Raivo Juurak
-
Estonia talveaias sai kokku noorte balletiklubi
Eesti rahvusballett kutsus 27. veebruaril 15–26-aastaseid noori balletiklubi esimesele kohtumisele Estonia talveaeda, kus rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur tutvustas noortele balletifännidele lähemalt oma truppi, selle töid ja tegemisi.
Esimene kokkusaamine oli pühendatud kaasaegsele balletile „Medea”, mis etendus samal õhtul kell 19 Estonia teatrisaalis. „Medea” teemal vestlesid noortega Toomas Edur ning rahvusballeti solistid Luana Georg ja Sergei Upkin. Nad rõhutasid,…
1 minut -
Vabariigi 97. aastapäeva auks söödi sõdurisuppi
23. veebruaril peeti Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumis Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud väliaktust, kus pakuti ka sõdurisuppi.
GAG-i pidulikud väliaktused on traditsiooniliselt suurejoonelised. Sel aastal osalesid aktusel kaitseväe staabi- ja sidepataljoni tegevväelased ning ajateenijad, kes esitlesid kaitseväe relvi ja varustust. Kooli ja vabariigi lipud toodi aktusele pataljoni maasturiga.
Riigikaitseõpetaja major Levandi, nooremleitnant Laanemetsa, nooremveeblite Aasa ja Kase eestvedamisel toimus ühine…
2 minutit -
Mida erakonnad meile lubavad?
12. veebruaril oli Tallinna teeninduskoolis haridusdebatt, milles osalesid täisnimekirjadega erakondade haridusministrite kandidaadid.
Haridusdebati kõnejuht Mait Raava märkis sissejuhatuseks, et kui Soome haridus oli tupikus, võeti vastu otsus, et hea haridus peab olema kättesaadav kõigile üle riigi. Tulemused räägivad enda eest ise. Täna on ka Eesti raskes olukorras, sest meie majandus ei arene piisavalt kiiresti, inimesed on palgavaesuses. Mis on siis Eesti hariduses…
14 minutit4 kommentaari -
Õpilasfirmad müüsid omatehtud õppevahendeid
Õpilasfirmad pidasid 14. veebruaril Tallinnas Kristiine ja Rocca al Mare keskuses aastalaata.
Seekord oli kohal õpilasfirmasid ka Türgist, Gruusiast, Rootsist, Lätist, mistõttu oli laadal märgata ka tavalisest n-ö agressiivsemat müügitööd ning eesti ja vene keele kõrval oli kolmas müügikeel inglise keel.
Õpetajaid rõõmustas kindlasti, et õpilased pakkusid müügiks õppevahendeid. Näiteks Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilasfirma Dankon müüs vanasõnade mängukomplekti. Autorid rõhutasid, et…
1 minut -
Loogika ohvrid
Lugesin hiljuti ühe Soome hariduskonverentsi materjale, kus hakkas silma lause: „Õpetajad teevad tihti järeldusi, mis on loogilised, kuid valed.” See lause tuli nagu iseenesest uuesti meelde, kui lugesin Praxise pressiteatest, et Eestis kukub igal aastal 20 000 õppijat koolist välja. Missuguste loogiliste, kuid valede otsuste ohvrid on need õppurid?
Poisid on loodud nii, et nad ei suuda hästi õppida, ja nii langeb mõnigi neist paratamatult…
4 minutit -
Kaks klassi ühe aastaga!
Lapsed, kellel läheb koolis kõik lihtsalt, võiksid läbida kaks klassi ühe aastaga. Eesti ajal juhtus ikka, et mõni laps võeti kohe teise klassi või viidi pärast esimese klassi lõpetamist otse kolmandasse. Enamasti tehti nii liitklassides, kus torkas hästi silma, kui noorema klassi õpilasele polnud ka vanema klassi ülesannete lahendamine probleem.
Meie tänane lasteaed võtab sisuliselt läbi kogu esimese klassi materjali. Enamik lasteaialastest…
4 minutit -
Kuidas läbikukkujatest lahti saada?
Kuna põhikooli matemaatika lõpueksamil kukub ligi veerand õpilastest läbi, siis tuleb selle aine õpetamist põhimõtteliselt muuta, leiti Õpetajate Lehe vestlusringis.
Vestlusringis osalesid matemaatikaõpetajad Ursula Priimägi Pääsküla gümnaasiumist, Allar Veelmaa Loo keskkoolist ja Agu Ojasoo Gustav Adolfi gümnaasiumist. Neile sekundeerisid matemaatika peaspetsialist Deivi Taal ja nõunik Einar Rull Innovest ning välishindamisosakonna peaekspert Pille Kõiv haridusministeeriumist.
