Mari Klein
-
President võiks välismaa noortele eestlastele Facebookis jõulukaardi saata
Just selline idee käidi välja eelmisel nädalal toimunud noorteseire aastakonverentsil. Õigemini seda lõpetavas aruteluringis. Mõte kõlas Eesti Noorteühenduste Liitu esindanud Vladimir Sveti suust. Ja oli seotud kõikjal ikka ja jälle kerkiva teemaga, miks noored lähevad ära välismaale ning kuidas neid kodumaale tagasi saada.
Sveti arvates turgutaks noorte enesehinnangut ja kuuluvust kindlasti see, kui kord…
3 minutit -
Jesper Juul võtab koolisüsteemi pulkadeks lahti
Haridusinimestele, eriti kasvatusteadlastele, aga ilmselt ka paljudele lapsevanematele ei ole Jesper Juuli nime vaja enam tutvustada, sest kõnealune raamat on temalt eesti keeles ilmunutest seitsmes. Kui varem on ta keskendunud rohkem lapsele, vanemale ja kodule, siis raamatus „Kool kriisis” vaatleb ta probleeme laiemalt, keskendudes koolisüsteemile, mis on pikalt püsinud sama, aga tänapäeva ühiskonda iga päevaga üha vähem…
5 minutit -
Täna keskendutakse Tallinnas noortele
Neljapäeval toimub Tallinnas noortenädala käigus kaks laiaulatuslikku noorte ja noorsootööga seotud konverentsi/mõttepäeva, mis mõlemad on avatud või jälgitavad kõigile huvilistele.
Noorteseire aastakonverents Swissotelis
Keskpäeval algas Swissotelis kella 16-ni kestev noorteseire aastakonverents, millel esitletakse viiendat, noorsootöö hindamisele keskenduvat noorteseire aastaraamatut ning arutletakse, missugune on tuleviku noor tegija aastal 2030 ja milliseid väljakutseid ta ühiskonnale esitab. Konverentsi otseülekannet saab jälgida haridus- ja teadusministeeriumi…
4 minutit -
OECD: Eesti inimesed on üha haritumad, aga õpetajaskond vananeb
Euroopa majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) värske aastaaruande „Haridusülevaade 2014” kohaselt on eestlaste haridustase OECD 34 liikmesriigi seas üks kõrgemaid, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Eesti 7.–9. klassides õpib OECD riikidest kõige vähem lapsi, mistõttu on langenud õpetajate töökoormus, lisas haridus- ja teadusministeeriumi esindaja.
Aruandest ilmnes, et enamikul Eesti inimestest on kõrgharidus ning ligi poole elanikkonna…
3 minutit -
Päevikute paradoksid
Päeviku kirjutamine on alati tekitanud kahetisi seisukohti – ühelt poolt peetakse oma mõtete ja tundmuste kirjapanekut teraapiliseks lahenduseks, mis vabastab vaimu ja maandab meeli; teisalt pannakse seejuures kirja sageli seda, mis küll meelel, aga keelele sattuda ei söanda. Kui palju mõtleb kirjutaja sellele, kelle kätte see päevik kunagi kauges tulevikus sattuda võib?
Just säärased mõtted tükivad tõenäoliselt vargsi pähe igaühele, kes võtab pihku…
7 minutit -
Herkki Haldre: Merehariduse maine parandamist tuleb alustada rohujuure tasandilt
Kapten ja merendusspetsialist Herkki Haldre leiab, et merehariduse reformimisel ei ole abi kõrg- ja kutsehariduse kallale minekust, võti lebab hoopis sügavamal – huvihariduse pärusmaal, kus Eestis jätkusuutlik merendusteema praegu sootuks puudub.
Et inimene valiks elukutseks merega seotu, peab merehuvi kusagilt alguse saama, ning see koht on huvikool. Sealt võib see areneda kutsehariduse või kõrghariduse…
7 minutit -
Meretagune kool maarjamaistes kätes
See raamat ei kuulu küll verivärskete hulka, aga kui see mööduval suvel mulle kätte sattus, teadsin kohe, et tahan soovitada seda lugeda just õpetajatel.
