Raivo Juurak
-
Kelle vanem koolile ei anneta, selle nimi klassitahvlile …
29. veebruaril tutvustati HTM-i Tallinna esinduses lapsevanemate annetusi käsitlevat juhendmaterjali. Dokumendist andsid ülevaate üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.
Mariann Rikka rõhutas, et oma koolile annetamine on teretulnud ja väärib tunnustust. Paraku on ette tulnud juhtumeid, kus annetused pole olnud vabatahtlikud, vaid lapsevanemaid on survestatud. Näiteks on saadetud lastevanematele annetamise kohta korduvaid meeldetuletusi,…
3 minutit -
Sallivust importiv programm
Veebruaris käivitus programm STEP, mis aitab seadusega pahuksis olnud noortele töökohta leida.
STEP on mõeldud 15–26-aastastele noortele, kes on kandnud mõne süüteo eest karistust ning kes ei tööta ega õpi. Euroopa sotsiaalfond on andnud programmi realiseerimiseks 586 500 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 103 500. Programmi viivad ellu siseministeerium ja SA Omanäolise Kooli arenduskeskus. Programm haarab Harjumaa ja Tallinna ettevõtteid.
„Meie programm on sammuke…
7 minutit -
Kõpla eelistest
Nüüd siis väidetakse, et hea õpetaja on palju tähtsam kui õppematerjalid. Spontaanselt mõeldes tundub, et nii see ongi. Sest õpetaja saab ju ise ka materjale teha. Aga mõne aja pärast hakkab närima kahtluseussike, kuni lõpuks tundub selline õpetaja ja õppematerjalide vastandamine üha veidram.
Meenuvad lapsepõlve esimesed rohimistööd sovhoosipõllul. Algul oli see käsitsitöö – pidime küürakil liikudes pikemad maltsad ja ohakad välja tõmbama. Edenesime muidugi…
2 minutit4 kommentaari -
Põhikooli matemaatikaõpetajate ümberõppe programm
EHIS-e andmetel on Eesti koolides ca 200 erialase ettevalmistuseta toredat inimest matemaatikat õpetamas, märgib TLÜ matemaaatika didaktika dotsent Madis Lepik. Nende hulgas on füüsika-, keemia- ja bioloogiaõpetajaid, kes täiskoormuse saamiseks on hakanud lisaks andma matemaatikatunde. Aga on ka olude muutudes koolitööle sattunud agronoome ja insenere. Matemaatika ja selle õpetamise vallas on nad kõik iseõppijad ning vajavad süstemaatilist…
4 minutit -
Kui heidaks pilgu ka Maa sisemusse
Kui keskuse varasemad näitused on keskendunud pigem maa peal, õhus ja kosmoses toimuvale, siis seekordse ekspositsiooni teema on maakera sisemus ja see, mis on peidus mulla all. Välja on pandud maapõuest välja kaevatud tuhandeaastaseid hõbeehteid, eri liiki mäekristalle, kalliskive, aga ka dinosauruste luid. Omaette vaatepilt on rohkem kui tuhandest kristallist koostatud ja lae alla riputatud installatsioon, millele lambid ja laserkiired…
2 minutit -
Kuidas matemaatikat õpilasele kergemaks ja põnevamaks õppeaineks muuta?
Õpetajate Lehe vestlusringis jäi mulje, et ilmselt hakkab arvuti toel õppimise (pranglimine, nutisport, GeoGebra jt) tõhusus varsti küündima keelekümbluse omani. Kuni selleni tuleb aga pakkuda õpilasele praegusest põnevamaid ülesandeid ja õpetajale õpetajaraamatut uue õpikäsituse metoodilise materjaliga. Ning endiselt pole kahtlust, et sõbralikus õhkkonnas tundub matemaatika õpilasele palju kergem.
Seekordses vestlusringis osalesid matemaatikaõpetajad Hele Kiisel…
12 minutit -
Kas mu meetod ikka töötab?
Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskus on töötanud välja kriteeriumid, millega saab hinnata uuele õpikäsitusele vastavate aktiivõppe meetodite tõhusust. Pilootprojekti vedas professor Mati Heidmets, töö tellis haridusministeerium. Nädal tagasi esitleti projekti tulemusi TLÜ õppejõududele ja HTM-i töötajatele, kes andsid tehtule kiitva hinnangu ja avaldasid lootust, et töö jätkub.
Mati Heidmets märkis pilootprojekti tutvustades, et vajadus uute meetodite hindamiskriteeriumide järele on selgelt olemas. Esiteks tahab…
2 minutit -
Mida suudab noor, kes ei õpi ega tööta?
Eestis on 34 000 noort, kes ei õpi ega tööta. Kuidas seda suurt probleemi lahendatakse?
Möödunud aasta lõpul jõudis meediasse Eurostati info, et Eestis on 34 000 16–24-aastast noort, kes ei õpi ega tööta. See on nukker number, sest isegi paar tuhat noort töötut oleks liig. Seda eriti ajal, mil meie tööturul napib töökäsi ja ettevõtjad nõuavad tööjõu värbamist välismaalt,…
6 minutit3 kommentaari -
Kui õige hakkaks üksteist aitama?
Õpilasfirmad võiksid oma noorematele koolikaaslastele laialdast õpiabi anda.
Paljud gümnaasiuminoored tahaksid õppimise kõrvalt ka mingit tööd teha ja natuke raha teenida, kuid võimalusi selleks napib. Üks võimalus midagi teha on õpilasfirmad, kus noored on tooteid ja teenuseid välja nuputanud ja neid müüki paisanud. Aga alati on õnneasi, kas ostjaid ikka leidub.
Kuid miks ei peeta oma kaasõpilaste õpetamist tõsiseks tööks, mille tarbeks…
6 minutit -
Eesti suurim koolihoone valmis
Eesti Rahva Muuseumi uhiuues peahoones on üllatavalt palju õpperuume.
Jaanuaris jõudsid Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone ehitustööd lõpule. Alanud on ekspositsioonide ülespanek ja muud sisetööd. Aprillist saab hakata registreerima grupikülastusi, oktoobrist on uksed külastajatele lahti.
Uus muuseum lööb suurusega. Näiteks hoone linnapoolses otsas on avar varjualune – see olevat suurem kui Tartu laululava katusealune pind, mis aga ei tähenda, et kõlapilt…
9 minutit2 kommentaari -
Aga meie suured ülesanded?
Soome uue õppekava seletuskirjas kasutatakse sõna „õpetama” vaid kolm korda, seevastu „juhendama” on seal 300 korda. Juba sellest sõnakasutusest saab välja lugeda, et põhjanaabrid on võtnud endale hariduses suuri ülesandeid. Vaatasin huvi pärast meie õppekava seletuskirja – seal esineb sõna „õpetama” 15 ja „juhendama” neli korda.
Radikaalseid muutusi on Soome õppekavas teisigi. Õpilane hakkab nüüd osalema õppekava koostamises ja õppemeetodite valikus. Juba…
2 minutit -
Educa haridusmess eestlaste fantaasiat ergutamas
29. ja 30. jaanuaril toimus Helsingis Soome suurim haridusmess Educa.
Nagu ikka, oli messil hulganisti eestlasi. Suurte rühmadena tuldi nii Tartust kui ka Tallinnast. Selles rühmas, millega mina Soome sõitsin, oli õpetajaid Orissaarest, Kõmsist, Ääsmäelt, Randverest, Viimsist, Tallinnast jm.
Laevaga tagasi Eesti poole sõites arutasime eestlastega muljeid. Enamasti öeldi, et mess ergutas fantaasiat. Näiteks inimese keha virtuaalne 3D-mudel, mille…
3 minutit -
Kaks miljonit eestlast
IRL on pakkunud välja idee kasvatada eestlaste arvu 25–30 aasta jooksul kahe miljonini. Kas see eesmärk on realistlik? Ja kes üldse on eestlane? Kas e-resident on? Aga Eestis elav Vene kodanik?
