Raivo Juurak
-
Vaata, et sa nüüd paar päeva käsi ei pese!
Kadriorus USA presidendi Barack Obamaga käis 3. septembril kohtumas teiste hulgas ka Tallinna reaalkooli 5.b klass. See lühike hetk jääb meelde ilmselt kogu eluks, arvavad õpilased täna, meenutades, kuidas nende sõbrad ja tuttavad sellesse suhtusid, et just nemad sai Ameerika presidendil kätt suruda.
Kertu Kaare: „Mulle on hästi palju öeldud, et ma nägin sind telekas, sa olid ajalehes, ma…
4 minutit -
Kas loodreid ikka tasub poputada …
Tallinna teeninduskoolis aitab õpi- ja ka käitumisprobleemidega noori uuesti järje peale suur kuue töötajaga tugikeskus.
Pole vähe neid, kelle arvates loodreid pole vaja poputada. Kui õpilane tihti puudub ja kõigest on näha, et ta ei taha või ei suuda õppida, las siis elu paneb ta ise paika. Tallinna teeninduskoolis (Teko) ei peeta niisugust mõtteviisi õigeks. Siin usutakse, et igal noorel…
6 minutit -
Kuidas vältida äpardusi internetis
25. ja 28. augustil oli TTÜ Mektory hoones koolitus „Digipöörde juhtimine kooli tasandil”.
Sissejuhatuseks tutvuti Mektorys asuva Samsungi akadeemia klassiruumiga ja õpiti siis analüüsima koolide digitaristu arendusvajadust, koostati digiturvalisusega seotud eeskirju ja reegleid, selgitati, missuguseid virtuaalseid õpi- ja koostöökeskkondi koolid vajavad.
Meid kõiki puudutavat digiturvalisust arutati TLÜ digiturbe labori projektijuhi Birgy Lorenzi vedamisel. Järgnevalt mõned mõtted, mis igaüks võiks kõrva taha…
3 minutit -
Miks napib meie õpetajal professionaalset enesekindlust?
22. augustil analüüsiti Eesti haridusfoorumi seminaril-ümarlauas rahvusvahelise uuringu TALIS andmeid. Ülevaate uuringust andis TLÜ professor Krista Loogma, toonitades, et Eesti põhikooliõpetaja professionaalne enesekindlus (enesetõhusus) on teiste uuringus osalenud maade õpetajatega võrreldes suhteliselt madal, eriti meie meesõpetajatel.
Märgiti, et väga head PISA tulemused peaksid meie põhikooliõpetaja eneseusku ju tohutult tõstma. Ka TALIS-e andmetel pole meie õpetajal ebakindluseks põhjust,…
2 minutit -
Meie ajal oli poistel parem …
Suvi on klassikokkutulekute aeg. Ja nendel tasub käia, sest seal tuleb ikka ilmsiks midagi sellist, mida koolilapsena ei osanud tähelegi panna. Nii ka seekord. Meie põhikooli lõpuklass sai augusti algul kokku. Aastakümned pärast lõpetamist. Käisime oma armsas lapsepõlve koolimajas, meenutasime vanu häid aegu. Tõdesime, et meie ajal koolikiusamist ei olnud, et siis veel klassijuhataja tegeles oma klassiga ja talle võis…
4 minutit1 kommentaar -
Kuidas õppimist senisest põnevamaks muuta?
Pärnumaal Maria talus peeti 12. ja 13. augustil Johannes Käisi seltsi suvekooli „Kodu, lasteaed, kool – huvitavate võimaluste kasvumaa”.
Eelkõige õpiti üksteiselt – oma koolis või lastega midagi uut ja põnevat rakendanud õpetajad tutvustasid teistele oma kogemusi. Nii räägiti pärimusmuusika ja tantsu õpetamisest lastele, draamaõpetuse elementide kasutamisest eri õppeainete tundides, arvutamise lihtsate nippide kasutamisest abiõppes, kogemus-, elamus- ja projektiõppest,…
1 minut -
Vaja on koolide ja ettevõtete koostööpakti
Kuidas saaksid lapsi õpetada lisaks õpetajatele ka koolide partnerfirmade inimesed?
