Raivo Juurak
-
Ühel meelel kahes keeles
Aseri kooli kogemus kinnitab, et kakskeelne kool on lõimumise väga hea variant.
Teist aastat on Aseri põhikooli moto „Ühel meelel kahes keeles”. Ja nii see ongi. Muusikatundi külastades nägin, kuidas eesti ja vene lapsed laulsid koos, kord eesti, kord vene keeles. Kooli aulas mängisid vene lapsed vene keeles katkendit Oskar Lutsu „Kevadest”: Tootsi ja Arno esimest vestlust indiaanlaste teemal, koerakutsika kooli toomist…
8 minutit1 kommentaar -
Kadriorus jagati hariduspreemiaid
19. novembril said president Ilveselt 4000-eurose hariduspreemia füüsikaõpetaja Lilian Tambek, matemaatikaõpetaja Hele Kiisel ja koolijuht Hendrik Agur. Reaalteaduste eripreemia pälvis keemia- ja füüsikaõpetaja Erkki Tempel.
Preemia saanutest kõige staažikam on Viljandi kutseõppekeskuse füüsikaõpetaja Lilian Tambek, kes on olnud koolmeister juba 52 aastat. Pikast staažist hoolimata asutas ta poolteist aastat tagasi MTÜ Taibukate Teaduskool, kus käivad nii Viljandi linna kui ka maakonna…
4 minutit -
Aga pädevustes pole ju riigieksamit!
12. novembril oli Tallinna ülikoolis konverents „Pädevuspõhine õpe – miks ja kuidas?”.
Osalejad pidid juba enne konverentsi algust vastama internetis küsimustele, mille vastuste põhjal sai ülevaate sellest, kui palju ja kui teadlikult on keegi neist pädevuspõhist õpet harrastanud. Selgus, et alati arvestab õpilaste pädevuste kujundamisega 17% ja tihti 43% konverentsil osalenutest. Kõige vähem olid osalejad arendanud õpilaste ettevõtluspädevust. Arvata võib, et…
2 minutit -
Paras aeg hiina keelt õppida
6. novembril tutvustati Tallinna 21. kooli auditooriumis Shanghais õppevisiidil käinud Eesti delegatsiooni muljeid.
Hiina majandus on tõusuteel ja võib-olla jõuavad selle maa firmad juba 7–10 aasta pärast ka Eesti turule, märkis Shanghai õppevisiidist kokkuvõtet tehes Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. Ta lisas, et sellega seoses on just paras aeg Eesti koolides hiina keelt õpetada – keegi peab ju hiinlastega äri hakkama ajama. „Kui…
3 minutit2 kommentaari -
Põltsamaa ühisgümnaasium hakkab küberkaitset õpetama
9. novembril kirjutati alla dokumentidele, mille alusel hakatakse Põltsamaal esimesena Eestis juba gümnaasiumiastmes küberkaitset õpetama.
Küberohud on meid kummitanud juba mõnda aega. Aprillimäruli päevadest on kõigil veel meeles häkkerite massiivsed rünnakud Eesti riigiasutuste serveritele. Ukraina sündmuste keerises segavad häkkerid telekanalite ja teenuseid osutavate firmade tööd, interneti kaudu lõhutakse isegi satelliite. Kusjuures seda kõike pole raske teha….
11 minutit -
Eesti haridusfoorum – 20
Täna peetakse Tartu ülikooli peahoones konverentsi „Haridusfoorum – osalusdemokraatia vabalava”, millega tähistatakse ühtlasi haridusfoorumi asutamise 20. aastapäeva.
Konverentsi ühe huvitavama osa moodustab kahtlemata õpetaja vabalava, kus kolm Tartu õpetajat annavad lahtised tunnid, mis keskenduvad tänapäeva elu probleemidele. Annelinna gümnaasiumi õpetajad Veronika Kim ja Jana Jõgeva arutavad oma 12. klassi õpilastega pealtvaatajate ees 1934. aasta sündmusi Eestis – kas siis algas diktatuur või päästeti…
2 minutit -
Tallinna inglise kolledž 75: Õpilane tahab ise otsustada
Tallinna inglise kolledži vestlusringis arutatakse, mis on läinud koolil pedagoogilises plaanis hästi ja mida tuleks teha edaspidi paremini.
