Raivo Juurak
-
Kuidas koolielu dramaatilisemaks muuta
Tallinna ülikoolis peeti 9. jaanuaril noorte õpetajate mõttetalguid „Draama(d) koolis”, kus oli keskseks teemaks improvisatsioonilise draama võimaluste kasutamine koolis. Peaettekandega esinesid psühhodraama lavastaja ja Eesti luguteatri näitleja Triinu Siiner ning Tartu spontaansusteatri lavastaja Endel Hango.
Mõlemad ettekandjad rõhutasid, et draamad on koolis paratamatud. Ikka tekib tülisid, keegi teeb kellelegi etteheiteid, keegi kiusab kedagi. Kuid draamasid saab ka ise esile kutsuda,…
2 minutit -
Viis väljakutset Eesti haridusele
Kuidas edeneb Eesti elukestva õppe strateegia täitmine?
Lõppema hakkava aasta veebruaris kiitis vabariigi valitsus heaks elukestva õppe strateegia aastateks 2014–2020. Alljärgnevalt selgitab haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, missugusena ta näeb Eesti hariduse hetkeseisu ja tulevikku strateegias esile toodud viie suurema väljakutse valguses: 1) muutunud õpikäsitus; 2) pädevad õpetajad ning koolijuhid; 3) õppe vastavus töömaailma vajadustele; 4) digipööre hariduses; 5) võrdsed võimalused…
15 minutit3 kommentaari -
Õpetaja palk 120 protsenti keskmisest
Haridusminister Jevgeni Ossinovski ütles aastalõpuintervjuus Õpetajate Lehele, et peab järgnevatel aastatel kõige tähtsamaks ülesandeks tõsta õpetajate palka. Õpetaja peab saama hiljemalt kahe aasta pärast 120 protsenti Eesti keskmisest palgast.
„Ei tohi mõelda nii, et õpetajate palka saab tõsta alles siis, kui ühiskond on piisavalt rikas. Raha suunamine haridusse ei ole kulutus, vaid investeering,” selgitas Ossinovski. „Kui me lähima kahe aasta…
2 minutit -
Kesklinna eliitkoolid taas pinnuks silmas
Tänu nn eliitkoolidele toodab Tallinna koolivõrk hariduslikku kihistumist ja sotsiaalset ebavõrdsust, toonitati 4. detsembril TTÜ Mektory keskuses peetud arutelul.
Sissejuhatuseks tutvustasid TTÜ vanemteadur Kaire Põder ja TLÜ doktorant Triin Lauri Tallinna koolide kohta tehtud uuringut, millest selgus, et kõrge staatusega kesklinna koole (nn eliitkoole) saavad oma lastele õppimiskohaks valida eelkõige kõrgharidusega, keskmisest jõukamad ja kesklinnas elavad lapsevanemad. See kinnistab hariduslikku…
13 minutit7 kommentaari -
Välismaale tulevikukoole vaatama!
10. detsembrini saab kandideerida rahvusvahelisse kogemusõppeprogrammi „Education For Future” (E4F).
Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse programm E4F pakub koolijuhtidele ja õpetajatele võimalust minna oma silmaga vaatama, kuhu on jõutud kooliarendusega Hollandis, Šveitsis, Taanis.
Programmi esimeses lennus osales Eestist 14 õpetajat ja haridusjuhti. Nad külastasid 16 kooli Põhja-Hollandis, ühte Taanis ning nelja Tallinnas.
Kõik osalenud töötasid programmis osalemise ajal välja oma kooliarendusprojekti, näiteks uue ja…
5 minutit -
Torujüridelt on meil mõndagi õppida
Haridusrahvas on õppinud väga hästi põhjendama, miks midagi teha ei saa, samas …
Füüsikaõpetajaks hakkab meil igal aastal õppima ainult üks või kaks noort ja seda kahe ülikooli peale kokku. Kusjuures füüsikaõpetajatest on Eestis karjuv puudus. Mida on ette võetud olukorra parandamiseks? Põhiliselt on selgitatud, et olukorda ei saagi paranda, sest õpetaja staatus on Eesti ühiskonnas madal, tema palk ei…
4 minutit1 kommentaar -
Kolm näidet, kuidas saab teadust koolis põnevaks muuta
20. novembril otsiti Tallinnas konverentsil „TEADUS? Läheb tarvis. Päriselt!” võimalusi tuua teadust õpilasele lähemale.
