Priit Põhjala

Rumalust, harimatust, taipamatust, viha ja hullust võrreldakse sageli nägemisvõimetuse, silmist pime olemisega. Lolluse, raevu või hulluse meelevallas inimene ei näe selgesti, ta…

Sõnu, mis reklaamide juhtlausetes kõige rohkem korduvad ja niimoodi nende keelelist palet enim kujundavad, nimetatakse sageli reklaamikeele võtme-…

Võiks ju arvata, et võõrsõnad on kõnes ja kirjas ilmtingimata silmatorkavamad, värvilisemad kui omasõnad. Võrrelgem kas või sõnu „ajakiri“ ja „žurnaal“,…

Kursiivkiri, nagu eelmist „Keelekastet“ lugenud ehk mäletavad, võeti kasutusele 16. sajandi hakul Itaalias populaarsete teoste väikeses formaadis väljaannete trükkimiseks. Käsitsi…

Keele- ja haridusinimestele võib „are“ tuttav olla sõnast „arekeel“. See tähendab lihtsustatud sõnavara ja lausestruktuuriga ning lühemate sõnade ja lausetega kergemini loetavat…

Kursiivkiri või ka lihtsalt kursiiv on pisut paremale kaldu asetsevate tähtedega trükikiri. Täpsuse taganõudjaid võib huvitada, et kursiivkirja tähemärgi kalle…

Pealtnäha lihtne ülesanne osutus tüsilikuks. Autori tüsilik mõttekäik pani tõlkijal pea valutama. Professor selgitas taime juhtkoe tüsilikku ehitust. Suhted vanade naabritega olid…

Kes on pikima patsientide nimistuga arst maailmas? Loomulikult doktor Google. Hämmastavalt suur hulk inimesi, selmet pöörduda otse tõelise väljaõppinud tohtri…

Sõna „sabarakk“ osutab põlglikult-halvustavalt sõnakuulelikule kaasajooksikule, truualamlikule kannupoisile või orjameelsele pugejale. Nõukogude propagandast on tuntud väljend „kulaku sabarakk“ ning Eesti ajalugu on…

Kunagi oli „Keelekastes“ juttu sellest, kuidas eesti keeles on kombeks kirjutada ameti- ja aunimetused, auastmed, teaduskraadid ja igasugused muud tiitlid…

Alati teeb meele heaks, kui meie linnaruum, paiguti endiselt tulvil üheülbalisi võõrkeelseid asutuse- ja kohanimesid, rikastub mõne originaalse eestikeelse toponüümi võrra.

Eestikeelsuse poolest…

Komad on alati kuum teema, ja nii teen neist juttu seegi kord. Ainult et kui viimatises „Keelekastes“ olid vaatluse all…

„Tolk“ on argikeele sõna, mis tähendab esiteks aru, mõistust, taipu või oidu ning teiseks arusaamist või taipamist. Sõnal on ka kolmas tähendus:…

„Pidupäevase paatose vallandavad parnaslased, kes pühitsevad kirjanike liidu juubelit ja raamatukogude aasta vaimus teadustraktaate neelav maa…

„Moori“ esimene, täiesti tundevaba tähendus on ‘vana naine’. Ent tihti väljendab see sõna ka teatavat halvakspanu. „Jutumoor“, „kaardimoor“, „klatšimoor“, „kosjamoor“, „mustlasmoor“, „naabrimoor“,…

Aeg-ajalt võib kel tahes tekkida vajadus panna kirja mõne inimese päris- või nii-öelda kodanikunimi ühes tema…

Kevad on käes, lapsed õue vutti lööma!

Kõnekeelne „vutt“ on üsna läbinähtavalt inglise päritolu sõna, mis on meile, tõsi küll, jõudnud ilmselt vene…

Eelmises „Keelekaste“ loos lugesin üles hulga ühel või teisel põhjusel tähelepanuväärseid kirjanduslikke pseudonüüme. Kuid mis motiividel…

„Eirama“, „kohuke“, „linnak“, „püksikud“, „selve“, „sõõrik“, „taidlus“ … Kõik need sõnad pärinevad Emakeele Seltsi 1972. aasta sõnavõistluselt ja saavad tänavu viiskümmend aastat vanaks. Sama…

Kuidas õnnestus Romain Garyl võita Goncourti preemia, Prantsusmaa mainekaim kirjandusauhind, mida ei anta ühelegi kirjanikule üle ühe…

Tänapäeval sõltuvad paljude inimeste enesehinnang ja meelerahu laikidest. Kui su Facebooki- või mõne muu suhtlusvõrgustiku postitus piisavalt laike ei saa, sugeneb kergesti…

Ühes ammuses „Keelekastes“ („Kujundikartusest metafoorimõnuni“, ÕpL, 23.10.2015) kirjutasin kombest markeerida lihtsaimaidki kujundlikke väljendeid jutumärkidega: koer tuleb „magama panna“, kellelgi…

Muinasjuturaamatutes kohtab lisaks Lumivalgekesele nime Lumivalguke. Paljud kurjustavad selle peale teadjalt, et õige on üksnes esimene, mis kätkeb võrdlust „valge kui…

Polüglotte, paljusid keeli valdavaid isikuid, on ikka ümbritsenud eriline aura. Nad on imetabase ande ja töövõimega haruldused, triksterid,…