Vestlusringis osalesid neljanda klassi õpetaja Maris Oosalu, Briti kirjanduse ja inglise keele õpetaja Bibi Raid, inglise keele õpetaja Kaia Norberg, teadmiste teooria ja inglise keele õpetaja Katrin Rahi ning direktor Toomas Kruusimägi.
Leiti, et positiivse poole peale jääb kooli uue…
8 minutit -
Suurõppusel „Siil” osales ka gümnaasiumiõpilasi
Tänavu kevadel toimunud suurõppusel „Siil” osales ka kaks Tallinna 21. kooli gümnasisti: Cassandra Krass ja Andre Kalde.
21. kooli riigikaitseõpetaja Janno Isat toob esile 4.–15. maini toimunud „Siili” mastaabi – sellel osales üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase, lisaks liitlasriikide kaitseväelased. Eesti ajaloo suurimal õppusel olid üle poole osalejatest reservväelased. Kaasa lõi ka üksikuid gümnasiste, näiteks Janno…
3 minutit1 kommentaar -
Programmeerimisnädal CodeWeek
10.–18. oktoobrini peetakse üleeuroopalist programmeerimisnädalat CodeWeek. Eestis toimub sel puhul kokku üle 60 programmeerimisõppuse.
Programmeerimisnädala ühel esimesel üritusel 12. oktoobril Tallinna transpordikoolis osalesid nii transpordikooli noored kui ka õpilased Tallinna teistest eesti ja vene õppekeelega koolidest. Kokku saadi töötuppa kakskümmend õpilast ja enamik neist polnud varem programmeerimisega tõsiselt tegelnud. Õppijana osales ka üks transpordikooli õpetaja.
Transpordikooli töötoas õpiti kirjutama programme Itaalia programmeeritavale…
2 minutit -
Aitäh! Ma lootsingi, et enamik teist eksib!
Õpetajate päeval andis Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Agu Ojasoo oma kolleegidele lahtise matemaatikatunni.
Õpilasteks olid Agu Ojasoo kolleegid ja nende loogilise mõtlemise ta tõsiselt proovile panigi. Näiteks andis ülesande Jaagust, kes käis sõbral paadiga külas. Algul sõudis Jaak allavoolu sõbra juurde ja siis vastuvoolu tagasi. Aega kulus edasi-tagasi sõiduks 20 minutit. Siis aga suunati jõgi uude sängi ja Jaak…
3 minutit -
Isoleeritud õpetaja
Aeg-ajalt on kasulik välismaal käia. See on küll väsitav, sest tundide kaupa tuleb istuda lennukites ja lennujaamades, kuid tagasi tulles tunned ikkagi ka uut energiat. Mulle näiteks annab jõudu see, kui kuulen, kuidas vanadest muredest räägitakse uute sõnadega.
Nii oli ka Iirimaal Dublinis möödunud nädalal peetud EUNEC-i õpetajahariduse konverentsil kuulda päris palju meile harjumatuid sõnu ja väljendeid. Kui meie räägime, et õpetajad „teevad…
4 minutit5 kommentaari -
Kolm tuhat moosi- ja künnihuvilist Olustveres
26. septembril oli Olustveres hoidiste mess ja kohaliku toidu laat ning noorte künnivõistlus, mida külastas ligi kolm tuhat huvilist.
Seekord oli kõik varasemast suurejoonelisem. Kui eelmised kümme aastat korraldas Olustvere teenindus- ja maamajanduskool puhtalt hoidiste messi, siis nüüd laiendati osalejate ringi ning kohale kutsuti ka kohaliku toidu tootjad, kes esitlesid juustu, vorsti, sinki, õlut jms. Uuendus tekitas inimestes huvi…
3 minutit -
Kas gümnaasiumid toetavad õpilaste arengut?