Konverentsi teemad olid Tartu ülikooli teaduskooli roll tulevikutalentide kasvatamisel, teadusega seotud erialade tutvustamine karjäärinõustamisel, gümnaasiumiõpilase loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine jt. Ettevõtmine lõppes Eesti teadusajakirjanike seltsi preemia „Ökul” ja Eesti riiklike teaduse populariseerimise auhindade üleandmisega.
Konverentsi kõige piltlikumas ja kindlasti järgimist väärivas osas tutvustasid kolm kooli…
6 minutit -
Autasustati teaduse populariseerijaid
20. novembril autasustati Tallinna laululava klaassaalis 2014. aasta parimaid teaduse populariseerijaid.
Teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadus? Läheb tarvis. Päriselt!” tunnustati Eesti parimaid teaduse populariseerijaid, kelle hulgas oli teadlasi, ajakirjanikke, õpikuautoreid, õpetajaid jt. Auhinnad andis üle haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, rõhutades, et teadus ja teadmispõhisus on Eesti jätkusuutlikkuse seisukohalt ääretult olulised ja on hea, kui teaduse populariseerijad suudavad seda arusaadavaks teha nii…
2 minutit -
Rohkem vabadust annab paremad tulemused
19. novembril toimus Tallinnas rahvusvaheline konverents „PISA – väärtuslikud andmed edu ja ebaedu põhjuste selgitamiseks”.
Konverentsi avas ja ettekandega esines haridusminister Jevgeni Ossinovski. Kaasettekande tegi Soome haridusminister Krista Kiuru. Mõlemad märkisid, et Eesti ja Soome põhikoolil on enam-vähem sarnased mured: poisid jäävad tüdrukutest maha, tippõpilasi on suhteliselt vähe, õpilased ei tunne ennast koolis tihti hästi jne. Hea poole pealt märkisid…
3 minutit -
Uued hooned esitavad uusi väljakutseid
14. novembril avati Tallinna ehituskooli täielikult uuendatud õppekompleks.
Ehituskooli peahoone sai põhjaliku uuenduskuuri – ehitati juurde treppe, süvendati soklikorrust, arendati välja katusekorrus, klassid ja töökojad said pakettaknad jne. Täiesti maha lõhuti hoovipealsed vanad madalad töökojad ning püsitati nende asemele moodne paljude suurte akendega kahekorruseline praktikahoone (3300 m²), kus on lagede kõrgus ligi kuus meetrit. Remondi käigus muretseti ehituskoolile ka…
2 minutit -
Riigikaitse- ja kodanikuõpetus piirilinnas Narvas
Narva Vanalinna riigikoolis on õpetatud kaks aastat riigikaitseõpetust ja kolm aastat sisekaitse erialasid.
Tulemused on olnud head: vilistlased on huvitatud edasiõppimisest Tartu kõrgemas sõjakoolis ja neid juba õpib sisekaitseakadeemias. Seejuures peab Narva Vanalinna kool end eelkõige humanitaarkooliks. Kuidas jõudis Narva Vanalinna riigikool riigikaitseõpetuseni, seda meenutavad kooli direktor Tatjana Stepanova, õppealajuhataja Aleksandra Kuzmina ja riigikaitseõpetuse õpetaja Anton Pratkunas.
Kuidas kõik…
8 minutit -
Kitsas silmaring on nuhtluseks endale, teistele, kogu riigile
Riigikaitseõpetus on eelkõige õpilaste silmiringi laiendamiseks, selgitab Westholmi gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õppetooli juhataja Kaiko Lippur.