Proosalisel põhjusel. Teose autor Rita Ahonen on nimelt Stockholmi Euroopa kooli looja ja õpetaja (ka söögitädi, koristaja ja raamatukoguhoidja, kui jätkata loetelu ametitest, mida ta oma loodud koolis selle esimesest päevast saati pidanud on), kes tutvustab…
2 minutit -
Vargne pilguheit Waldorfi väärtustesse
Lastekirjanik Heljo Mänd on kirjutanud raamatu „Sammaldunud auto”, mille peategelase, 7-aastase Ole mõttemaailma kaudu saab aimu Waldorfi pedagoogika väärtushinnangutest. Mõni lugeja tunneb Olet juba Männi varasemast raamatust „Tuulehunt”, kus ta oli veel lasteaialaps. Nüüd aga sõidab esimese klassi poiss igal hommikul rongiga Nõmmelt Keilasse kooli.
Raamat on kirjutatud Männile omaselt rahulikus, kuulamisele ning kaasa- ja edasimõtlemisele suunatud stiilis. Teost läbiv…
2 minutit -
Arvamusfestivalil olid haridusmõtted kaalukalt esindatud
Nädala eest Paides peetud arvamusfestivalil, millel osales kokku 4000 inimest, oli haridusteema kaalukalt esindatud. Seda nii kavas väljahüütud arutelude kui ka nendes osalenud spetsialistide mõttes. Kuigi mõlemal päeval toimus hulk mõttevahetusi eraldi selleks püstitatud Hariduslaval, jagus temaatilisi arutelusid mujalegi, sealhulgas kahele põhilavale.
Tunnustamist väärt oli, et iga neljaliikmelise arutelu nn juhtgruppi ehk lavalolijate hulka oli valitud eri…
11 minutit -
Keskus täis energiat
Nädal tagasi avas Tallinnas Põhja puiesteel asuvas ajaloolises elektrijaamas taas uksed energia avastuskeskus, mis pakub kolmel korrusel nii silmaga nähtavaid, kõrvaga kuuldavaid kui ka käega katsutavaid teadmisi helidest, valgusest ja muust reaalainelisest.
Kogu perele põnevat tegevust pakkuva maja kõrgeimal korrusel on ohtralt mehaanilisi atraktsioone, mis annavad teadmisi ja katsevõimalusi vanematele, keskmine korrus tutvustab lapsesõbralikult kohaliku põlevkivienergeetika ajalugu ning alumine, interaktiivne korrus peeglilabürindi, kaleidoskoobi,…
2 minutit -
Muuseumid on harivad!
Nädala eest oli Viimsi vabaõhumuuseumi rohumaale kogunenud muljetavaldav seltskond – värvilistes telkides ja ohtrate infost pakatavate paberitega lauakeste taga istusid valdavalt noored särasilmsed inimesed, siin-seal võis kohata oranžides kitlites teadlasi, teletorni rohelist maskotti Etit või koguni loodusmuuseumist „pagema pääsenud” karu ja jänest, kel reedeses palavuses oma paksudes vattides kindlasti eriti mugav ei olnud – kümned muuseumid olid tulnud kokku, et tutvustada oma…
7 minutit -
Sool, maal, veel
Eelmisel nädalal kirjutas hea kolleeg Raivo Juurak Õpetajate Lehes, et eesti keel on muutunud liiga üldsõnaliseks. Kahtlemata võib see nii olla, ja küllap ongi selles osas, mis puudutab argi- ja tarbetekste. Kunsti- ja ilukirjanduses teevad autorid ja väga olulisel määral tõlkijad (seega küllap toimetajadki) viimasel ajal aga imepärast tööd, tõdesin eelmisel nädalal raamatukülje artiklit kirjutades. Tõesti, Joel Haahtelat Hille Lagerspetzi ja Emmi Itärantat…
5 minutit -
Karl Muru kasulikud kiiked kirjandusse
Kirjastus Ilmamaa on kokku pannud kogumiku kirjandusteadlase ja -kriitiku Karl Muru kümmekonnast kirjutisest, mis ilmunud aastatel 1983–2012 ajakirjades Tuna, Keel ja Kirjandus, Looming ning eri kirjanikest kõnelevates teostes.
