Priit Põhjala

Jaan märkas juba eemalt poisi kisast, et häire käitamisega on kaugele mindud. Ta murdis poiste salgast tee läbi ja sattus vastamisi Lillaga,…

Kes kirjutab, see puutub vahel paratamatult kokku ka sõnade lühendamisega. Olulisel teemal on hulk arutlust väärivaid tahke: mis laadi tekstides ja…

Sihukeste vaata et suviste ilmadega, mis vahepeal näole andsid, kadus igasugune soov laua taga istuda ja kirjutada. Oleks tahtnud ainult väljas elada:…

Tõnu Õnnepalu ütleb oma värskes raamatus „Pariis“: „Kui peaks olema võimalik kodu, kus pole ühtegi tolmu koguma unustatud asja…

Väiksena, neelates seiklusjutte, kus oli sageli pistmist ka laevade ja meresõiduga, imestasin päris tihti, kuidas puutub siin asjasse praht. Näiteks „prahtlaev“ või –…

Babüloonia loitsukogumikust „Bīt mēseri“ („Sidumise koda“) leiab loetelu veeuputusjärgsetest tarkadest, kes olid kaugel täiuslikkusest ja kellest ühe kohta sedastatakse…

Tartu kesklinnas on üks tore pood, kus müüakse igasuguseid kiiksu ja knihviga, sealhulgas keelekiiksu ja keeleknihviga kingitusi. Õpetaja saab sealt osta näiteks…

Teeneka eesti nimeuurija Edgar Rajandi kaalukaimast teosest „Raamat nimedest“ olen kirjutanud mitut puhku ja mõnes keeleloos sellele ka lihtsalt…

Ühes paljudest hiljutise emakeelepäeva viktoriinidest küsiti, mida võiks tähendada „maare“ – kas maaõigust, maakera, maavara või hoopis põrmu.

Sõna leiab nii õigekeelsus- kui…

Eelmises „Keelekastes“ oli juttu nende nimetamisest, keda me valime – täpsemalt „riigikogu“ algustähest ja sellest, kas riigikogulasi oleks…

Selge keele kuu on seks korraks möödas, aga selge keele soovitamiseks ja soovimiseks ei pea ootama järgmist veebruari, seda kõlbab teha igal…

Kui küsida, kas eesti keeles torkavad rohkem silma – on n-ö eredavärvilisemad – omasõnad või võõrsõnad, siis on loomulik esimese hooga arvata, et…

Viimatises „Keelekastes“ oli juttu tühikust mõttepunktide ees. Mäletate: sõnast ärajäetud tähti asendavate mõttepunktide ette tühik ei käi, näiteks lausekatkestust…

Sõnu „arbuma“ ja „arbuja“ vahest veel teatakse; esimene märgib (nõidusvahendite abil) nõidumist, ennustamist, teine on vastav tegijanimi. Kui uurida etümoloogia­sõnaraamatust nende päritolu…

Helika Mäekivi ja Maire Raadik resümeerivad artiklis „See tühine tühik“ (Oma Keel 1, 2005): „Tühik on tekstis peaaegu märkamatu…

Kui mõelda liitsõnadele, kus põhisõnaks on „põlv“, tulevad küllap esimeses järjekorras pähe „püksipõlv“, „sukapõlv“, „sugupõlv“, „inimpõlv“, „järelpõlv“ ja muidugi „lapsepõlv“.

Juba nendest…

On kõikvõimalike edetabelite aeg. Heliplaadid ja filmid, kirjandusteosed ja lavastused, lauljad ja näitlejad, kirjanikud ja sportlased – kõik seatakse pidulikult paremusjärjestusse….

Ma ei tea, kas keegi peale minu on märganud, et eesti keelde sätib end vargsi üks järjekordne tarbetu tõlkelaen, „praktiline nali“….

Novembris oli Hardi Tiiduse sajas sünniaastapäev. Mina tean teda kõige paremini tema raamatutõlgete kaudu: Avdejenko „Tisza kaldal“, Twaini „Võhikud võõrsil“ ja „Kirjad…

Üks tegevusi, mis mulle tekste toimetades kohe eriti meeldib, on ülearuse-ebavajaliku irdamine, et tekst saaks lühem ja lahedam ning…

Ühes hiljutises sõnaloos („Ulmlema“, ÕpL, 26.10.2018) oli muu hulgas juttu sõna „ulme“ päritolust ja tähendusest. Tihtipeale on ulmes pistmist robotitega. Robotite moodi…

Alustan ülestunnistusega. Õpetajate Lehe keeleteemalise arvamusveeru nimi, „Keelekaste“, oli küll minu ettepanek, kuid mitte mu enda teravmeelsus. Nimelt on prantslastel…

November, kooljakuu. Õhtud on pimedamad ja ööd pikemad. Tuul vangutab raagus puuoksi, katuseplekil krabistab vihm, valgust ja helgust toov lumi argleb veel…

Paronüümidest ehk sarnassõnadest, mis kannavad erinevat tähendust, kuid sarnanevad üksteisega väliselt, häälikulise koosseisu poolest, ja mida just seetõttu kiputakse…