Õpilased ei tea paljusid lihtsaid, kuid olulisi asju, nendib Kaiko Lippur. Näiteks kuidas tuleb uppujat päästa, mida teha metsas avastatud lõhkekehaga, kuidas haava siduda, ennast kallaletungi puhul kaitsta jms. Üldiselt ei teata ka seda, kuidas töötab piirivalve, päästeamet, politsei, vanglaamet. Westholmi gümnaasiumis…
6 minutit1 kommentaar -
Tallinnas toimus rahvusvaheline hindamiskonverents
Tallinnas toimus 6.−8. novembrini SA Innove korraldusel haridusalase hindamise assotsiatsiooni Euroopa osakonna (AEA-Europe) 15. aastakonverents. Teemaks oli õpilaste hindamine 21. sajandil. Tippesinejaid oli Austraaliast ja Ameerikast.
Tutvuti võrdleva hindamise internetikeskkonnaga www.nomoremarking.com ning Hollandi eksamikeskuse elektroonilise keskkonnaga, mille abil hinnatakse õpilaste kognitiivset arengut kaks korda aastas, et avastada teistest maha jäävaid õpilasi võimalikult varakult ja nõustada ka õpetajaid. Huvitav…
1 minut -
Missugust riigigümnaasiumi Tallinn vajab?
5. novembril arutas Tallinna linnavolikogu kultuurikomisjon riigigümnaasiumi Collegium Estonicum asutamist.
Peamiseks on kujunenud küsimus, miks on Tallinnale sellist kooli vaja. Pressiteadete napp info on jätnud palju ruumi oletustele ja küsimustele. Kõigepealt, kas kõik eesti koolid ei olegi siis keskendunud eesti keelele ja kultuurile? Miks tahetakse avada veel üks eliitkool – kas neid on Tallinnas veel vähe? Miks just humanitaarkool,…
10 minutit -
21. sajandi õpetaja, tule kutset taotlema!
Alates novembrist on õpetajatel võimalik taotleda kutsetunnistust, mis vastab uuele, 21. sajandi kutsesüsteemi nõuetele.
Õpetaja Tiiu on mõnevõrra pettunud. Ta on teinud oma tööd pühendumisega, kuid tunnustavat sõna ei ole keegi ütelnud. Noh, ega ma pingutagi kolleegide pärast, ikka õpilaste huvides, püüab ta mõistlik olla. Aga ikkagi on tal tunne, nagu töötaks ta kuskil isoleeritud maailmas. Tahaks ju kolleegidele ka…
11 minutit1 kommentaar -
Last kasvatab terve küla
Viljandi koolitulistamise järel on paljud koolijuhid ja pedagoogid tõdenud, et teame liiga vähe oma õpilastest ja võib-olla ka kolleegidest. Selle mõttega jääb üle ainult nõustuda. Kuid see tähendab, et midagi tuleb ette võtta, et teaksime ümbritsevatest inimestest rohkem.
Paraku kipub jääma mulje, et oleme liikunud juba pikka aega pigem varjamise kui suurema avalikkuse suunas. Kui koolides hakati üles panema turvakaameraid, mis on…
4 minutit6 kommentaari -
Haridusminister Elsa Gretškinat meenutades
20. oktoobril suri Eesti NSV haridusminister aastatel 1980−1988 Elsa Gretškina.
Vanem põlvkond mäletab ilmselt tänaseni ärevat tunnet, mis tekkis, kui Elsa Gretškina luges 1980. aastal esimest korda raadiost ette keskkooli lõpukirjandite teemasid, tehes seda tugeva vene aktsendiga. Tundus, et nüüd pole eesti koolil venestamisest enam pääsu. Seda enam, et nii Moskvas kui ka EKP keskkomitees oli vastu võetud salajane…
8 minutit1 kommentaar -
Prantsuse keel selgeks 200 tunniga
Keeleõppeprogrammi „Lingvist” kaasasutaja ning tegevjuht Mait Müntel hakkas prantsuse keelt õppima nii, et tegi endale kõigepealt prantsuse keele „õpiku”. See osutus nii heaks, et mees saavutas paarisajatunnise õppimise järel prantsuse keele riigieksamil keskmise taseme. Tänaseks on „õpikust” kasvanud välja arvutipõhine keeleõppeprogramm „Lingvist”.