Ühtaegu keelt, kirjandust ja ajalugu kätkev hariv raamatuke sobib lõimivaks lisalektüüriks kõigis neis ainetes. Siit leiab lisalugemist nii Underi- kui ka Alveri-, nii Visnapuu- kui ka Ristikivi-, nii Sütiste- kui ka Masingu-huviline,…
3 minutit -
Tee määrab inimese, kuniks jagub vett
Kui kevade hakul jõudsid minuni kaks soome autori romaani – Emmi Itäranta „Vesi mäletab” ja Joel Haahtela „Täheselge, lumivalge”, mis värskelt eesti keelde tõlgitud, mõtlesin kirjutada neist kokku ühisloo põhjanaabrite kirjanduspõllu värsketest viljadest.
Mõtlesin ülimalt naiivselt, nagu mulle alguses iga loetava reaga üha enam tundus. Sest mida ühist, peale autori rahvuse, saab olla loos, mis jutustab ulmeliselt fiktiivsest elust…
4 minutit -
Prantsusmaal tunnustati lasteraamatuid
Sarnaselt meie Nukitsa auhinnaga anti mai lõpus Prantsusmaal välja lastekirjanduse auhind Livrentête, mille nominentide ja laureaatidegi seas oli eestlasilegi tuttavaid.
11–13-aastaste ehk noorteromaani kategoorias võitis preemia hiljuti eesti keelde tõlgitud R. J. Palacio psühholoogilis-sotsiaalne romaan „Ime” (ilmunud kirjastuselt Hea Lugu), mis kõneleb sünnipäraselt moondunud näoga koolipoisi ja tema lähedaste elust, pidevast kurnavast tähelepanust, sallivusest ja sallimatusest, eneseületustest ja igatsusest normaalsuse…
1 minut -
Hispaanias ilmusid eesti muinasjutud
Madridi kirjastus Xorki andis välja valimiku „Cuentos tradicionales estonios”, mis sisaldab 29 eesti muinasjuttu Hella Aarelaiu, Esther Bartolomé Ponsi ja Albert Lázaro-Tinauti tõlkes.
Jüri Talveti koostatud raamatus on seitse juttu F. R. Kreutzwaldilt, kaheksa M. J. Eisenilt, üksteist J. Kunderilt ning lisaks kolm setu muinasjuttu. Sama muinasjutuvalimik, milles on tuntumatest juttudest näiteks „Suur Peeter ja Väike Peeter”, „Puulane ja tohtlane”, „Vaeslapse…
1 minut -
Aabits, mis õpetab armastama ja hoolima
Lastekirjanik Siiri Laidla, klassiõpetajate Küllike Kütimetsa ja Mare Küti ning kunstnike Leo Lätti ja Mariann Joa värske aabits Künnimehe kirjastuselt väärib tähelepanu mitte ainult tehnilise ülesehituse, vaid ka sisuliste väärtushinnangute poolest.
Verivärske värviline aabits algab toredate lapsesõbralike värssidega, nagu: Meie vahva vanaisa / on nii toimekas ja visa. / Aga meie vanaema / on ka nooruslik ja kena. / Koos…
4 minutit1 kommentaar -
Vanameistri pärand sai kaante vahele
„Sipsik, Naksitrallid, Krõll, Nublu, Aatomik, Nukitsamees, Kunksmoor, Ponts-Ontsu, Pokud, Pintselsabad, Kadri, Arabella, Agu Sihvka … ,” kui lastekirjanduse keskuse juht Triin Soone värske galerii avamisel ja raamatu esitlusel Edgar Valteri loodud tegelaskujusid loetles, tundus, et see nimekiri ei lõppegi ning eesti lastekirjandusest kedagi nimetamata ei jäägi.
