavad…
7 minutit1 kommentaar -
Mare Müürsepp.
Kas superkangelane on päriselt olemas?
Lapseohtu inimestele on tihti ideaalideks ülivõimetega tegelased, nagu Ämblikmees, Batman ja Superman, kes liiguvad imetabaselt ruttu ja julgelt ning…
3 minutit -
Adolf Hansen.
150 aastat kooliteadust
Tänavu möödub 150 aastat kooliõpetajatele suunatud väljaande „Kooli-teadus“ ilmumisest. Miks sellist raamatut vaja oli?
Autor Woldemar Adolf Hansen on tiitellehel end nimetanud Paistu…
4 minutit1 kommentaar -
David Hockney, Martin Gayford „Pildid läbi aja. Noortele“, Draakon & Kuu, 2021
Kolmekõne kunstist
Dialoog ehk kahekõne on õpetusmeetodina nimetatud juba antiikpedagoogika käsitlustes. Kahekõne puhul ei jää kõlama üksnes ainukindel teadmine, vaid selle ümber on ruumi…
4 minutit -
Mütopunk heiskab purje
Catherynne M. Valente „Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga“ väärib esiletõstu ühe ereda õiena meie tõlkekirjanduse rikkalikul lilleaasal.
Laste- ja noortekirjanduse…
1 minut -
Mare Müürsepp.
Veebiküsitluse kommentaar: Kuidas tänapäeva lapsi lugema õpetada?
Tänapäeval ei pidavat lapsed enam ilma äpita sündima, öeldi ühes armastatud telesarjas. Õnneks sünnivad…
2 minutit -
Austusega ja inimlikult
Kultuurrahva üheks tunnuseks on asjaolu, et neil leidub küllalt vaimujõudu, et oma rahva suurtest mõjutajatest, poegadest-tütardest nii noorele kui ka veel nooremale…
2 minutit -
Euroopa lugemispoliitika kujundamise võrgustiku ELINET etteaste Turu konverentsil. Foto: erakogu.Euroopa lugemispoliitika kujundamise võrgustiku ELINET etteaste Turu konverentsil. Foto: erakogu.
Turus arutati kirjaoskuse keerdküsimusi
Läänemere ja põhjamaade kirjaoskuse eksperdid kogunesid 14.–16. augustini Soome Turusse, et pidada pika tava jätkuna ühist konverentsi.
Lugemiskonverents on…
5 minutit -
Kadi Tomson. Foto: Mare Müürsepp
Kirjaoskus kasvab suheldes
Lugemisühingu viimatise konverentsi „Kirjaoskus tulipunktis” esitused võib kokku võtta mõttega, et tubli lugemise-kirjutamise eeldus on sisukas suhtlemine.
Kirjaoskuse edendamiseks otsitakse tihti nõiavitsa….
3 minutit -
Mare Müürsepp.
Kolmanda klassi tasemetööd – mis ja milleks?
Märtsi keskel asus Eesti lugemisühingu toimkond koguma õpetajate hinnanguid 3. klassi tasemetöödele eesti keeles ja matemaatikas.
Teadupärast on…
7 minutit -
Värske aabits
Meie aabitsate suurde ja loodetavasti sõbralikku perre on ilmunud uustulnuk. Kodavere murraku uurija Eevi Treial ja Liivi muuseumi juhataja, semiootik ja lastekirjanduse uurija Mari Niitra on koos kunstnik Pusaga koostanud Kodavere aabitsa ehk siis murdekeeli uavitsa.
HTM-i õpikute kohta käiv määrus lubab aabitsaks nimetada vaid kogu esimese klassi esimese poolaasta materjali sisaldavat õpikut (mis on muidugi rumalasti piirav ja samas õpikukultuuri arengut takistav määratlus).
Samas…
2 minutit -
Tõlkelasteraamat ehk Tervisi teisest ilmast
Juba kümme aastat on punt lastekirjanduse nõudlikke lugejaid sügisel üle vaadanud tõlgitud lasteraamatud, et leida nende seast parim ja anda sellele detsembrikuus Paabeli Torni auhind. Ettevõtmist veab rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu (IBBY) Eesti osakond.
Tänavuse aasta hindamiskomisjoni olid kaasatud suurte kogemustega kirjandusõpetaja Edward Kess, lasteaia lugemisõpetuse materjalide autor ja lugemispesade mentor Anneli Laamann, värske lastekirjandusliku magistritöö autor Maire Iro ja…
5 minutit -
Tere, härra koer!
Brian Conaghani noortejutt „Kui härra koer hammustab” mõjub esmakohtumisel nagu iga teine raamat erivajadusega noorest – ilukirjanduslik sooritus selleks, et tutvustada erivajadusega lapse või noore eluolu eripära. Raamatu tegelane Dylan käib vaimsete probleemidega laste koolis ja tema lähemad kaaslased on niisamuti segopead või idikad, nagu soovite. Tourette’i sündroom, mille all peategelane kannatab, toob kaasa ohjeldamatu ropendamise ärevaks ajavates olukordades.