Tallinnas kaubandus-tööstuskoja saalis toimus 22. mail ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused ellu!” kevadseminar pealkirjaga „Kuidas muuta loodus- ja reaalainete õppimist elulähedasemaks?”. „Nende õppeainete teatavale elukaugusele viitab fakt, et meie õpilased on suhteliselt nõrgad probleemilahendajad ja ülikoolides on reaalaineid õppivate tudengite väljalangus oluliselt suurem kui teistel erialadel,” märkis sissejuhatuseks Terje Tuisk Eesti…
8 minutit -
Üldsõnalisuse tõbi meie keeles ja meeles
Üks hea tuttav ütles hiljuti, et ta on hakanud eesti keelt lausa vihkama. Kõik need ennastjuhtivad õppijad, süvalaiendajad, lisaks vajadus-, teadmis- ja väärtuspõhised ettevõtmised jne. Kusjuures probleem polevatki niivõrd moesõnades, kuivõrd selles, et nende sõnadega tekstides pole bittigi infot. Loed, et inimesed said kokku, arutasid olulist küsimust ja tegid huvitavaid ettepanekuid. Kus siin info on? Nagu spordiuudis, kus…
4 minutit -
Tehnikaülikooli arhitektuuriõpe astub pika sammu edasi
TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituut avab 2015. aastal rahvusvahelise magistriõppekava, mille järgi õpivad tudengid arhitektuuri Eestis, Austrias, Sloveenias ja Portugalis. Lõpetajad saavad nii TTÜ kui ka Lissaboni ülikooli lõpudiplomi.
Tallinna tehnikaülikoolis toimus 22.–24. maini rahvusvaheline konverents „European Architecture Dialogue Tallinn 2014”, kus 18 riigi arhitektid ja õppejõud arutasid TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudis loodavat rahvusvahelise magistriõppe programmi. Konverentsil osalesid…
3 minutit3 kommentaari -
Missugune peaks olema tuleviku koolimaja Türgis?
Tallinna tehnikaülikoolis toimus 22.–24. maini rahvusvaheline konverents „European Architecture Dialogue Tallinn 2014”, kus 18 riigi arhitektid ja õppejõud arutasid TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudis loodavat rahvusvahelise magistriõppe programmi.
Konverentsiga seoses pandi üles näitus TTÜ arhitektuuritudengite ja -õppejõudude töödest, mille hulgas oli rahvusvahelisi arhitektuurivõistlusi võitnud projekte. Teiste seas tekitas kõneainet TTÜ magistrantide Mari Renno ja Kaidi Piirimetsa projekt „School of…
2 minutit -
Muuseumiöö heliloojate Kappide majamuuseumis
Tänavuse muuseumiöö teema oli „Öös on tähti” ja sellest võttis osa 84 000 inimest, mis on kõigi aegade publikurekord. Kuuendat korda toimunud muuseumiööl lõi kaasa üle 130 muuseumi, lisaks paljud arhiivid, näitusepaigad, kirikud ja ajalooseltsid.
Muuseumiöö tänavune teema inspireeris muuseume kokku panema põnevaid ööprogramme taeva- ja sporditähtede, kirja-, muusika- ja filmitähtede teemal, mitmel pool valiti koos publikuga kollektsioonidest välja…
2 minutit -
Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine
Tartu ülikooli haridusuuendusekeskuses (Lossi 38, Vana Anatoomikum) tutvustati 13. mail kolme õppemeetoditest kõnelevat õppematerjali: „Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine” (autorid Maria Jürimäe, Anita Kärner, Leelo Tiisvelt ning Tiiu Kuurme), „Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik” (Martin Ehala, Triinu Laar, Karin Soodla, Kadri Sõrmus ja Maigi Vija) ja „Paradigmaatilised suundumused loodusainete õpetamisel üldhariduskoolis” (Miia Rannikmäe). Õppematerjalidest…
2 minutit -
Olustveres tehakse järele tsaariaegseid joogiklaase
Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis saavad täiskasvanud õppida pärimuslikku puidutööd, keraamikat, klaasi, tekstiili, Mulgi köögitraditsioone jm.