Nüüd, kui Valteri looming lisaks galeriile ka uhkete kõvade kaante vahele kokku on kogutud,…
3 minutit -
Biblioteraapia ja raamatukoer
Möödunud nädalal Tallinna raamatumessi käigus toimunud Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumil, mis tänavu keskendus laste lugemisele, kõneldi nii raamatutest ja raamatukogudest kui ka kirjandusravist ja koertest.
Kui mõisted „bibliograafia” ja „bibliofiilia” on kirjandussõpradele hästi tuntud, siis „biblioteraapia” võib panna kõrvu kikitama. Õigekeelsussõnastiku kohaselt on see maakeeles lihtsalt „kirjandusravi”. Leedu psühholoog Veronika Mudėnaitė on sealses laste ja noorte päevakeskuses „Meie Koduke” võtnud ette sellega…
4 minutit -
Laste lemmikkirjanik on Ilmar Tomusk
Tallinna raamatumessil kuulutati välja tänavune Nukitsa preemia laureaat. Konkursi võitjaks kuulutati Ilmar Tomusk, kelle kriminalistide sari kogus ligi 900 häält. Kokku osales 117 kirjanikku ning hääletas üle 8000 lapse.
Palju õnne, Ilmar Tomusk. Kas preemia tuli üllatusena?
Preemia tuli tõesti üllatusena. Nagu meie lastekirjanduse uurijad on öelnud, on lastekirjanduses praegu väga head ajad ja häid lastekirjanikke on palju. Ma ise arvasin,…
4 minutit -
Värvikas maailm – Venemaast Lõuna-Koreani
Kui David Vseviov hakkas eelmisel kevadel United Press Globalile sarja „Colourful World” käigus kirjutama koolis kasutatavat teaberaamatut Venemaast, ei olnud tal aimugi, millised pilved maailmapoliitika taevast raamatu esitlemise ajal varjutavad.
Ometi võttis ta juba siis hoiaku püüda raamatus poliitikast ja ajaloo keerdkäikudest tasakesi ja rahulikult mööda minna ning koguda kokku kõik positiivne, mida naaberriigi kultuur pakkuda võib: Amuuri tiigrist…
6 minutit -
Ajalooline pilguheit koolipoisi hinge
Salingeri „Kuristik rukkis” on olnud kohustuslikes ja soovituslikes nimekirjades aastakümneid, mistõttu on teos raamatukogudes sageli kapsaks loetud. Nii et säärase maailmaklassika kordustrükk oli kirjastusel Hea Lugu üks kiiduväärt mõte.
Eelnimetatud põhjusel ei ole ilmselt naljalt haritud inimest, kes sellest raamatust midagi ei teaks, nii et seda arvustama ja ümber jutustama hakata poleks just väga mõistlik. Küll aga tasub sääraseid, kooliaegseid…
2 minutit -
Linnud selgeks mängu abil!
Millal siis veel kui mitte praegu, mil siutsumine ja sädistamine õues iga päevaga üha valjeneb, tasub täiendada oma teadmisi lindude kohta. Poelettidele ja -riiulitele on jõudnud viimasel ajal koguni kaks linnuteemalist mängu, mis mõlemad aitavad tundma õppida kodumaiseid linnuliike, olles ometi teineteisest üsna erinevad: üks kaardi-, teine lauamängu tüüpi.
Eesti ornitoloogiaühing on andnud välja pisikese sinaka karbi, mille kaanel on pilkupüüdev ja…
4 minutit -
Millised on populaarsemad lauamängud koolides?
Õpetajate Leht küsis lauamängupoeketi Ludo ning lauamänge tootva firma Brain Games juhilt Margus Tapuperelt, millised on kõige populaarsemad arendavad lauamängud, mida õpetajad nende poodidest hankimas käivad. Edetabel sai järgmine.
• „Halli Cups” – värvilised topsikud, mida tuleb kiiruse peale reastada tõmmatud kaardil märgitud järjekorras. Sobib näiteks pikapäevarühmadesse.
• „Omnomnom” – toiduahelat tutvustav kaartide ja nuppudega lauamäng. Näiteks loodusõpetuse tundidesse.
• „Pharaoh…
1 minut