Kui pidada eestlaseks seda, kes elab Eestis ja räägib eesti keelt, nagu oleme alati arvanud, siis on vaja 30 aastaga vastu võtta ca 600 000 immigranti ja õpetada neile eesti keel selgeks. See…
2 minutit3 kommentaari -
Kutsekool aitab kogu maakonda edasi vedada
Võrumaa kutsehariduskeskuse uus kompetentsikeskus Tsenter toetab oma maakonna ja kogu Eesti puidu- ja mööblitootmise arengut.
Möödunud aasta lõpul valmis saanud kompetentsikeskus Tsenter jätab väljastpoolt tagasihoidliku mulje nagu mõisaaegsed kivihooned ikka. Seevastu seest näeb ta välja nagu Soome või Rootsi kõige nooblim koolihoone. Et tegemist on kunagise laudaga, meenutavad vaid Richard Sagritsa kolhoositeemalised õlimaalid fuajee seintel, puhtaks lihvitud vanad puituksed,…
5 minutit -
Aineliidud ja ühendused
Täna kell 10 algab Tallinnas okupatsioonide muuseumis ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate konverents „Kas ajaloost on võimalik õppida?”. Konverentsi korraldavad Eesti NATO ühing koostöös okupatsioonide muuseumiga, sihtasutusega Unitas ja Tartu ülikooli eetikakeskusega, konverentsi toetab haridus- ja teadusministeerium.
Täna kell 11 algab Tartus teaduskeskuse Ahhaa lektooriumis liikumisfoorum „Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?”. Laste- ja noortespordile pühendatud liikumisfoorumit korraldavad Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia…
2 minutit -
Kus saab Tartu gümnasist soome keelt õppida?
Tartu gümnasist saab soome keelt õppida Soome Instituudi Tartu kontoris, mis asub Werneri kohvikuga samas majas Ülikooli 11.
Tartus oli tükk aega see mure, et põhikoolis soome keelt õppinud noortel puudus võimalus gümnaasiumi astudes soome keele õpinguid jätkata. Möödunud kevadel leidis Tartu linnavalitsus, et Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium võiks võtta soome keele endale valikaineks. Siis saaksid need Tartu noored,…
4 minutit -
Sündmusterohke haridusaasta 2015
5. jaanuar. Vähem projektipõhisust. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski selgitab infotunnis, missugused on teaduse rahastamise töörühma ettepanekud teaduse rahastamise projektipõhisuse vähendamiseks.
19. jaanuar. Nuhvel ja värkvõrk. Tallinnas Euroopa Liidu majas tehakse kokkuvõte sõnavõistlusest, mis andis uudissõnad „nuhvel” (tahvelarvuti), „värkvõrk” (asjade internet), „kõnejuht” (moderaator), „sujundama” (ingl streamline), „kolmekogu” (kolmepoolsed läbirääkimised), „aasristmik” (mitmel tasandil ristmik), „huvipool” (ingl stakeholder) jt.
26. jaanuar. Koolijuhid Euroopasse õppima….
6 minutit -
Sisekaitseakadeemia koolitab idapartnereid
Väike-Maarja päästekolledžis õpetati Moldova instruktoritele päästetööde juhtimist sündmuskohal
Sisekaitseakadeemia on koolitanud paljude endiste liiduvabariikide spetsialiste, olgu tegemist siis Gruusia, Aserbaidžaani, Armeenia, Moldova, Ukraina või mõne muu maaga. Need riigid on Eestile välispoliitiline prioriteet ja sisekaitseakadeemia annab sellesse oma panuse knowhow´d jagades. Kas see ei peakski olema üks Eesti tulevikustsenaariume – olla maa, kus tasub õppimas käia?
Käesoleva projekti raames on…
4 minutit -
Kas pagulaskriis laiendab keelekümbluse kandepinda?