Kust tuli julgus teha endale prantsuse keele õppevahend, teadmata prantsuse keelest peaaegu midagi?
Alates 2004. aastast käisin sageli töö asjus…
6 minutit1 kommentaar -
Mis suunas liigub keeleõpe laias maailmas?
Tänapäeval õpetatakse eri keelt kõnelevaid lapsi valdavalt koos ja võõrkeeleõpe algab üha nooremas eas.
Irina Kurg märgib oma artiklis „Eesti keel vene koolis − tõde ja õigus”, et eesti ja vene lapsed on oma käitumismustri ja ka emakeele poolest sedavõrd erinevad, et neid tuleb õpetada eraldi. Teiseks väidab ta, et eesti keelt peaksid vene lapsed hakkama tõsisemalt õppima alles…
7 minutit -
Soome keele katseeksam ja elulähedane õppeviis
Eesti põhikooliski võiks soome keelt praegusest rohkem õpetada, märgiti soome keele õpetajate vestlusringis.
Uue õppekava kohaselt võib õpetada soome keelt muude võõrkeelte kõrval ka põhikoolis. Võimalusest on haaratud kinni nii Tartus, Pärnus, Viljandis kui ka Jõgeval, mujal jätkatakse soome keele õpetamist gümnaasiumides. Et põhikoolilõpetajal on lisaks matemaatika- ja emakeeleeksamile vaja teha veel üks valikeksam, tuli tänavu katsetamiseks koostada…
6 minutit -
Kuulus keskkool, kus õpetamine oli null?
Hiljuti lahkunud kirjanik Madis Kõiv jättis endast viimasena maha kogumiku „Koolipoisid ja füüsikud”. Mis võiks õpetajat selles raamatus üllatada? Ilmselt see, et tollases Tartu 1. keskkoolis õpetati vähe ja halvasti, keskenduti peamiselt hindamisele, kusjuures sedagi tehti ebaõiglaselt.
Kõige värvikam osa selles raamatus on esimene, pealkirjaga „Klass”. Seal on palju koloriitseid tüüpe, keda kõiki tutvustab Kõiv nende õigete nimedega, seda ka…
6 minutit -
Kust tulevad kõige paremad õpetajad?
Võib-olla on aeg viia ka meie ülikoolidele sisse n-ö riigieksamid või lõputestid ning nende põhjal õpetajakoolitajate pingeread koostada?
Mind näiteks huvitab väga, missugusest ülikoolist või selle kolledžist saavad tulevased õpetajad kõige parema ettevalmistuse. Kust tulevad kõige paremad matemaatika-, füüsika-, keemia-, geograafia-, inglise keele ja teiste ainete õpetajad? Seda oleks hea teada, kui laps juhtub küsima, kus koolis oleks kõige õigem…
4 minutit -
Kool, kus peetakse lugu distsipliinist
1. mail asutatud Eesti merekoolis algavad koolipäevad rivistusega ja oktoobrist alates hakatakse kandma ka vormiriietust.
Meie kooli vundament on kord ja distsipliin, ütleb direktor Tarmo Sööt. „Esimesest koolipäevast alates õpetame noortele kellatundmist, meremehena käitumist. Koolipäevad algavad rivistusega. Oktoobrist saavad esimese kursuse õpilased endale koolivormi. Kui õpetaja klassi tuleb, siis tõustakse püsti ega võeta seda ahistamisena. Meremeestel käibki see nii, et…
5 minutit -
Kui õpetaks näiteks kolm korda tõhusamalt?
Ei tea, kas matemaatika riigieksami tulemused kedagi šokeerivad ka? Kitsa ehk selle lihtsa eksami keskmine tulemus, 30 punkti, annab selleks nagu põhjust. Ja mõningaid seisukohavõtte on juba kuulda olnud ka.
Innove õppekava- ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa on andnud mõista, et gümnasiste tuleb senisest paremini õpetada. Matemaatikaõpetaja ja selle aine õpikute autor Allar Veelmaa on kirjutanud meie leheski, et…
4 minutit