Mare Rossmann

Ma tean, ma kuulen, ma tunnetan, et ollakse mures. Nii ütles president meie edu ja heaolu haprust silmas pidades. See kehtib ka hariduse hetkeseisu kohta. Vahest on nii, et väljastpoolt süsteemi tulev olukorra analüüs on kõige täpsem. Loodusfilosoof ja kirjanik Valdur Mikita on öelnud, et vaesus närib meie õpetajate varbaküüsi; et meie kallis, hoitud ja armastatud õpetaja on palgavaene. Rabeleb,…

Nii tervitas vilistlaste õhtul üks kunagine koolipoiss teist. „Sa oled ikka seesama Toomas, kellel oli poeg Rasmus ja kellega koos me 80-ndatel koolis täheüritusi organiseerisime.” – „Jah, olen küll,” ja juttu jätkus kauemaks.

Olin hiljuti koolitusel, kus esineja rääkis, et lastevanemaid on vaja kaasata kooli probleemide lahendamisse. Esinemise lõpetas ta sõnadega: „Kui me seda suudaksime, siis oleks see tõeline innovatsioon.” Tunnistan ausalt, et ma…

Kui õpetaja on õpetaja ja õpilane on õpilane, siis on koolis kõik hästi. Nii ütles mulle vana kooli mees ühes väikeses maakoolis minu õpetajatöö esimesel aastal.

Lõpule hakkab jõudma aeg, kus kalendri võis mõneks ajaks ära unustada. Õhus on kooliaasta algust. Kui mina Rakvere 1. keskkooli õpetajaks läksin, oli seal veel tööl minu endisi õpetajaid. Oli ka mu klassijuhataja, keda ma kooliajal…

Kui lisada veel, et soovitavalt 31-aastane, tumedate juustega ja vähemalt 185 sentimeetrit pikk, siis selline ongi Briti noorte naiste seas läbi viidud uuringu kohaselt ideaalmees, kellega nad abielluksid ja kes sobiks nende laste isaks.

Ma ei tea, kui palju on Eestis sellistele parameetritele vastavaid meesõpetajaid. Mina ühte tean. Ütlesin, et see võib olla tema elu võimalus. Ta hakkas naerma ja arvas,…

Kohtasin hiljuti endist kolleegi. Kurtsin talle, et ei julge hariduse teemal kirjutada, sest pole Eesti Vabariigis õpetajana klassi ees seisnud. „Kirjuta koolinaljadest,” soovitas ta. „Oled neid aastaid kogunud ja heast naljast on alati puudus.”

Viimasel ajal kohtan teatris nii palju ängi ja meeleheidet, justkui tegeldaks huumori ja vaimukuse Eesti teatrist väljasuretamisega. Andrus Vaarik on öeldnud, et hea komöödia on üks väheseid asju…

Olen hariduselu pöördeid nii palju näinud, et arvasin juba − naljalt mind enam miski ei üllata. Aga võta näpust.

Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur teatas, et kui tema oleks ketipoodide omanik ja mõni kauplustest kasumit ei toodaks, paneks ta selle poe lihtsalt kinni. Samast loogikast lähtudes mõtiskles ta edasi, et ehk saaks kesklinna koolimajades teha midagi mõistlikumat kui kooli…

Vanamoodi enam ei saa, aga uutmoodi veel ei oska – nii ütles mulle hiljuti üks õpetaja. Iga uus põlvkond loob uued uutjad. Ka vene ajal oli nii, et kui direktor nõupidamiselt tuli, siis ta mõnda uut meetodit ikka jälle tutvustas. Üks oli nn Lipetski meetod. Ei mäleta täpselt, mida see endast kujutas, kuid meeles on ühe vana õpetaja reageering: „Mis selles nii uut…

On puhkenud mõttevahetus, kuidas muuta koolielu huvitavamaks. Ka vene ajal oli õpetajaid, kes peale kohustuslike eesmärkide, milleks olid iga tunni puhul õpetuslikud, kasvatuslikud ja ideoloogilised eesmärgid, mõtlesid sellelegi, kuidas õpetada nii, et sisu ei kannataks, aga oleks huvitav. Eks ma ka jõudumööda püüdsin.

Aastate pärast ütles mulle üks endine õpilane: „Mul oli teiega huvitav. Aga – palun ärge solvuge – ega mul…

Oli 1980. aastate keskpaik ja lähenes esimese koolipäeva aktus. Kooliteatri juhendaja Rein Olmaru tuli minu juurde mõttega teha seekordne aktus teistmoodi. „Ehk on aeg hakata seda last õigest otsast sünnitama,” lisas ta kavala näoga. Tol ajal oli ja vist on ka praegu õpilaste seas populaarne laul, mis kõneleb sellest, et H2O on mu silmapesuvesi ja et ma tean, mida…

Jälle algab kõik, algab uuesti. Kooliaeg on kõigi aeg ja sellepärast puudutab algav kooliaasta kõiki Eesti inimesi. Vastuoluliste tunnetega alustavad kooliaastat õpetajad, kellest enamik on juba aastates, mille kohta öeldakse, et parim enne möödas. Aga noori peale tulemas ei ole, sest kes ikka tahaks omandada elukutset, mille kohta loed lehest ja kuuled raadiost, et palk on väike, tööd on…

Tänavu möödub veerand sajandit rahvarinde asutamisest ja laulvast revolutsioonist, mis lõppes Eesti vabanemisega Vene võimu alt. Intervjueerisime mõni nädal tagasi sel puhul üht tolleaegset kõige tuntumat õpetajat Mare Rossmanni, kes rahvarinde esindajana pidas 17. juunil 1988 Tallinna lauluväljakul kümnetele tuhandetele inimestele kõne, mis kutsus esile vaimustustormi. Kuuldes meie intervjuusoovist, pani praegu pensionipõlve pidav Mare Rossmann ühe hooga paberile ka…