Masendavad eksamitulemused
Vestlusringi sisse juhatanud Allar Veelmaa märkis,…
8 minutit -
Nutikam ettevõtlus eeldab nutikamat õppimist
Esmaspäeval, 2. veebruaril toimus Tallinna teletornis foorum „Nutikas majandus, ettevõtlussõbralik riik”.
Foorumi algataja ja kõnejuht, Euroopa parlamendi liige professor Marju Lauristin ütles, et Euroopa Liidul seisab ees murranguline periood – liigutakse sotsiaalsema turumajanduse suunas, loomisel on energialiit, otsitakse lahendusi ääremaastumise vastu – ja Eesti ei tohi siin maha jääda.
Foorumi teine kõnejuht Ott Pärna meenutas Heldur Meeritsa skeptilist ütlust, et…
3 minutit -
Eesti koolijuhid hakkavad õppima maailma tippkoolidelt
Haridus- ja teadusministeerium, Tallinna ülikool. Tartu ülikool, Eesti koolijuhtide ühendus ja Eesti Rotary keskus allkirjastasid 26. jaanuaril kokkuleppe koolijuhtide arenguprogrammiks, mis viib ajavahemikus 2015–2020 igal aastal vähemalt viis Eesti koolijuhti välisriikide parimatesse koolidesse stažeerima.
Eesti Rotary keskuse ühisprojekti juhi Peep Mühlsi sõnul on see esimene kord, kus kõik Eesti Rotary klubid panevad nii üksmeelselt meie kooliuuendusele õla…
2 minutit -
Miks koolis diskrimineeritakse poisse?
Eesti koolis diskrimineerivad õpetajad järjekindlalt poisse.
Selline oli eelmise aasta lõpul peetud soolise võrdõiguslikkuse konverentsi sõnum. Konverentsi keskse ettekande pidas Barbara Read Glasgow’ ülikoolist. Ta märkis, et probleem on üleeuroopaline ja terav ka Suurbritannias, kus loogiliselt võttes peaks suhtumine valgetesse Briti ja mustadesse Aafrika lastesse palju rohkem erinema kui suhtumine poistesse ja tüdrukutesse. Barbara Readi uuringust ilmnes, et õpetajad poiste…
12 minutit -
Võtame nüüd nuhvlid ja hakkame sujundama …
Just sellist uutmoodi kõnepruuki oli 19. jaanuaril kuulda Tallinnas Euroopa Liidu majas, kui tehti kokkuvõtteid möödunud aasta 1. novembrist 1. detsembrini kestnud sõnavõistlusest.
Võistlus oli üsna populaarne, osales 850 inimest, kes pakkusid eesti keelde kokku ligi 3000 uut sõna. Võistluse üldvõitjaks valiti sõna „nuhvel”, mis tähistab nutitelefoni ja tahvelarvuti omadusi ühendavat seadet (inglise keeles phablet). Huvitav on, et „nuhvlit”…
2 minutit -
Action jõuab kooli. Lõpuks ometi!
Eesti kooli üks suuremaid puudusi on kahtlemata see, et tundides aina räägitakse, kuid väga vähe tegutsetakse. Hoolimata sellest, et õpilasi huvitab just action, mitte rääkimine.
Tõsi, mõni õpetaja paneb vahel tundi minnes kummalise kübara pähe, tekitades sellega elevust. Teine hüppab füüsikaseaduse selgitamiseks õpetajalaualt alla. Selles on action’i tunnuseid. Kuid tegutseb ikkagi õpetaja, samal ajal kui õpilased peavad kõike ühe koha peal…
4 minutit -
Kuidas koolielu dramaatilisemaks muuta
Tallinna ülikoolis peeti 9. jaanuaril noorte õpetajate mõttetalguid „Draama(d) koolis”, kus oli keskseks teemaks improvisatsioonilise draama võimaluste kasutamine koolis. Peaettekandega esinesid psühhodraama lavastaja ja Eesti luguteatri näitleja Triinu Siiner ning Tartu spontaansusteatri lavastaja Endel Hango.
Mõlemad ettekandjad rõhutasid, et draamad on koolis paratamatud. Ikka tekib tülisid, keegi teeb kellelegi etteheiteid, keegi kiusab kedagi. Kuid draamasid saab ka ise esile kutsuda,…
2 minutit -
Viis väljakutset Eesti haridusele
Kuidas edeneb Eesti elukestva õppe strateegia täitmine?
