Priit Põhjala

Hiljuti toimetasin lasteraamatut, mille tarvis tõlkija oli pidanud nuputama vasteid halba lõhna tähistavatele inglise sõnadele. Eesti keel ei ole kitsi: „hais”, „lehk”,…

Mäletan ülikooliajast sihukest seika. Tudeng andis seminaris ülevaadet oma lõputööst, mis käsitles mimikrit. Ent kõigil oli kohutavalt piinlik, sest…

„Isamaa ilu hoieldes” on üks kolmkümmend aastat tagasi, laulva revolutsiooni aegu kuulsaks saanud n-ö viiest isamaalisest laulust. Kreutzwaldi-Leesmendi sõnu teavad küllap paljud,…

Tuleval nädalal avatakse Lennusadamas uus, Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud näitus „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918–2018”….

Aastapäevad tagasi tutvustasin siinses veerus sõna „peagu”, mille kasutusväärtus seisneb selles, et see ei ole nii tüütult pikk kui „peaaegu” ega nii…

Sageli juhtub, et inimesed hakkavad vaidlema, kas öelda või kirjutada tuleb nii- või hoopis naamoodi, kas normingule vastab see või…

„Potilill” pole mingi keeleline kurioosum, vaid lihtne argine liitnimisõna, mis tähistab potis kasvavat toataime ja mille üks osa tuleb meile alamsaksa sõnast…

Sarnassõnad ehk paronüümid – need on sõnad, mis kannavad küll erinevat tähendust, kuid sarnanevad üksteisega väliselt, häälikulise koosseisu…

Enamik inimesi annab endale uueks aastaks mõne lubaduse ja enamik nendest lubadustest on seotud tervisega. Kes lubab, et jätab alkoholi ja sigaretid,…

Praegu hästi menukal inglise lastekirjanikul David Wal­liamsil, kelle loomingut iseloomustab südantlõhestavalt õnnetu saatusega, ent seda vapramate…

„Poro” on sõna, mida meil kasutatakse rohkem vist selle argises ja ülekantud tähenduses – hea põhjanaabri soomlase kohta. Sõnaraamatujärgne otse- ja esmatähendus on…

Aasta lõpp ja uue algus mööduvad kõikvõimalike edetabelite vaimustuses. Muusikapalad, filmid, lavastused, raamatud, autod, ettevõtted, bändid, sündmused, inimesed – kõike annab…

Tuleval aastal ilmub eesti kirjakeele normi aluse, õigekeelsussõnaraamatu uus, uuendatud trükk. Ja nagu sellisel puhul ikka, pälvivad kõige rohkem tähelepanu ja…

Tsitaatsõnaks nimetatakse tekstis esinevat võõrkeelset sõna, mida kirjutatakse-hääldatakse just nagu originaalkeeles: cappuccino, déjà-vu, comeback, show, yin, yang … See…

Eelmises, 27. oktoobri sõnaloos oli juttu mõnedest rahvakalendri tähtpäevade nimetustest ja nende taga peituvatest nimedest: korjusepäevast ja Gregoriusest, pendipäevast ja Benedictusest, tehvanusepäevast…

Släng on keelekuju, mida saadab mõneti kehv kuulsus. Paljud vaatavad slängile ja selle kasutajatele teatava snoobliku halvakspanuga – aga enamasti ülekohtuselt.

Üks slängi…

Rahvakalendri tähtpäevi silmates võib vahel tekkida kummastus: millega meie esivanemad küll tegelesid? Miks, pagana pihta, oli neil vaja tähistada korjuse- või nuudipäeva?…

Mulle on alati, vähemasti tarbetekstide, leheuudiste, dokumentide ja muu säärase puhul, meeldinud väljenduse ökonoomsus. Milleks koormata paberit sõnadega, millel ei…

Vältimaks ingliskeelset tsitaatsõna action, soovitavad eesti keele sõnaraamatud kasutada filminduskontekstis sõna „märul”, mida leheveergudel propageeris eesti filmikriitika grand old man Jaan Ruus….

Maailma enim tõlgitud raamatute edetabelite tipu moodustavad põhiliselt tuntud lasteraamatud, millest paljudel on ka suur täiskasvanutest austajaskond: Saint-Exupéry „Väike…

Kaks nädalat tagasi velmasin sõna „velmama”, seekord aga eedan sõna „eetma”. Johannes Aaviku 1936. aastast pärinev tehistüvi tähendab ‘ette panema, ettepanekut tegema…

Ka uuel kooliaastal ilmub Õpetajate Lehes üle nädala „Sõnal sabast”, veerg, mis keskendub oluliste uudis- ja velmamist väärivate unarsõnade tutvustamisele. Just, nii…

Kas kasutada üht või teist – „üksteist” või „teineteist”? Valik kahe vastastikuse asesõna ehk retsiprookpronoomeni vahel on üks paljudest, mis meil rääkides-kirjutades…

Suvi, nagu ikka, toob hulga suvelavastusi, mida tormavad ummisjalu vaatama needki, kes muul ajal teatrisse ei satu. Palju on ka…