Mari Klein

Aeg muutub ajas vaid väärtuslikumaks, inimhing aga päriselt ei muutugi, kinnitab Jõerüüdi 30 aastat tagasi kirjutatud raamat, mis pakub lisaks faktide äratundmistele ootamatult palju tuttavaid tõekspidamisi ja tundmusi, ka järgmisele põlvkonnale.

Kuigi „Raisakullid” üle 30 aasta uuesti välja anti, ei kvalifitseeru raamat päriselt kordustrükiks. Seda põhjusel, et raamatu kaks osa, mis tollal ilmusid kolmeaastase vahega ning seetõttu teineteisele kaugeks jäid,…

Ülo Pikkov on filmimees. Tema raamat “Vana Prints”, mis kõneleb kummalisest kohtumisest Pariisis, koosneb isiklikest kaadritest, mis vahelduvad teiste kohtade ja ajastutega, filmist kaugel olijale vahel ehk pisut tabamatultki. See on sünge ja sügav, süüvib ajalukku ja inimhinge. Eestlaslikult vaikides ja mehelikult kannatades. Teos räägib tegelikult rohkem eestlastest kui prantslastest, olgugi et tegevus toimub Prantsusmaa pealinnas, kus minategelane kohtub Vana…

Kristiina Ehini kooliaegsed mälestused maalivad Nõukogude väikelinnakoolist suhteliselt nukrameelse pildi, kuid rõhutavad seda suurema väärtusega peret, juuri ja päritolu. Kui palju oleneb ajast, kui palju võimust, kui palju inimesest?

Petrone Prindi „Minu …” sari, mis koondab endas valdavalt noorema põlvkonna eestlaste välismaal elamise mälestusi, on tuntud laialt, ja õigusega – seal on hulgaliselt mälestusi ja informatsiooni paikadest,…

Mõne nädala eest istus Paides Eesti lugemisühingu kutsel koos hulk emakeele- ja klassiõpetajaid ning teisi, kelle amet ja hing on seotud lugemisega. Et arutada lugemisega seotud murekohti ja leida võimalusi, kuidas lapsi lugema suunata. Kuna mured meid iga päev ikka ümbritsevad, pakume siinkohal pigem Paides ja mujalgi kõlanud võimalusi, kuidas asja parandada.

EESKUJU

Keeleinspektsiooni juht ja lastekirjanik Ilmar Tomusk, kel endal kaks last kasvamas, tõdes…

Et mõni raamat võib olla ka selline, mille ees ühtaegu pead liiva alla peita tahaks ja samas omamoodi aukartust tunda saab. Ja mis peaks pakkuma mõtteainet ühtaegu nii õpetajatele kui ka õpilastele.

Mitte kõiki noorteraamatuid ei peaks lugema täiskasvanud, lugema õpetajad. Aga mõne puhul võiks see olla omamoodi kohustuslik, või soovituslik nagu tänapäeval öeldakse.

Selle raamatu autor on võtnud endale…

Viimaseil nädalail on palju kõneldud kooliraamatukogudest. Esmalt tuli see teema jutuks kahe nädala eest Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumil Eesti rahvusraamatukogus. Selle nädala alguses kohtusid sealsamas aastakonverentsil Eesti kooliraamatukogude hoidjad. Mida uut neist kõnelustest kostis?

Et teiste riikide kogemusi on alati põnev kuulata ning ehk saab neist mõndagi õppida, tasub alustada Põhjamaade ministrite nõukogu korraldatud rahvusvahelisest foorumist „Rahvuskirjandus 21….

Eesti raamatukoguhoidjate ühing pärjas tänavu aasta kooliraamatukoguhoidja tiitliga Antsla gümnaasiumi raamatukogu juhatajat Piret Tanieli, kes on muutnud gümnaasiumi raamatukogu nüüdisaegseks õpikeskuseks. Palju õnne!

Kes on Antsla raamatukogu põhikülastajad?

Kõige tihedamini külastavad raamatukogu esimese ja teise astme õpilased (1.–6. klass). Neile mõeldes olen püüdnud tellida uut ja huvitavat lastekirjandust, autoriteks Kristiina Kass, Mika Keränen, Lena Lilleste, Markus Saksatamm, Andrus Kivirähk jt.

Mida…

Eelmisel nädalal oli loomeliitude pleenumi 25. aastapäev. Palju on kõneldud ühe noore esineja mõtetest, aga seal oli palju ka vanema generatsiooni esindajaid, kelle head mõtted jäid pisut selle varju. Ka teie pidasite seal ettekande. Tean, et see on kavandatud ilmuma artiklina Akadeemias, aga kas oleks võimalik lühidalt välja tuua mõned teesid, millest kõnelesite?

