Mari Klein
-
Rekordhuvi: nii Tartu kui ka tehnikaülikooli tahab õppima asuda üle 11 000 inimese
Täiendatud, 7. juulil kl 15 – tuhatkond tulevast tudengit tegi teisipäeval Tartu ülikoolis kahe kooli ühist akadeemilist testi! Vt 9.-13. lõik
Tartu ülikoolile (TÜ) laekus tänavusel vastuvõtuperioodil 11 139 ning Tallinna tehnikaülikoolile (TTÜ) 11 047 sisseastumisavaldust, mida on koolide teatel vastavalt 18% ja 11% rohkem kui mullu. Kui Tartu ülikoolis on populaarne arstiteadus, siis TTÜ-s…
4 minutit -
Kõrgkoolidesse sisseastumisega tuleb kiirustada
Eesti kõrgkoolides on praegu pingeline sisseastumisavalduste vastuvõtmise periood, mis hakkab peagi lõppema. Suurimad ülikoolid teatavad üksteise järel uhkusega juba laekunud tuhandetest avaldustest. Suurem osa koole ootab avaldusi 2.–3. juulini, sissesaanud selguvad valdavalt 17. juuliks.
Tartu ülikooli 3830 õppekohale oli kooli pressiesindaja Virge Tamme teatel 26. juuni seisuga esitatud enam kui 5000 sisseastumisavaldust, neist bakalaureuseõppesse 3316 , magistritasemele 1378 ning doktorantuuri…
4 minutit -
2016. aasta palgaläbirääkimised said alguse
Reedel, 26. juunil kohtusid haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna esinduses haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri ning Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindajad, et arutada õpetajate 2016. aasta töötasu alammäärade suurust.
„Minister Jürgen Ligi rõhutas täna toimunud konsultatsioonidel õpetajate järgmise aasta miinimumpalga üle, et õpetajate töötasu kasv on ministeeriumi selge…
2 minutit -
Miks on lugemispesa kirjaoskusele hea?
Esmaspäeval, 15. juunil esitleti Eesti lugemisühingu nelja projekti juubelikonverentsil (vt ÕpL 22.05) kaht lugemisega seotud magistritööd, mis viimasel ajal Tallinna ülikoolis kaitstud: Anneli Laamann uuris, milline kvaliteedivahe on lugemispesaga ja lugemispesata lasteaiarühmadel, ning Helle Taks-Titarenko seda, kui palju õpetajad tajuvad oma rolli motiveeriva lugemiskeskkonna loojana.
Anneli Laamanni töö, mis võrdles 15 lasteaiarühma, tõestas, et keskusepõhistes lugemispesaga lasteaedades on varajast kirjaoskust toetava õpikeskkonna…
3 minutit -
Underi lillepeenar ja looduse õpperada Tuglase aias
Suve hakul avati Tallinnas Nõmmel Väikese Illimari tänaval Marie Underi ja Artur Adsoni ning Elo ja Friedebert Tuglase kodumaja aias omalaadne looduse õpperada, mis tutvustab algklassilastele nii taimi ja loomi kui ka killukest ajalugu.
Rahulikku varjulisse männipuude ja sirelitega aeda on keskkonnainvesteeringute keskuse toel püstitatud neli kahepoolset ja kolmepaanilist etnohõngulist puidust infotahvlit, mis tutvustavad lühidalt 24…
2 minutit -
Hundiseaduste aegu
Verivalus raamat „Minu nimi on Marytė” kirjeldab Ida-Preisimaa sõjaaegsete kodutute orbude elu, hundilaste, nagu kutsuti neid Leedus. Sest hundiseaduste järgi käis tollal nii nende kui ka kogu ühiskonna elu. Kirjeldab muu hulgas laste endi silme läbi, võikalt ja veenvalt, aga parasjagu pieteeditundeliselt. Kirjeldab inimesi, kes neid aitasid, ja neid, kes seda ei teinud.
