Raivo Juurak
-
Kas erakooli peab toetama või mitte?
Erakoolide tegevustoetusest ilmajätmise idee kutsus esile elava diskussiooni ka Eesti haridusfoorumi diskussioonilistis. Küsimus osutus sedavõrd keerukaks, et ühese hinnanguni ei jõutudki, küll aga saadi teatav ülevaade idee pooldajate ja vastaste argumentidest. Järgnevalt mõningad iseloomulikud seisukohad.
– Riik võiks arvestada, et erakoolid on enamasti kogukonnakoolid, kuhu lapsevanemad panustavad tavakooli vanematest mitu korda rohkem nii raha kui ka aega. Miks aga hakkavad…
6 minutit3 kommentaari -
Gümnaasium ja kutsekool ühe katuse alla?
Pikka aega on olnud õhus idee, et väiksed maagümnaasiumid võiksid liituda naabruses asuva kutsekooliga, kuid viimasel ajal räägitakse sellest järjest vähem.
Eestis on gümnaasiumi ja kutsekooli ühinemise kohta hea näide: Väike-Maarjas liitusid 2008. aastal gümnaasium ja kutsekool ning ollakse igati rahul.
Hea eeskuju pole aga leidnud järgimist. Pikalt peeti läbirääkimisi Põltsamaa gümnaasiumi ja lähinaabruses asuva ametikooli ühendamise üle, kuid lõpuks…
7 minutit1 kommentaar -
Riigieksamite periood on alanud
Tänavune riigieksamite periood algas 27. aprillil eesti keele eksamiga. Eesti keele riigieksamile registreerus 7222 ja eesti keele teise keelena eksamile 2497 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse eksaminandi. Eksamiperiood lõpeb 21. mail matemaatika riigieksamiga.
Eesti keele riigieksami lugemisosa alustekstideks olid katkend Andrus Kivirähki näidendist „Kevadine Luts”, Jürgen Rooste poeem „Rahvaloendaja”, David Vseviovi artikkel „Kas ajalugu tunneb usaldust?” ning Alar Karise artikkel „Oma hing ja…
1 minut -
Kes peaks kiitma koka keedetud suppi?
Eelolevast sügisest võivad kutsekoolid taotleda endale õigust oma lõpetajatele ise kutset anda.
Kutsekoda, Eesti kutsehariduse edendamise ühing ja HTM korraldasid Tallinna tööstushariduskeskuses 17. aprillil infopäeva, mille teema oli kutsekool kui kutseandja. Kui seni kutsekool õpetas ja kutse sai õpilane n-ö väljastpoolt kooli ehk töömaailma kutseandja tehtud kutseeksamil, siis sellest sügisest hakkavad kutsekoolid valmistuma oma lõpetajatele ise kutset andma. Seminaril rõhutati,…
6 minutit -
Kuidas saada paat õiges suunas liikuma
9.–12. aprillini toimus kaitseväe keskpolügoonil viie kooli ühine riigikaitseõpetuse laager.
Ühises laagris osalesid Tallinna Vanalinna hariduskolleegium, Saku gümnaasium, Pirita majandusgümnaasium, Lasnamäe üldgümnaasium ja Tallinna humanitaargümnaasium – kolm eesti ja kaks vene kooli.
Laagriülem major Meelis Peterson märkis, et viie kooli ühise laagri mõte oli tekitada ühtekuuluvustunnet. Algul oli mõte teha isegi eesti ja vene õpilaste segarühmad, et noored üksteisega paremini tuttavaks…
4 minutit -
Kätekõverdused on su teine nimi!
Riigikaitseõpetus muutub kõigile kohustuslikuks – nii kõlab uue koalitsioonileppe üks punkte. Krimmi poolsaar on okupeeritud, Donbassis on hukkunud juba tuhandeid inimesi, president Ilves on avaldanud arvamust, et Eesti vallutamisele kulub Venemaal neli tundi. Arusaadav, et sellises olukorras läheb mõte kohustuslikule riigikaitseõpetusele.
Kui aga pisut mõelda, on asi päris kole – riigikaitsja peab ju olema valmis tapma ja ka ise surma saama….
