Mare Müürsepp

Meie aabitsate suurde ja loodetavasti sõbralikku perre on ilmunud uustulnuk. Kodavere murraku uurija Eevi Treial ja Liivi muuseumi juhataja, semiootik ja lastekirjanduse uurija Mari Niitra on koos kunstnik Pusaga koostanud Kodavere aabitsa ehk siis murdekeeli uavitsa.

HTM-i õpikute kohta käiv määrus lubab aabitsaks nimetada vaid kogu esimese klassi esimese poolaasta materjali sisaldavat õpikut (mis on muidugi rumalasti piirav ja samas õpikukultuuri arengut takistav määratlus).

Samas…

Brian Conaghani noortejutt „Kui härra koer hammustab” mõjub esmakohtumisel nagu iga teine raamat erivajadusega noorest – ilukirjanduslik sooritus selleks, et tutvustada erivajadusega lapse või noore eluolu eripära. Raamatu tegelane Dylan käib vaimsete probleemidega laste koolis ja tema lähemad kaaslased on niisamuti segopead või idikad, nagu soovite. Tourette’i sündroom, mille all peategelane kannatab, toob kaasa ohjeldamatu ropendamise ärevaks ajavates olukordades.

Et lugeja sellest maailmast…

Ühele filosoofile on ükstakama kõik, kas ta elab või on surnud, on öelnud Tove Janssoni (1914–2001) tegelane, filosoof Piisamrott. Ehkki muumitrollide ja nende kaaskondlaste kujud on tuttavad juba üsna väikestele lastele, pakub Janssoni tekst mõttesähvatusi, mis jõuavad täiel määral alles kogenud lugejani.

Soome kirjandusõpetajate koolitajad suunavad nägema Tove Janssoni muumilugude arengut – kui algul on lood seikluslikud (nt „Sabatäht”), siis järgmises…

Tallinna ülikoolis peetud seminaril tutvustas Hanna Pöyliö Soomest Niilo Mäki instituudist vabatahtlike lugemisvanaemade-vanaisade projekti, mida veetakse Jyväskylas koos Mannerheimi lastekaitseliiduga.

Kahe aasta jooksul (2012–2014) on leitud 74 eakat vabatahtlikku, kes on soovinud lugemisraskustega lastele toeks olla. Vanainimestele korraldati seminar, millel tutvustati töövõtteid, mida lastega lugemise juhendamisel kasutada, ning viidi nad kokku klassidega, kus õpetajad suunasid lugemisraskustega lapse vanainimesega üks ühele tegevusse. Loeti…

Nädalatagusel Eesti lugemisühingu konverentsil „Alustame aabitsaga” tegid – vastupidiselt pealkirjas püstitatud ootustele – ilma hoopis need esinejad, kes ei rääkinud aabitsast. Nad tõestasid, et last õpetatakse lugema selliste vahendite ja meetodite abil, mis eeldavad lapse enese aktiivset osalust, julgustavad last ennast väljendama, oma kuulamis- ja vaatamiskogemust sõnastama ja oma arusaamist selgitama.

Rõõm on tõdeda, et avalikkuse ette jõuab üha…