Priit Põhjala

On kõikvõimalike edetabelite aeg. Heliplaadid ja filmid, kirjandusteosed ja lavastused, lauljad ja näitlejad, kirjanikud ja sportlased – kõik seatakse pidulikult paremusjärjestusse….

Ma ei tea, kas keegi peale minu on märganud, et eesti keelde sätib end vargsi üks järjekordne tarbetu tõlkelaen, „praktiline nali“….

Novembris oli Hardi Tiiduse sajas sünniaastapäev. Mina tean teda kõige paremini tema raamatutõlgete kaudu: Avdejenko „Tisza kaldal“, Twaini „Võhikud võõrsil“ ja „Kirjad…

Üks tegevusi, mis mulle tekste toimetades kohe eriti meeldib, on ülearuse-ebavajaliku irdamine, et tekst saaks lühem ja lahedam ning…

Ühes hiljutises sõnaloos („Ulmlema“, ÕpL, 26.10.2018) oli muu hulgas juttu sõna „ulme“ päritolust ja tähendusest. Tihtipeale on ulmes pistmist robotitega. Robotite moodi…

Alustan ülestunnistusega. Õpetajate Lehe keeleteemalise arvamusveeru nimi, „Keelekaste“, oli küll minu ettepanek, kuid mitte mu enda teravmeelsus. Nimelt on prantslastel…

November, kooljakuu. Õhtud on pimedamad ja ööd pikemad. Tuul vangutab raagus puuoksi, katuseplekil krabistab vihm, valgust ja helgust toov lumi argleb veel…

Paronüümidest ehk sarnassõnadest, mis kannavad erinevat tähendust, kuid sarnanevad üksteisega väliselt, häälikulise koosseisu poolest, ja mida just seetõttu kiputakse…

Ligi pool sajandit tagasi pakkus kirjanik Henn-Kaarel Hellat artiklis „Ilukirjanduse põnevad provintsid“ (Sirp ja Vasar, 18.09.1970) „teadusliku fantastika“ asemele sõna „ulme“, põhjendades:…

Kolm aastat tagasi kirjutasin „Keelekastes“ kollasele ajakirjandusele omastest liialdavatest pealkirjadest, mis madala tähelepanu ja hiireklõpsude nimel lugejaid…

Ma olen tähele pannud, et vahel kasutatakse sõna „prohvus“ ka ettekuulutaja ehk prohveti kohta, arvates küllap, et see on „prohveti“ ladnam, kõnekeelsem…

Keeles on paljugi sellist, mis paistab esiti mõttetu, isegi kahjutoov, ning mille mõttekus ja kasu ilmnevad alles siis, kui…

Igasugu vigurijuttude poolest tuntud lastekirjanikul Markus Saksatammel on raamat „Tädi hakkab tuuleloheks“, kus sekeldavad kõikvõimalikud kentsakad onulinskid ja tädilinskid. Neid omamoodi…

Henn Saari on artiklis „Eks iga aed taha harida“ õigesti märkinud: „Ühestainsast, individuaalsest rünnakust mingi keelehalbuse vastu pole ühtegi. Keelehooldajad…

Tõepoolest, kes ei teaks sõna „münt“, mis osutab esiteks taimeperekonnale, kuhu kuuluvad näiteks vesimünt, põldmünt, rohemünt – too nätsupakkide spearmint – ja loomulikult piparmünt….

Semikoolon. Komast tugevam ja punktist nõrgem eraldaja, midagi koma ja punkti vahepealset – või siis korraga mõlemat, nii väljanägemiselt kui ka…

Täpselt aasta tagasi eetsin siin veerus velmata sõnu „eetma“ (ette panema, ettepanekut tegema, välja pakkuma) ja „velmama“ (taaselustama, reanimeerima). Seekord eedan velmata…

Mäletan, kuidas algaval kooliaastal direktoriametist lahkuv Lauri Leesi, keskkooliajal minugi hea õpetaja, aitas kommenteerida üht 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste…

Sünonüümsed „pärimusmuusika“ ja „folk“ ehk „folkmuusika“ tunduvad eesti keeles ühtviisi elujõulised olevat. Peale Viljandi pärimusmuusika aidas asuva pärimusmuusika keskuse ja pärimusmuusika teabekogu…

Lihtsat meelelahutust pakkuvale kollasele ajakirjandusele on alati iseloomulik olnud põhjendamatu panegüürika – heal juhul keskpärase mõõdutundetu ülistamine sobimatult suurte sõnadega….