4 minutit -
Minister Jürgen Ligi: „Mu missioon on keeruline …”
8. aprillil andis riigikogus uue haridus- ja teadusministrina ametivande Jürgen Ligi. Alljärgnevalt vastab ta küsimustele, mis lähtuvad uue koalitsioonileppe haridusvaldkonna punktidest ja haridusavalikkuses enim kõneainet leidnud teemadest.
Jürgen Ligi, kui teid valiti haridusministriks, kas teile anti kaasa ka mingi n-ö suur ülesanne, mille peate täitma? Näiteks Aaviksoo ülesanne oli viia sisse tasuta kõrgharidus.
Hariduses ja teaduses ei ole…
6 minutit2 kommentaari -
Mis õpipoisiõpe ettevõtjale maksma läheb?
2020. aastaks on HTM-il kavas luua kutseõppes 8000 õpipoisikohta. Kuidas see programm aga ettevõtjatele vastuvõetavaks muuta?
Euroopa Liit on eraldanud Eestile 25 miljonit eurot õpipoisiõppe edendamiseks. Haridusministeeriumi kodulehel on kirjas, et käesoleval õppeaastal „parandatakse õpipoisiõppe korraldust ja koordineerimist. Luuakse ligikaudu 600 täiendavat õppekohta õpipoistele ja kaasatakse uusi ettevõtteid õpipoisiõppe läbiviimisse.”
Eestis on püütud laialdast õpipoisiõpet käivitada juba varem. Selle õppevormi…
6 minutit -
Lõpp aineõpetusele!
Soomlased ei väsi üllatamast. Ajal, mil meil nõuavad kõik endale tunnimahtu juurde ja tunniplaani püütakse järjest uusi õppeaineid sisse suruda – alates malest ja etiketist ning lõpetades ettevõtlusega –, on soomlased asunud täpselt vastupidisele teele ehk õppeainete kaotamisele, et hakata minema üle teemapõhisele õppele. Jah, alates augustist 2016 algab neil uue õppekava järgi teemapõhine õpe. Ühe teema raames õpitakse seal mitut ainet…
4 minutit8 kommentaari -
Kui palju aitab „Noor meister” noortel kooli valida?
6. ja 7. märtsil toimus Tallinnas kutsehariduse mess „Noor meister”, kus nii õpilased kui ka täiskasvanud said tutvuda kutsekoolides pakutavaga.
Võistlejaid oli messil 350 ja võisteldi 25 erialal. Pealtvaatajaid käis esimesel päeval ligi seitse tuhat ja teisel päeval üle kolme tuhande. Seega oli kutsekoolist huvitatud väga suur hulk inimesi.
„Noorel meistril” on kaks ülesannet korraga. Ühelt poolt selgitatakse…
7 minutit -
Tallinna laste turvakeskuses avati laste kainestustoad
Siseministeerium alustas 10. märtsil programmi „Tark vanem” raames üle-eestilist teavituskampaaniat, mille eesmärk on õpetada koolieelikute ja algklassilaste vanematele, kuidas oma lapsi alkoholist ja teistest meelemürkidest eemal hoida.
Kampaania avalöök anti Tallinna laste turvakeskuses pressikonverentsina. Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt ütles ajakirjanikele, et alkoholi esmatarbimine liigub üha noorema ea suunas. Iga kolmas laps on enne 11-aastaseks saamist purjus olnud….
2 minutit -
Kas meie kool õpetab piisaval määral homseid oskusi?
Kõige väärtuslikum homne oskus on oskus teha koostööd, olla ettevõtlik ja aktiivne.
Mis on toonud meid siia, see ei vii meid enam edasi, tõdes president Toomas Hendrik Ilves ka vabariigi aastapäeval peetud kõnes. Seejuures pidas ta silmas ka haridust: „Kui praegu kooliteed alustavad lapsed tööle jõuavad, on 40% tänastest töökohtadest kadunud või muutunud. Küsigem siis: kas meie…
13 minutit -
Estonia talveaias sai kokku noorte balletiklubi
Eesti rahvusballett kutsus 27. veebruaril 15–26-aastaseid noori balletiklubi esimesele kohtumisele Estonia talveaeda, kus rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur tutvustas noortele balletifännidele lähemalt oma truppi, selle töid ja tegemisi.
