Pille Liblik

Kool peab korrutustabeli ja sulghäälikute õigekirja õpetamise kõrval toetama ka noore kasvamist kodanikuks ning kultuurikandjaks – Inimeseks. Eesti riiklikes õppekavades on juba 1996. aastast kirjeldatud üldpädevused, mis näitab, kui oluliseks oleme aineõpetuse kõrval pidanud inimese kujundamist. 2014. a riiklike õppekavade uuendamise käigus muudeti ka üldpädevusi, et avada selgemalt nende sisu ja eesmärki.

Väärtuspädevusest sai kultuuri- ja väärtuspädevus

Väärtuspädevuse mõistet riiklikes õppekavades on…

Aasta 1979. Pärast pikka järjekorda paigaldatakse korterisse telefon. Valge ja ketasvalimisega. Enne kui ema jõuab perekonnale selgitada lähi- ja kaugekõne erinevust, õpetab lapselaps vanaema telefoni kasutama.

Aasta 2014. Vanemad ostavad tahvelarvuti. Hõbedase ja puutetundliku ekraaniga. Enne kui ema-isa jõuavad kasutusjuhendi avada, teatab teismeline poeg, et ta just paigaldas rakenduse kaubanduskeskuses orienteerumiseks.

Noorte leidlikkus senitundmatute seadmete kasutamisel pole uus nähtus. Lapsed on…

Õppimise ja õpetamise lahutamatu osa, mis seob õppeprotsessi tervikuks, on hindamine. Hindamine on põimunud tihedalt läbi õppimisele ja õpetamisele seatud eesmärkidega, mis on põhikooliõpilasele ja gümnasistile erinevad. Hindamise korraldus ja sellest teavitamine on õpihuvi püsimiseks äärmiselt olulised.

Hindamine ei alga siis, kui õpetaja kirjutab õpilase tunnikontrolli vastuste alla numbri, tähe või kirjeldava selgituse, vaid siis, kui ta otsustab, et õppimisele…

Ainekavade ülekoormatuse ning õppekavade heade mõtete tundi mitte jõudmise probleemi on nii avalikult kui ka eraviisiliselt tõstatanud õpetajad, lapsevanemad ja ka koolijuhid. Et töö probleemi lahendamiseks käib, sellele viitas ka minister Jaak Aaviksoo oma artiklis „Kuidas läheb Huvitaval Koolil?” (ÕpL 07.02).

Meie põhikooli aineõpetuse põhimõtete vastu on huvi tuntud mujalgi maailmas. Samas on õpetajateni jõudnud põhimõtted poolikult ning ka…

Kuidas võidelda järelevastamisega gümnaasiumis, küsisid 1. novembri Õpetajate Lehes kolm õpetajat. Samas leidsid nad ka ise põhilise vastuse üles – järeltööd on kooli põhimõtete küsimus ja huvi õpilaste suure arvu vastu.

Vahel tõesti juhtub, et gümnasistid kasutavad puudumiste õigustuseks asjaolu, et gümnaasium pole kohustuslik ja gümnasist võib ise otsustada, millal kooli tuleb ja millal mitte. Tegelikult on gümnasist võtnud…