Kui mullu avastasin leedu kirjanduse Ruta Sepetyse teosega „Hallaaegade algus”,…
5 minutit -
Ulf Stark: Kirjaniku esimene raamat ei tohi olla (liiga) hea
Kirjandusfestivalil Head Read oli võimalik kohtuda kolme välismaise lasteraamatute autoriga: Ulf Starki, Ulf Nilssoni ning Edward van de Vendeliga, kelle kõigi teosed viimasel ajal ka eesti lasteni jõudnud on. Rootsi lastekirjanik Ulf Stark jutustas prantsuse lütseumi, Westholmi gümnaasiumi ja Vanalinna hariduskolleegiumi õpilastele oma lugusid nagu ehtne muinasjutuvestja ja vastas ka Õpetajate Lehe küsimustele.
Mainisite oma esinemisel,…
10 minutit -
Hobiga tegelemine ei ole hulljulgus
Ma plaanisin kirjutada täna pagulastest, aga mu plaanid muutusid. Kirjutan hoopis Allanist. Allan oli minu klassivend. Allan oli mägironija. Kui minu plaanid vaid muutusid, siis Allani plaanid katkesid. Pühapäeval. Peruus. Jääsillal.
Allan oli teine, kelle me oma klassist kaotasime, kuigi meie koolilõpetamisest pole möödas 20 aastatki. Mõni aasta tagasi saatsime ära klassiõe Marilini, kes hukkus langevarjurina. Meie klassi saatus(t)e põhjal võiks…
5 minutit -
Jean-Claude Mourlevat: lastele kirjutades ei tohi võtta lootust
Laupäeval kõneles kirjandusfestivalil HeadRead kirjanike majas oma raamatute tõlkija Indrek Koffiga avalikult Prantsuse kirjanik Jean-Claude Mourlevat.
Kahe täiskasvanud lapse isa alustas kirjutamist 17-aastaselt lasteraamatutest ning on tänaseks noorteraamatute kaudu jõudnud täiskasvanuteni. Ometi rääkis 62-aastane mees, et tal võttis väga pikalt aega, enne kui ta julges öelda need erilised sõnad: „Ma olen kirjanik.”
„Ma julgesin seda öelda pärast…
4 minutit1 kommentaar -
Kakud, klaasnaine ja Barbarus ehk Tervisest ja loodusest muuseumide abiga
Minu lapsepõlve esimene muuseumimälestus on pärit eelkooliajast – Rakvere linnamuuseumist, kuhu vanaema mind oma hoiunädalatel ikka viia tavatses. Sealt, kust ma tõenäoliselt oma muuseumiarmastuse pisiku sain, on meeles udune rida vanu asju, millest kerkivad erksalt esile hoopis – loomatopised. Küllap seepärast tõmbab mind ikka ja jälle loodusmuuseumidesse. Kooliaja muuseumikäikude eredaim elamus pärineb seevastu…
6 minutit -
Kuidas kasvatada tarbimisteadlikke e-kodanikke?
14. mail toimus Tallinnas tarbijakaitseameti ja kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel konverents „Kuidas tarbijast sai kaup ja milline on tulevik“, millel arutati muu hulgas ka seda, kuidas sisendada noortele tarbimisteadlikkust ja netiturvalisust ning kas seda peaks koolis õpetama senisest enam.
Konverentsi, millel maaliti kuulajate silme ette võib öelda, et pisut õõvastavgi pilt sellest, kuidas nende iga nende netis tehtud liigutust analüüsitakse edasiste…
4 minutit -
Viru keskuses avati näitus lugemise ajaloost
Kolmapäeval, 20. mail avas Eesti kirjanike muuseumide ühing Viru keskuse aatriumis kirjandusfestivali Head Read sissejuhatuseks lugemise ajaloost kõneleva rändnäituse „Lugemise kunst, elamise headus”, mis jääb seal avatuks 7. juunini.