Kui eelmisel reedel Olustvere vanasse viinakööki sisenesin, käis seal vilgas tegevus. Esimesel korrusel vormisid täiskasvanud õppijad keraamikakojas portselantasse, kõrvalruumis hõõgus klaasiahi ja seal tehti järele tsaariaegseid joogiklaase, teisel korrusel restaureeriti vana mööblit. Lisaks sellele õpiti vanas valitsejamajas tekstiilikunsti.
Portselantassid ja -vaasid
Kunstiakadeemia diplomiga keraamik Jarõna…
3 minutit -
Alaealist kaitseb seksiostu keeld
SA Eesti Inimõiguste Keskus esitles 5. mail Tallinnas Euroopa majas aruannet „Inimõigused Eestis 2013”.
Inimõiguste keskuse õigusekspert Anni Säär märkis, et 2013. aasta üks märkimisväärsemaid samme inimõiguste kaitse vallas oli seadusemuudatus, mille järgi ootab alla 18-aastaselt seksi ostnut rahatrahv või kuni viieaastane vangistus. Range karistus järgneb ka alaealiste prostitutsioonile kallutamise eest. See on suur muutus, sest varem tohtis seaduse järgi seksi…
3 minutit -
Eestis on alanud suurejooneline Digipööre
29. aprillil anti Tallinnas stardipauk digiõppele üleminekuks.
Samsung Electronics Baltics ja Tallinna ülikool tutvustasid 29. aprillil Radisson Blu hotellis Eesti koolidele Digipöörde projekti, mis alustab jõuliselt Eesti kooli digiõppele üleminekut.
Projekti koolitusjuht Mart Laanpere toonitab, et kui seni on Eestis pakutud õpetajatele põhiliselt individuaalset arvutikoolitust, siis Digipöörde projekt on meeskondlik − igast koolist saab osaleda kuueliikmeline meeskond, kusjuures meeskonna üks…
3 minutit -
Mida rohkem on lapsel sõpru, seda turvalisem kool
Eesti koolid on hakanud eelistama klassipõhisusele lennupõhisust.
Tallinna inglise kolledži viiendasse klassi jõudnud lastest moodustatakse õpperühmi lennupõhiselt: a- ja b-klassi lapsi omavahel läbi segades. Ka vaba aega veedetakse ja projektitööd tehakse lennuna, mitte paralleelklassidena. Rapla Vesiroosi gümnaasium on juba aastaid jaotanud õpilased alates seitsmendast klassist põhi- ja süvaõpperühmadesse, ja nendeski rühmades on õpilasi nii a- kui ka b-klassist….
9 minutit -
Kuidas muuta füüsika põnevaks ja lihtsaks õppeaineks
Kogenud koolipapa Võido Rahula soovitab ehitada aineõpetuse üles spikrite süsteemile.
Ma ei suuda ära imestada, et füüsikaõpetajaks hakkas möödunud sügisel õppima üksainus noor, ütleb Võido Rahula. Tema jaoks on uskumatu ka tõsiasi, et Eestis on juba koole, kus füüsikat ei õpetatagi, sest õpetajat pole kuskilt võtta. „Kuidas on võimalik, et oma aja kõige põnevam õppeaine on sattunud…
7 minutit1 kommentaar -
Õpikud muutuvad ruumiliseks
8. aprillil said Tallinna õpetajad, koolijuhid ja haridustegelased kuulata Tartu ülikooli Tallinna esinduses kaht üldarendavat loengut. Esimese loengu pidas Tartu ülikooli Narva kolledži kommunikatsiooni dotsent Jelena Nõmm. Tema teemaks oli etnilised stereotüübid ja suhtluspädevuse arendamine koolis. Teise loenguga esines TÜ tehnoloogiahariduse keskuse vanemteadur Leo Siiman, kelle teema oli „3D-tehnoloogia ja haridus”.