Välispäritolu laste tulek meie kooli näitab kõige selgemalt, et keeleõpetuses ja õpetuses üldse on vaja tõsist pööret.
Sellised lapsed vajavad palju piltlikku materjali, emotsionaalset õhkkonda, klassikaaslaste toetust – ja seda kõike pakub keelekümbluse metoodika. Mõttevahetuses pagulaslaste õpetamise teemal osalesid Innove juhatuse liige Birgit Lao-Peetersoo, keelekümbluskeskuse juhataja Natalja Mjalitsina ja hariduse tugiteenuste agentuuri juhataja Margus Tõnissaar.
Välispäritolu laste õpetamisega seotud…
12 minutit -
Toots ja Kiir kujundava hindamise luubi all
Tallinnas toimus kujundavat hindamist kasutavate klassiõpetajate koostööseminar.
Seminari korraldas MTÜ Loovharidus, mille aktiivne eestvedaja on TLÜ õppejõud Eda Heinla. Sisuliselt oli tegemist koolitusega, eriti neile, kes pole ise veel kujundavat hindamist kasutanud. Järgmine sama teema koostööseminar toimub 22. aprillil ja huvilised saavad Eda Heinlale (edah@tlu.ee) pakkuda sinna oma ettekandeid ja teatada soovist teha töötuba.
Kas tunneme Lutsu tegelasi?
Üks huvitavamaid ettevõtmisi…
4 minutit -
Hendrik Relve: Soomlased on andnud mulle justkui uued silmad
Hendrik Relve sai Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatelt kuldse teenetemärgi.
Olen 25 aastat Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatele Eestis loodusmatku korraldanud, koos nendega Eesti risti ja põiki läbi käinud ja tänu sellele hakanud meie loodust ja pärandkultuuri nagu nende silmade läbi nägema, märgib looduse- ja kirjamees Hendrik Relve.
15. novembril pälvis ta oma 25 aastat kestnud töö eest väärilise…
6 minutit -
Miks napib kutsekoolides õpilasfirmasid?
Õpilaste suur koormus, vähesed erialaoskused, täiusetaotlus, napp selgitustöö – need on peamised takistused õpilasfirmade loomsel kutsekoolides.
Kui käia Eesti õpilasfirmade laatadel, siis torkab teravalt silma, et oma kaupu ja teenuseid pakub 50–60 üldhariduskooli õpilasfirmat, kuid ainult paar kutsekooli oma. Ometi on just kutsekooliõpilastel palju rohkem võimalusi õpilasfirmat asutada ja käigus hoida, sest oma kooli seadmed, töökojad, köögid ja muu on…
6 minutit -
Iga õpetaja on erivajadusega
Sellise tõdemuseni jõuti 2. detsembril Tallinnas peetud konverentsil „Kaasav haridus – kõikide laste huvides!”. Kui seni on toonitatud, et iga õpilane on mingi erivajadusega, siis Leedu esineja Austėja Landsbergienė väitis, et seda on ka iga õpetaja. Näiteks üht on vaja aidata lapsevanematega kontakti saavutamisel, teist õpilastega heade suhete loomisel, kolmandat peab toetama kolleegidega läbisaamises jne. Loomulikult on ka iga laps erivajadusega….
3 minutit -
Miks on Sakala eragümnaasium nii edukas?
Tulemused paranevad siis, kui õpilasel on peale riigieksami ka väiksemaid ja lähemaid eesmärke.
Möödunud aasta riigieksamite põhjal jõudis Tallinna Sakala eragümnaasium pingeridades väga kõrgetele kohtadele. Inglise keele eksamil saadi keskmiseks punktisummaks 81 ja oldi sellega Eesti koolide pingereas inglise kolledži järel teisel kohal. Eesti keeles kui võõrkeeles saadi 86 punkti ja oldi viiendal kohal. Laias matemaatikas oli Sakala abiturientide punktisumma…
6 minutit