Näitus teeb sissevaate lugemise lukku nii Eesti kui ka maailma ajaloo vaatenurgast, uurib neuroloogia ja lugemise seoseid; seda, mida loevad kirjanikud, ning hõlmab endas nii veidraid seiku kui ka põnevaid…
2 minutit -
Lugemisühingul on põhjust pidu pidada
1992. aastal asutatud Eesti lugemisühing, kelle üks eesmärkidest on toetada kirjaoskuse arengut ning väärtustada lugemiskultuuri, on aastate jooksul algatanud hulga projekte, millest neli peab juunis väärikat sünnipäeva. Heidame sünnipäevalastele siinkohal põgusa pilgu. „Lugeda on mõnus” – 15 2000. aastal alguse saanud projekt „Lugeda on mõnus” on suunatud nii õpetajatele ja raamatukoguhoidjatele kui ka 5.–9. klassi õpilastele. Aasta jooksul saab…
4 minutit -
Mitu raamatukogu on sessi ajal kauem avatud
Kõrgkoolides alanud eksamisessiooni ajal on mitu raamatukogu avatud tavapärasest kauem. Esmakordselt ajaloos on lähipäevil hilisõhtuti avatud ka Eesti rahvusraamatukogu.
Rahvusraamatukogu pressitalituse teatel on koostöös Tallinna ülikooli üliõpilaskonnaga esmakordselt teoks saava ööraamatukogu käigus rahvusraamatukogu 18.–20. maini avatud kella 10–23.
Ööraamatukogu on mõeldud nii õpilastele, tudengitele kui ka lihtsalt õpihimulistele külastajatele. Avatud on enamik lugemissaale, kojulaenutus, arvutitöökohad ning kasutada saab avariiulite teavikuid.
Kõigil…
2 minutit -
Koertest kirjutamine võib olla kunst
Kirjastuselt Päike ja Pilv tuli hiljuti välja kaks raamatut, mis mõlemad räägivad koertest. Üks neist on kodu-, teine välismaiselt autorilt; üks sobib lasteaialastele, teine kooliealistele. Kokku annavad nad hea võrdlusnäite, kui erinevalt ja samas eriliselt on võimalik kirjutada koerte teemal üks hea raamat.
Kuhu viib aidaalune salakäik?
Kärt Hellerma on lastekirjanikuna varemgi kätt proovinud – kui „Õrnad kõrvad” ja „Poiss ja…
3 minutit -
„Tokerjad hääbuvad, Vilde jääb”
Reedel, 24. aprillil peeti kirjanike maja musta laega saalis kirjanik Eduard Vilde 150. sünniaastapäeva auks ülalmainitud pealkirjaga konverentsi, mille sisukates ettekannetes vaagiti Vilde elu ja loomingut, maailmavaadet ning seisukohti eri nurkade alt.
Pärast Rein Veidemanni emotsionaalselt mõjuvat sissejuhatust, mis heitis eesti kultuuri- ja kirjandusmaastikule, täpsemalt klassikute käitlemisele, käsitlemisele ja meenutamisele laias perspektiivis pisut nukra pilgu, lahkas Pille-Riin Larm Vildet kui…
6 minutit -
Väikesed venekeelsed eestlased
Möödunud nädalal kirjutas Neeme Korv Postimehes artikli „Venekeelsed eestlased”, kõneldes selles jalgpalluritest ja lõimumisest spordi kaudu. Ma ei ole kahtlemata kaugeltki originaalne, kui ütlen, et kõik saab alguse juba lasteaiast.
Kolm aastakümmet tagasi olid minu lasteaiarühmas Juri ja Lena, kes hoidsid omavahel väga kokku ja millegagi suurt silma ei paistnud – ma ei mäleta, et nad oleksid eriti kellegagi suhelnud, ega…
4 minutit -
Nordic Noir lahkas krimikirjandust
Möödunud nädalal peeti Tallinna raamatumessi käigus Eesti rahvusraamatukogus Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumit, mis tänavu oli pühendatud kriminaalkirjandusele.
Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain, kuidas foorum kulges ja miks valiti tänavu just säärane teema?