Haridusministeerium on käivitanud pilootprojekti, mis hakkab hindama gümnaasiumide panust oma õpilaste arengusse.
TM-i välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo tutvustas 18. septembril infotunnis gümnaasiumide panuse hindamise pilootprojekti.
Ta rõhutas, et panust õpilaste arengusse ei hakata hindama gümnaasiumide uue pingerea koostamiseks, vaid koolidele vajaliku tagasiside andmiseks, et koolid näeksid paremini oma kitsaskohti ja arenguvõimalusi. Projekti esimese aasta tulemused jäetakse avalikustamata, sest uute mõõdikute…
5 minutit1 kommentaar -
Süvaõppe lisatundide eest peab tasuma omavalitsus
Riigikontroll korraldas 10. septembril infotunni, kus anti ülevaade auditist „Üldhariduskoolide finantseerimine lastevanemate rahast”.
Riigikontrolör Alar Karis rõhutas, et omavalitsusele kuuluv üldhariduskool ei tohi lapsevanematelt kaasrahastamist nõuda, sest see on vastuolus nii põhiseaduse, haridusseaduse kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Ta märkis, et avalikus koolivõrgus ei tohi olla koole, mis on kättesaadavad vaid jõukamate perede lastele.
Auditijuht Tambet Drell lisas omalt…
3 minutit -
Parim õppebaas tuhande kilomeetri raadiuses
Järvamaa kutsehariduskeskuses Säreveres avas 1. septembril uksed kalakasvataja eriala õppe- ja katsebaas.
Uues õppe- ja katsebaasis on tingimused kolme kalaliigi kasvatamiseks, teisel korrusel asuvad õppeklassid ja laborid. Vee korduvkasutusega kalakasvatusbaasis puhastatakse ringlevat vett filtritega. Kasvatada saab nii soolase kui ka mageda vee kalu, nii jahedas kui ka soojas vees elavaid. Esimesena hakati Säreveres kasvatama Vene ja Siberi tuura. Neid…
4 minutit -
Eesti hariduse tunnuslause on …
Esmaspäeval said esimest korda kokku Eesti uue brändi väljatöötajad. On hakatud kaaluma, kas oleks võimalik senised tunnuslaused „Welcome to Estonia” ja „Positively surprising” millegi parema vastu vahetada. Uued laused, kui need tulevad, peavad olema valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Tore, et asja on asutud ajama avalikult. Mina näiteks leidsin kutse osaleda arutluses Facebooki lugedes, panin ennast kohe vabatahtlikuna hariduse tunnuslause alla…
4 minutit -
Tudengid hakkavad valikkursusi õpetama
Tänavuse õppeaasta teisest veerandist hakkavad päris mitme gümnaasiumi õpilastele valikkursusi õpetama TLÜ ja TTÜ tudengid.
Idee on pärit TLÜ haridusinnovatsiooni keskusest (HIK). Eesmärk oli tuua õpetamise juurde tudengeid, kes pole otseselt õpetajaks kavatsenud õppida, tutvustades neile põnevaid aktiivõppe meetodeid jms.
HIK-i arendusspetsialist Kerttu Mölder ja koordinaator Merlin Linde meenutavad, kuidas aprillis tekkinud idee reklaamimiseks tehti plakatid ja pandi need ülikoolides üles….
3 minutit -
Haridusvaldkonna saavutused ja sihid
12. augustil tutvustati HTM-i Tallinna esinduses ajakirjanikele dokumenti „Haridus- ja teadusministeeriumi aastaanalüüs 2015”.
HTM-i analüüsiosakonna juhataja Aune Valk nimetas dokumenti iga-aastaseks ausaks inventuuriks, kus tuuakse esile nii haridusvaldkonna saavutused kui ka väljakutsed. Sõnavõtu ja kommentaaridega esines minister Jürgen Ligi.