Et lugeja sellest maailmast…
3 minutit -
Väikeste kodu-uurijate sink-sale-proo
Veteperele Anton Hansen Tammsaare muuseumi kogunesid 13. septembril sellised koolilapsed, kes üldjuhul pole „Tõde ja õigust” veel nuusutanudki. Küll aga olid kõik nad kas päris üksi või koos kaaslastega kirjutanud uurimistöö lugemaõppimisest, mis oli neljanda väikeste kodu-uurijate võistluse teema.
Võistluse algatas Paide ühisgümnaasiumi õpetaja Heli Prii, kes oli ära tundnud, et just nooremad õpilased võivad suure innu ja huviga uurimistöid…
3 minutit -
Tove Janssoni müstiline maailm
Ühele filosoofile on ükstakama kõik, kas ta elab või on surnud, on öelnud Tove Janssoni (1914–2001) tegelane, filosoof Piisamrott. Ehkki muumitrollide ja nende kaaskondlaste kujud on tuttavad juba üsna väikestele lastele, pakub Janssoni tekst mõttesähvatusi, mis jõuavad täiel määral alles kogenud lugejani.
Soome kirjandusõpetajate koolitajad suunavad nägema Tove Janssoni muumilugude arengut – kui algul on lood seikluslikud (nt „Sabatäht”), siis järgmises…
4 minutit -
Lugemismemmed ja -taadid
Tallinna ülikoolis peetud seminaril tutvustas Hanna Pöyliö Soomest Niilo Mäki instituudist vabatahtlike lugemisvanaemade-vanaisade projekti, mida veetakse Jyväskylas koos Mannerheimi lastekaitseliiduga.
Kahe aasta jooksul (2012–2014) on leitud 74 eakat vabatahtlikku, kes on soovinud lugemisraskustega lastele toeks olla. Vanainimestele korraldati seminar, millel tutvustati töövõtteid, mida lastega lugemise juhendamisel kasutada, ning viidi nad kokku klassidega, kus õpetajad suunasid lugemisraskustega lapse vanainimesega üks ühele tegevusse. Loeti…
2 minutit -
Alustame aabitsaga – või alustame lapsest
Nädalatagusel Eesti lugemisühingu konverentsil „Alustame aabitsaga” tegid – vastupidiselt pealkirjas püstitatud ootustele – ilma hoopis need esinejad, kes ei rääkinud aabitsast. Nad tõestasid, et last õpetatakse lugema selliste vahendite ja meetodite abil, mis eeldavad lapse enese aktiivset osalust, julgustavad last ennast väljendama, oma kuulamis- ja vaatamiskogemust sõnastama ja oma arusaamist selgitama.
Rõõm on tõdeda, et avalikkuse ette jõuab üha…
6 minutit -
Teadusraamat väljub kaante vahelt
Tänane lastekirjandus on rikas aimeraamatute poolest – sajad pildi- ja faktirikkad teosed loomadest, tehnikast, keskkonnast, tervisest väärivad koolilugemises senisest märksa olulisemat kohta. Mõnigi asi saab aimeraamatust varem ja paremini selgeks kui kooliõpikust, kas või sellepärast, et ühele teemale on pühendatud kogu raamat.
Raamat loetud, ja siis? Eesti lugemisühingu selleaastane projekt „Teadusraamat annab teada” kutsus lapsi koostama aimeraamatu soovitust video, slaidide või…
4 minutit -
Mure looduse ja tehnika huvihariduse pärast
Tehnikahuvihariduse ringe-klubisid on Eesti koolide juures väga vähe.
Tallinna ülikooli klassiõpetajate lõpukursus tegi sel aastal seminaritööna ülevaate kümnes maakonnas pakutavast huvitegevusest, et selgitada välja, kuidas on I−II kooliastme õpilastel võimalik harrastada loodusteaduse ja tehnikaga seotud tegevusi.
Selgus, et selliseid ringe-klubisid on väga vähe. Levinuimad on loodusesõprade ringid, ka arvuti-, robootika- ja nutiringid, mille levikuks töötavad toredad projektid; üsna tavalised on…
3 minutit -
Mure looduse ja tehnika huvihariduse pärast
Viimastel nädalatel on seoses teadusaastast kokkuvõtete tegemisega räägitud palju loodusteaduste ja tehnika huviharidusest (vt ÕpL, 29.11 Raivo Juurak ja 13.12 Arko Olesk). Tallinna ülikooli klassiõpetajate lõpukursus tegi sel aastal seminaritööna ülevaate kümnes maakonnas pakutavast huvitegevusest, et selgitada välja, kuidas on I−II kooliastme õpilastel võimalik harrastada loodusteaduse ja tehnikaga seotud tegevusi.
Alustuseks uurisid üliõpilased koolide ja huvikeskuste kodulehti ja kogusid…
3 minutit -
Lõpuks ometi – Tere, Ulf Stark!
Ulf Starki kohtasin 18 aastat tagasi Stockholmis lastekirjanduse konverentsil. Nägin, kuidas ta oma teoseid luges ning täiskasvanud tugevad mehed ja naised vappusid hääletu naeru käes, pühkides silmist naerupisaraid.
Starki raamatud esindavad kõige selgemas mõttes lastekirjanduse nii-öelda igipõlist peajoont – need räägivad lapsest ja lähimatest inimestest tema ümber. Selgub, et suurimad ootamatused tabavad meid seoses tuttavate inimestega. Äsja Ülle Liiveti armsas tõlkes…
2 minutit