Üks oli see, et kujutlus, nagu…

Luuletaja, tõlkija, kirjandusteadlane ja -õppejõud Jüri Talvet sai värskelt valmis seni mahukaima kogu Juhan Liivi luuletustest, mullu ilmus tema sulest Liivi luule monograafia, ühtlasi on ta peagi ilmuva Tuglase Liivi-monograafia järelsõna autor.

Jüri, te olete ju maailmakirjanduse professor ehk väliskirjanduse ekspert, mis jõud tõmbab teid Juhan Liivi poole?

Maailmakirjanduse raames saaks ju tegelda millega tahes, sest maailm…

Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse teadur Elle-Mari Talivee on teinud ära suure töö, toimetades, kommenteerides ja kogudes ühtede kaante vahele ligi 600 lehekülge „Tuglase Liivi” ehk Friedebert Tuglase kaks omaaegset Juhan Liivi monograafiat aastatest 1914 ja 1927, mis käsitlevad nii luuletaja elulugu ja ajakirjanikuteed kui vaatlevad ka tema loomingut.

Talivee sõnul ei ole neid kaht monograafiat seni koos vaadeldud. „Esimene ei anna…

… vaid ka Underist, Alverist, Kallasest, Oksast, Parvest ja … siiski kõige enam Tuglasest kirjutab ka August Eelmäe oma värskes teoses „Eluvõla kandmise raske kohus” (Eesti Keele Sihtasutus, 2013), mis koondab autori valdavalt viimasel kümnendil (aga nii mõnigi ka varem) ajakirjas Looming ilmunud kirjutisi, uurivaid, kokkuvõtlikke, aga isikliku noodiga.

Tänapäeva noorele on see raamat nagu laegas,…

Tallinna Eduard Vilde muuseumi juhataja Kairi Tilga annab neil päevil viimast lihvi raamatule „Tossutäkuga Euroopasse”, mis peaks lugejateni jõudma aprillis. Tegu on ainulaadse teosega, mis koondab esmakordselt ühtede kaante vahele kõik Vilde reisid ja reisikirjad ning näitab Vildet täiesti uue nurga alt.

Tilga on võtnud oma eesmärgiks murda kuvand Vildest kui raskepärasest punakirjanikust ning näidata teda ka reisi-…

Me elame kummalisel ajal, mil üks osa meist vannub alla ja lööb käega, põgenedes kibestunult kodumaalt kaugele. Teine osa seevastu klammerdub seda kindlamalt juurte külge, otsib tõde ja peegeldab positiivsust, kandudes vaimus kaugemalegi kui esimesed füüsiliselt.

Kui esimeste valusad appihüüud kajavad teravalt vastu enamasti (sotsiaal)-meedias, siis teiste valdavalt vaikuses vormuv vaim näib hakkavat valguma raamatukaante vahele, kus mõtiskletakse möödunu üle ja püütakse leida…

Mäletan vaikselt hääbuvat jutuvada ja maad võtvat vaikust, kui (auto)raadiost kostis eksimatult äratuntav hääl, mis hakkas rääkima kaugetest ajaloosündmustest. Kui autos oli mehi, oli naistel sel ajal parem suud mitte paotada, olgugi et mõnikord oli hirmus igav.

Aga enamasti muutis see karismaatiline hääl ajaloo isegi naiste jaoks põnevaks. Teadmine, et Palamets pole lihtsalt ajaloolane, vaid ka tõsine mälumängur,…

Kui 135 aastat tagasi sündinud Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) meid praegu kusagilt ülevalt vaatab, võiks ta oma juubeliaastapäeva tähistamisega üsna rahul olla – näitus, konverents, lavastus, omanimeline kirjandusauhind, mälumäng, rahvamatk kodukülas, võistulugemine ja lugemiskett. Küünlad kalmistul nagunii.

Aga võib-olla tundus talle, et kirss tordil on siiski puudu. Et me mandume oma maistesse tegevustesse…

Kui nädal pärast lugemist nägin seda raamatut ühes poes koolieelikute letil, sain aru, et ta lausa nõuab endast kirjutamist. Sest tegelikult peaks „Tiigri tütar” oma pilkupüüdvast pealkirjast ja kaanepildist hoolimata kandma pigem märget „alaealistele mittesoovitatav”.

Tegu ei ole kindlasti lasteraamatuga, tõenäoliselt ka mitte noorteraamatuga. See ei ole isegi pelk ilukirjandus, vaid psühholoogiline pedagoogika. „Tiigri tütar” on ühe eripedagoogi autobiograafiline…