Haridus, tootmine, palk
Silma torkas hariduse järjekindel seostamine tootmise ja palgaga. Näiteks peeti oluliseks välja tuua, et kõrgtehnoloogilised tooted ja teenused moodustavad meie…
5 minutit -
Eduko – esimene samm parema õpetaja poole
29. mail tähistati Tallinnas kuus aastat kestnud Eduko programmi lõppemist piduliku konverentsiga.
Euroopa Liidu sotsiaalfondist rahastatud Eduko programmis edendasid ülikoolid aastatel 2008–2015 Eesti haridusteadust ja õpetajakoolitust. Programmi koordineeris SA Archimedese Eduko büroo.
Et taolist programmi oli hädasti vaja, näitas selle aluseks olnud Eesti õpetajahariduse strateegia 2008–2013, aga ka mitmed uuringud ja hinnangud. Näiteks osaühingu Hermesinvest 2010. aastal tehtud uuringus „Õpetajakoolituse…
6 minutit -
Kuidas toetada uut õpikäsitust?
1. juunil sai esimest korda kokku TLÜ haridusinnovatsioonikeskuse (HIK) nõukoda, kus arutati ajurünnaku korras võimalusi minna kiiremini üle uuele õpikäsitusele. Alljärgnevalt mõned väljavõtted huvitavamatest ideedest.
• Õppida tuleb Lätilt, kus uuendusmeelsed õpetajad õpivad laupäeval-pühapäeval Riias uusi õpimeetodeid rakendama ja juba järgmisel nädalal kasutavad nädalavahetusel õpitut koolis. Ja nii tehakse läbi terve aasta. Järgmisel aastal on Riias õppinud õpetajad juba oma piirkonna…
2 minutit -
Uus vaatenurk – mängiv õpetaja
21. mail kohtus Eesti õpetajate liidu juhatus kirjanik Jan Kausiga. Teemaks oli mänguline õpetamine ja takistused, mis ei võimalda seda praegu piisavalt kasutada.
Jan Kaus ütles, et mäng on väikese inimese töö, lisades, et mäng on ka suure inimese töö. Õpetajat saab võrrelda näitleja, lavastaja, stsenaristi ja mängujuhiga, kõik need ametid on ju seotud mängu ja mängulisusega. Jan Kaus viitas mängivast…
5 minutit -
Kolmsada pagulast – pedagoogiline aspekt
Kolmsada pagulast, keda Euroopa Liit meile kvoodi alusel pakub, tuleb muidugi vastu võtta. Kuid nende vastuvõtmiseks tuleb korralikult valmistuda.
Pagulased tuleb vastu võtta, sest kui inimesed on hädas, tuleb neid aidata. Seda on meile meie vanemad, õpetajad ja raamatudki alati sisendanud. Selline on meie kasvatus. Ja võib-olla tuleks tõesti vastu võtta isegi tuhat pagulast, nagu soovitab Siim Kallas, ja…
4 minutit1 kommentaar -
Õpetaja vabalava – uus võimalus tõsta õpetaja staatust
14. mail leidis Tallinnas energia avastuskeskuses aset esimene õpetaja vabalava, kus Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Petri Asperk etendas arvutiõpetuse tundi ning Haabersti vene gümnaasiumi õpetaja Liina Norit kandis publikule ette keelekümblusklassi matemaatikatunni.
Miks on vaja korraldada õpetaja vabalava? Sest inimene vajab tunnustust rohkem kui õhku, on öelnud sotsioloog Ülo Vooglaid, ja see käib ka õpetaja kohta. Meil…
9 minutit -
Suur mure poiste ja meeste pärast
Kutseõppeasutuste juhid ja õpetajad ei kujuta kuigi hästi ette, kuidas oma koolis ja ka ühiskonnas laiemalt soolist võrdõiguslikkust edendada.
Nii tõdeti 8. mail Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse (ENUT) kevadkonverentsi ettekandes „Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud”. Ettekanne põhines 2014. aastal tehtud küsitlustel, mille käigus intervjueeriti 24 kutsehariduse valdkonna inimest: 8 nais- ja 6 meeskutseõpetajat, 3 nais- ja 3 meeskutsekoolijuhti…
7 minutit6 kommentaari