Lõppema hakkava aasta veebruaris kiitis vabariigi valitsus heaks elukestva õppe strateegia aastateks 2014–2020. Alljärgnevalt selgitab haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, missugusena ta näeb Eesti hariduse hetkeseisu ja tulevikku strateegias esile toodud viie suurema väljakutse valguses: 1) muutunud õpikäsitus; 2) pädevad õpetajad ning koolijuhid; 3) õppe vastavus töömaailma vajadustele; 4) digipööre hariduses; 5) võrdsed võimalused…
15 minutit -
Õpetaja palk 120 protsenti keskmisest
Haridusminister Jevgeni Ossinovski ütles aastalõpuintervjuus Õpetajate Lehele, et peab järgnevatel aastatel kõige tähtsamaks ülesandeks tõsta õpetajate palka. Õpetaja peab saama hiljemalt kahe aasta pärast 120 protsenti Eesti keskmisest palgast.
„Ei tohi mõelda nii, et õpetajate palka saab tõsta alles siis, kui ühiskond on piisavalt rikas. Raha suunamine haridusse ei ole kulutus, vaid investeering,” selgitas Ossinovski. „Kui me lähima kahe aasta…
2 minutit -
Kesklinna eliitkoolid taas pinnuks silmas
Tänu nn eliitkoolidele toodab Tallinna koolivõrk hariduslikku kihistumist ja sotsiaalset ebavõrdsust, toonitati 4. detsembril TTÜ Mektory keskuses peetud arutelul.
Sissejuhatuseks tutvustasid TTÜ vanemteadur Kaire Põder ja TLÜ doktorant Triin Lauri Tallinna koolide kohta tehtud uuringut, millest selgus, et kõrge staatusega kesklinna koole (nn eliitkoole) saavad oma lastele õppimiskohaks valida eelkõige kõrgharidusega, keskmisest jõukamad ja kesklinnas elavad lapsevanemad. See kinnistab hariduslikku…
13 minutit -
Välismaale tulevikukoole vaatama!
10. detsembrini saab kandideerida rahvusvahelisse kogemusõppeprogrammi „Education For Future” (E4F).
Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse programm E4F pakub koolijuhtidele ja õpetajatele võimalust minna oma silmaga vaatama, kuhu on jõutud kooliarendusega Hollandis, Šveitsis, Taanis.
Programmi esimeses lennus osales Eestist 14 õpetajat ja haridusjuhti. Nad külastasid 16 kooli Põhja-Hollandis, ühte Taanis ning nelja Tallinnas.
Kõik osalenud töötasid programmis osalemise ajal välja oma kooliarendusprojekti, näiteks uue ja…
5 minutit -
Torujüridelt on meil mõndagi õppida
Haridusrahvas on õppinud väga hästi põhjendama, miks midagi teha ei saa, samas . . . .
Füüsikaõpetajaks hakkab meil igal aastal õppima ainult üks või kaks noort ja seda kahe ülikooli peale kokku. Kusjuures füüsikaõpetajatest on Eestis karjuv puudus. Mida on ette võetud olukorra parandamiseks? Põhiliselt on selgitatud, et olukorda ei saagi paranda, sest õpetaja staatus on Eesti ühiskonnas madal, tema palk ei…
4 minutit -
Kolm näidet, kuidas saab teadust koolis põnevaks muuta
20. novembril otsiti Tallinnas konverentsil „TEADUS? Läheb tarvis. Päriselt!” võimalusi tuua teadust õpilasele lähemale.
Konverentsi teemad olid Tartu ülikooli teaduskooli roll tulevikutalentide kasvatamisel, teadusega seotud erialade tutvustamine karjäärinõustamisel, gümnaasiumiõpilase loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine jt. Ettevõtmine lõppes Eesti teadusajakirjanike seltsi preemia „Ökul” ja Eesti riiklike teaduse populariseerimise auhindade üleandmisega.
Konverentsi kõige piltlikumas ja kindlasti järgimist väärivas osas tutvustasid kolm kooli…
6 minutit -
Autasustati teaduse populariseerijaid
20. novembril autasustati Tallinna laululava klaassaalis 2014. aasta parimaid teaduse populariseerijaid.
Teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadus? Läheb tarvis. Päriselt!” tunnustati Eesti parimaid teaduse populariseerijaid, kelle hulgas oli teadlasi, ajakirjanikke, õpikuautoreid, õpetajaid jt. Auhinnad andis üle haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, rõhutades, et teadus ja teadmispõhisus on Eesti jätkusuutlikkuse seisukohalt ääretult olulised ja on hea, kui teaduse populariseerijad suudavad seda arusaadavaks teha nii…
2 minutit