Kümme aastat väldanud uuring USA-s on näidanud, et hea ruumilise mõtlemisega…
1 minut -
Mis see väljundipõhine õppekava on?
2016. aastaks lähevad kõik Eesti kutseõppeasutused üle väljundipõhistele õppekavadele.
Ülemineku esimene etapp lõpeb tänavu mais ja kutsekoolidel ongi osa õppekavasid juba valmis. Koolidesse helistades ja asja uurides on jäänud aga mulje, et mõneski neist pole veel kuigi selge, mis see väljundipõhisus üldse on. Tüüpvastus on olnud: „Kui varem jälgiti, mida õpetaja õpetab, siis nüüd vaadatakse, mida õpilane selgeks saab.” Tegelikult…
6 minutit3 kommentaari -
Appi! Meil saab Windows XP aeg täis!
8. aprillist alates lõpeb Windows XP programmi täiendamine.
Sellega seoses on tekkinud XP kasutajatel murelik küsimus, mis saab edasi, sest programm pole enam kaitstud uute viiruste eest. Kas riskida ja jätkata esialgu XP-ga? Osta uus ja kallis Windows 8? Minna üle Linuxile? Tallinna polütehnikum on otsustanud Windows 8 kasuks. Otsust kommenteerib kooli IT- ja telekommunikatsiooni eriala osakonna juhataja Andres Ojalill.
Miks…
6 minutit3 kommentaari -
Loodame luua pingevaba ja konstruktiivse õhkkonna
26. märtsist alates on Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Konservatiivsesse erakonda kuulunud ministri vahetas välja sotsiaaldemokraat. Õpetajate Leht uuris ministrilt, kui suuri muutusi ja missuguseid toob Eesti hariduspoliitikasse tema ametisse astumine.
Jevgeni Ossinovski, mida peate ministrina oma kõige tähtsamaks ülesandeks?
Uue valitsuse tööaeg kestab ainult üksteist kuud ja seepärast ei ole põhjust Eesti hariduses väga suuri muutusi…
8 minutit1 kommentaar -
„Üheksandikud” – mida me sellest õppisime?
Ka suurtest raskustest on võimalik üle saada – see on telesarja „Üheksandikud” peamine mõte.
Nii mõistab telesarja „Üheksandikud” Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktor, kelle koolis sari üles võeti. Ta märgib, et oli vaatajaid, kellel tekkis „Üheksandike” esimesi osi nähes lootusetuse tunne: lapsed haigutasid päev läbi, hakkasid õpetajatele vastu, ei teinud, mis vaja. Küsiti, kas siis selline ongi tänapäeva kool. Kuid…
7 minutit -
Hea tulemuseni viib mitu teed
Iga haridussüsteem, mida rakendatakse läbimõeldult, viib heade tulemusteni.
Nii väidab koolitusprogrammi „Education4Future” („Tuleviku kool”) Hollandi-poolne juht Marco Snoek. Oma väite kinnitamiseks viitab ta PISA testile. Eesti ja Hollandi haridussüsteemid on väga erinevad, kuid mõlemad maad on PISA tipus. Hea tulemuseni viib mitu teed – nii võib kokku võtta TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses peetud arutelu keskse idee. Mõttevahetuses osalesid programmi „Tuleviku kool” Hollandi juht…
8 minutit -
Kutsekoolide iga-aastane tuleproov „Noor meister 2014”
7. ja 8. märtsil toimus Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses kutsekoolide õpilaste kutsevõistlus „Noor meister 2014“.
Kutsevõistlused toimusid 24 alal. „Noor meister 2013” raames toimunud 21 võistlusalale – müüja, majutusteenindaja, mehhatroonik, florist, juuksur, pagar, kondiiter, ehituspuusepp, tisler, ehitusviimistleja, plaatija, maastikuehitaja, infotehnoloog, veebidisainer, graafiline disainer, müürsepp, logistik, puhastusteenindaja, elektrik, elektroonik ja rätsep – lisandus kolm uut võistlusala: restoraniteenindaja, hooldustöötaja…
5 minutit