Esimene kokkusaamine oli pühendatud kaasaegsele balletile „Medea”, mis etendus samal õhtul kell 19 Estonia teatrisaalis. „Medea” teemal vestlesid noortega Toomas Edur ning rahvusballeti solistid Luana Georg ja Sergei Upkin. Nad rõhutasid,…
1 minut -
Vabariigi 97. aastapäeva auks söödi sõdurisuppi
23. veebruaril peeti Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumis Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud väliaktust, kus pakuti ka sõdurisuppi.
GAG-i pidulikud väliaktused on traditsiooniliselt suurejoonelised. Sel aastal osalesid aktusel kaitseväe staabi- ja sidepataljoni tegevväelased ning ajateenijad, kes esitlesid kaitseväe relvi ja varustust. Kooli ja vabariigi lipud toodi aktusele pataljoni maasturiga.
Riigikaitseõpetaja major Levandi, nooremleitnant Laanemetsa, nooremveeblite Aasa ja Kase eestvedamisel toimus ühine…
2 minutit -
Mida erakonnad meile lubavad?
12. veebruaril oli Tallinna teeninduskoolis haridusdebatt, milles osalesid täisnimekirjadega erakondade haridusministrite kandidaadid.
Haridusdebati kõnejuht Mait Raava märkis sissejuhatuseks, et kui Soome haridus oli tupikus, võeti vastu otsus, et hea haridus peab olema kättesaadav kõigile üle riigi. Tulemused räägivad enda eest ise. Täna on ka Eesti raskes olukorras, sest meie majandus ei arene piisavalt kiiresti, inimesed on palgavaesuses. Mis on siis Eesti hariduses…
14 minutit4 kommentaari -
Õpilasfirmad müüsid omatehtud õppevahendeid
Õpilasfirmad pidasid 14. veebruaril Tallinnas Kristiine ja Rocca al Mare keskuses aastalaata.
Seekord oli kohal õpilasfirmasid ka Türgist, Gruusiast, Rootsist, Lätist, mistõttu oli laadal märgata ka tavalisest n-ö agressiivsemat müügitööd ning eesti ja vene keele kõrval oli kolmas müügikeel inglise keel.
Õpetajaid rõõmustas kindlasti, et õpilased pakkusid müügiks õppevahendeid. Näiteks Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilasfirma Dankon müüs vanasõnade mängukomplekti. Autorid rõhutasid, et…
1 minut -
Loogika ohvrid
Lugesin hiljuti ühe Soome hariduskonverentsi materjale, kus hakkas silma lause: „Õpetajad teevad tihti järeldusi, mis on loogilised, kuid valed.” See lause tuli nagu iseenesest uuesti meelde, kui lugesin Praxise pressiteatest, et Eestis kukub igal aastal 20 000 õppijat koolist välja. Missuguste loogiliste, kuid valede otsuste ohvrid on need õppurid?
Poisid on loodud nii, et nad ei suuda hästi õppida, ja nii langeb mõnigi neist paratamatult…
4 minutit -
Kaks klassi ühe aastaga!
Lapsed, kellel läheb koolis kõik lihtsalt, võiksid läbida kaks klassi ühe aastaga. Eesti ajal juhtus ikka, et mõni laps võeti kohe teise klassi või viidi pärast esimese klassi lõpetamist otse kolmandasse. Enamasti tehti nii liitklassides, kus torkas hästi silma, kui noorema klassi õpilasele polnud ka vanema klassi ülesannete lahendamine probleem.
Meie tänane lasteaed võtab sisuliselt läbi kogu esimese klassi materjali. Enamik lasteaialastest…
4 minutit4 kommentaari -
Kuidas läbikukkujatest lahti saada?
Kuna põhikooli matemaatika lõpueksamil kukub ligi veerand õpilastest läbi, siis tuleb selle aine õpetamist põhimõtteliselt muuta, leiti Õpetajate Lehe vestlusringis.