Kirjandusfoorum toimus juba kolmandat aastat järjest ning tõi saali ligikaudu 150 krimikirjanduse huvilist. Meie kui korraldajate rõhuasetus oli, nii nagu ka eelmistel kordadel, sõnal „kirjandus”. Just kirjandus…
7 minutit -
Gustav Adolfi gümnaasiumis avati Hardi Tiiduse raamatukogu
Möödunud reedel avati Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi ülakorrusel kooliraamatukogu esises fuajees Hardi Tiiduse raamatukogunurgake. Omaaegse teletähe ja mälumänguri, GAG-i lõpetanud Tiiduse raamatud jõudsid kingitusena kodukooli tänu tema tütrele Maria Tiidusele, kelle sõnul teenivad teosed nii kõige paremini oma eesmärki.
Neljale suurele vanaaegsete nikerdustega riiulile on mahutatud mõnisada teost, mille seas on näpuotsaga lastekirjandust, peoga proosat ning tublisti…
2 minutit -
Linde vaatlema ja loodusesse matkale
Vaevalt leidub inimest, keda kevad ei pane mingilgi moel looduse poole kiikama ja sellele mõtlema. Ikka tekib koos taimede tärkamise, naasvate lindude või poegivate loomadega hinge mingi ebamäärane rahutus, igatsus minna otsima sinililli, jälgima kuldnokki või külvama köögiviljataimi. Seda kõike tehakse ka nii mõneski lasteaias ja koolis. Samuti laekub viimasel ajal iga päev postkasti teateid loodusvaatlustest, viktoriinidest, linnukuulamistest. Mina…
10 minutit -
Täna peetakse kogu maailmas lastekirjanduse päeva
Täna, rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, mille aluseks on kuulsa muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünniaastapäev, toimub üle kogu maailma lastekirjandusega seotud ettevõtmisi. Nii ka Eestis, kus näiteks Tallinna keskraamatukogus antakse lastekirjanik Aino Pervikule üle tänavune „Järje hoidja” auhind.
Auhind antakse igal aastal keskraamatukogus möödunud aastal kõige enam loetud lasteraamatu autorile, et tänada teda kui järjepidevuse hoidjat lastele ja noortele väärt lugemisvara…
11 minutit -
Harivalt hõrgutav
Võib ju tunduda, et mis seos on kokaraamatutel õpetajate või õpetamisega, aga teatavasti soodustab (õige) toitumine suuresti ka ajutegevust. Ja pealegi on kokad ja söögilauad igas koolis ja lasteaias. Nii et kui üksteise järel jäi silma kooliga seotud kokaraamatuid, tundus hea mõte need omavahel kokku viia. Seda enam, et kõnealused raamatud – igaüks täiesti otseselt kooli või lasteaiaga seotud – on kõik…
6 minutit -
Palju õnne Contrale!
Emakeelepäeval kuulutati välja tänavused Eesti kultuurkapitali kirjanduspreemiad. Lastekirjanduse valdkonnas pälvis selle aasta preemia luuletaja Contra, kes koostöös illustraator Ulla Saare ja Tallinna keskraamatukoguga andis sügisel välja luulekogu „Kõik on kõige targemad”. Kuu aja eest valiti see ka kaunimate raamatute hulka.
Närvisööjad*
Tunnis oli pingeline õhkkond.
Tunni lõpus ütles õpetaja, ärme
sööma lähme, sest teil täis ju kõht on,
terve tunni sõite õpetaja närve.
Contra
Et seda vahvate värviliste piltide…
6 minutit -
Aasta parim keeletegu: eesti keele A2-taseme saab omandada 10 000 klikiga
Möödunud reedel, emakeelepäeva lävepakul, kuulutati Põltsamaa ühisgümnaasiumis välja tänavune keeletegu. 2014. aasta parimaks keelega seotud projektiks valis nii žürii kui ka rahvas üksmeelselt teo nimega „Keeleklikk”. Emakeelepäeva hommikul istusime ühe võiduka keeleteolisega maha ja uurisime, mis selle nime taga peitub.
Palju õnne, Leelo Kingisepp, kas auhind tuli teile üllatusena?
Jah, ikka. Meil oli ju väga…
8 minutit