Vestlusringis osalesid matemaatikaõpetajad Ursula Priimägi Pääsküla gümnaasiumist, Allar Veelmaa Loo keskkoolist ja Agu Ojasoo Gustav Adolfi gümnaasiumist. Neile sekundeerisid matemaatika peaspetsialist Deivi Taal ja nõunik Einar Rull Innovest ning välishindamisosakonna peaekspert Pille Kõiv haridusministeeriumist.
Masendavad eksamitulemused
Vestlusringi sisse juhatanud Allar Veelmaa märkis,…
8 minutit4 kommentaari -
Nutikam ettevõtlus eeldab nutikamat õppimist
Esmaspäeval, 2. veebruaril toimus Tallinna teletornis foorum „Nutikas majandus, ettevõtlussõbralik riik”.
Foorumi algataja ja kõnejuht, Euroopa parlamendi liige professor Marju Lauristin ütles, et Euroopa Liidul seisab ees murranguline periood – liigutakse sotsiaalsema turumajanduse suunas, loomisel on energialiit, otsitakse lahendusi ääremaastumise vastu – ja Eesti ei tohi siin maha jääda.
Foorumi teine kõnejuht Ott Pärna meenutas Heldur Meeritsa skeptilist ütlust, et…
3 minutit -
Eesti koolijuhid hakkavad õppima maailma tippkoolidelt
Haridus- ja teadusministeerium, Tallinna ülikool. Tartu ülikool, Eesti koolijuhtide ühendus ja Eesti Rotary keskus allkirjastasid 26. jaanuaril kokkuleppe koolijuhtide arenguprogrammiks, mis viib ajavahemikus 2015–2020 igal aastal vähemalt viis Eesti koolijuhti välisriikide parimatesse koolidesse stažeerima.
Eesti Rotary keskuse ühisprojekti juhi Peep Mühlsi sõnul on see esimene kord, kus kõik Eesti Rotary klubid panevad nii üksmeelselt meie kooliuuendusele õla…
2 minutit -
Miks koolis diskrimineeritakse poisse?
Eesti koolis diskrimineerivad õpetajad järjekindlalt poisse.
Selline oli eelmise aasta lõpul peetud soolise võrdõiguslikkuse konverentsi sõnum. Konverentsi keskse ettekande pidas Barbara Read Glasgow’ ülikoolist. Ta märkis, et probleem on üleeuroopaline ja terav ka Suurbritannias, kus loogiliselt võttes peaks suhtumine valgetesse Briti ja mustadesse Aafrika lastesse palju rohkem erinema kui suhtumine poistesse ja tüdrukutesse. Barbara Readi uuringust ilmnes, et õpetajad poiste…
12 minutit7 kommentaari -
Võtame nüüd nuhvlid ja hakkame sujundama …
Just sellist uutmoodi kõnepruuki oli 19. jaanuaril kuulda Tallinnas Euroopa Liidu majas, kui tehti kokkuvõtteid möödunud aasta 1. novembrist 1. detsembrini kestnud sõnavõistlusest.
Võistlus oli üsna populaarne, osales 850 inimest, kes pakkusid eesti keelde kokku ligi 3000 uut sõna. Võistluse üldvõitjaks valiti sõna „nuhvel”, mis tähistab nutitelefoni ja tahvelarvuti omadusi ühendavat seadet (inglise keeles phablet). Huvitav on, et „nuhvlit”…
2 minutit -
Action jõuab kooli. Lõpuks ometi!
Eesti kooli üks suuremaid puudusi on kahtlemata see, et tundides aina räägitakse, kuid väga vähe tegutsetakse. Hoolimata sellest, et õpilasi huvitab just action, mitte rääkimine.
Tõsi, mõni õpetaja paneb vahel tundi minnes kummalise kübara pähe, tekitades sellega elevust. Teine hüppab füüsikaseaduse selgitamiseks õpetajalaualt alla. Selles on action’i tunnuseid. Kuid tegutseb ikkagi õpetaja, samal ajal kui õpilased peavad kõike ühe koha peal…
4 minutit