Raivo Juurak
-
Tallinna ehituskooli kolmekordne ümbersünd
Uus õppekompleks, uus juhtimisstruktuur ja uus õppekava – need on Tallinna ehituskooli kolm suurt eesmärki.
Uue õppekompleksi valmimine on kavandatud 2014 sügisesse. Projekt on valmis, ehitusload olemas, raha eraldatud ja kohe käivitub ehitushange. Vana õppekompleks Pärnu maanteel on juba tühi, sest 1. septembrist kolis kogu ehituskool Lasnamäele endise sidekooli hoonesse. Sealseid ruume oli vaja mõnevõrra kohandada. Näiteks söökla tuli…
4 minutit -
Teadus teaduse pärast
Eesti kasvatusteadus ei aita lahendada meie hariduselu praktilisi probleeme, nenditi 19. aprillil toimunud kasvatusteaduste konverentsil Tallinnas.
Konverents kandis pealkirja „Kasvatusteadus – nähtav või nähtamatu”. Ettekannetes kinnitati, et Eesti kasvatusteadus on kindlasti nähtav – ainuüksi nende tuhandete artiklitega, mis on ilmunud rahvusvahelistes teadusajakirjades. Samas mööndi, et kasvatusteadus ei ole aidanud Eesti hariduselu edasi viia. Eesti kasvatusteadus on asi iseeneses, teadus teaduse pärast.
Soola haavadele raputas…
6 minutit3 kommentaari -
Väike-Maarjas anti üle Wiedemanni keeleauhind
Väike-Maarjas tähistati 24. ja 25. aprillil F. J. Wiedemanni keeleauhinna asutamise 25. aastapäeva rahvusvahelise keelekonverentsiga ja anti üle keeleauhind 2013. Konverentsi avas president Toomas Hendrik Ilves, toonitades ühe mõttena seda, et tänapäeval oleneb eesti keele elujõud ja tulevik paljuski tehnoloogilistest tugisüsteemidest, sest suur osa keelekasutusest on läinud internetti.
Ettekannetega esines konverentsil tunnustatud keeleteadlasi Helsingist, Oulust, Iževskist, Joškar-Olast, Riiast ja…
1 minut -
Vabastage praktika!
Praktika peab muutuma õpetajaks õppimise kõige tähtsamaks osaks, toonitas Kanada kasvatusteadlane Tom Russell 3. aprillil Tallinna ülikoolis avalikul loengul.
Praeguse õpetajakoolituse peamine probleem on Russelli järgi liigne teooriakesksus. Usutakse, et teooriad omandanud üliõpilane ei jää koolis õpetajana hätta, ehkki senine praktika on näidanud pigem vastupidist – noorel õpetajal on palju probleeme ja ta õpetab selles olukorras pigem vanade eeskujude kui uute teooriate järgi.
Praktika…
6 minutit1 kommentaar -
Taani õpetajat ei lasta kooli
Kohalikud omavalitsused nõuavad koolidirektorile rohkem otsustamisõigust, rõhutab Taani päevaleht Politiken õpetajate lokaudist kirjutades. Seda nõudmist on kohalike omavalitsuste liit püüdnud õpetajate keskliiduga sõlmitavasse kollektiivlepingusse juba ammu sisse suruda, kuid seni edutult. Kui kõik läbirääkimised ülestõusmispühadeks umbe jooksid, kuulutas omavalitsuste liit välja lokaudi – ei lasknud õpetajaid ja õpilasi enam koolimajja.
Õpetajate keskliit on vastanud lokaudile avalike meeleavaldustega Kopenhaageni omavalitsuse hoone ees…
2 minutit -
Erakooli paindlikkust on põhjust kadestada
Riik võiks erakoolide paindlikkust ja efektiivsust kõrgemalt hinnata, leiab Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli EHTE rektor Valvo Paat.
Erakoolid on olnud Eestis seni nagu muinasjutu võõraslapsed, keda ei peeta oma lastega, st riigi- ja munitsipaalkoolidega võrdväärseks, nendib Valvo Paat. Erakool ei tundu olevat ei inimestele ega ministeeriumilegi päris õige asi. Kui Tallinna reaalkool asutab oma erakooli, siis peetakse seda lubamatuks,…
5 minutit2 kommentaari -
Õpetaja kutsestandard kütab kirgi
15. märtsil arutati Eesti haridusfoorumi eestvedamisel õpetaja kutsestandardi projekti (vt http://kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10456617).
Peakõnelejad olid Kutsekoja juhatuse liige akadeemik Olav Aarna ja Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja, kutsestandardi töörühma juht professor Margus Pedaste. Mõttevahetus oli pingeline ja kaasakiskuv, aeg-ajalt kippusid ka emotsioonid võimust võtma.
Kas kutsetunnistus tõstab palka?
Miks on kutsestandardit vaja, küsiti Margus Pedastelt mitu korda ning ta ka selgitas asja korduvalt. Ennekõike peaks standardist…
7 minutit7 kommentaari -
Kes tohib mind filmida?
Inimest tohib filmida ja pildistada ainult tema enda loal, toonitab andmekaitse inspektsiooni kaamerate kasutamise juhend, mis oli 13. märtsini avalikul kommenteerimisel portaalis Osale.ee.
Filmida soovitab see juhend nii vähe kui võimalik. Näiteks turvakaamera tohib üles panna ainult juhul, kui paremast valgustusest, turvauksest, anduritega alarmist, seifist või turvamehest ei ole abi. Isegi kui turvakaamera on kõigist abinõudest odavaim, ei soovitata seda eelistada, sest inimese…
4 minutit4 kommentaari -
Abituriendid valisid ülikooli
Lõppev koolivaheaeg oli täis ülikoolide avatud uste päevi. Juba 15. märtsil alustas sellega Tallinna ülikool, 19. märtsil jätkas Tallinna tehnikaülikool, 20. märtsil Tartu ülikool ja maaülikool, 21. märtsil Viljandi kultuuriakadeemia, sisekaitse- ja mereakadeemia jne.
Oodatust rohkem abituriente külastas tänavu tehnikaülikooli avatud uste päevi. TTÜ turundusdirektori Heiki Lemba hinnangul on noored hakanud mõistma, kui vajalik on tehnikaerialade õppimine Eesti ühiskonnale, ning teadvustanud…
2 minutit -
Kutseharidus määrab Euroopa Liidu tuleviku
Et läinud nädalavahetusel toimus mainekas kutsevõistlus „Noor meister 2013”, on igati asjakohane heita pilk meie kutsehariduse ühele peamisele suundumusele – rahvusvahelistumisele.
Ajal, mil üldhariduses plaanitakse alles esimesi rahvusvahelisi riigieksameid (prantsuse ja saksa keel), on Eesti kutseharidus liikunud rahvusvahelistumise suunas juba ligi kümme aastat, ja seda pea igas kutseõppe valdkonnas.
Mäletan, kuidas meie euroskeptikuid rahustati enne Eesti Euroopa Liitu astumist jutuga,…
4 minutit -
Kutsekoolide tuleproov Eesti Näituste messikeskuses
Tallinnas toimus 8. ja 9. märtsil Eesti Näituste messikeskuses kutsehariduse suursündmus „Noor meister 2013”.
Noorte huvi ürituse vastu oli suur, õpilasi tuli võistlusi vaatama isegi eribussidega ja messikeskus oli tihedalt rahvast täis. Magnetina mõjus ka tõsiasi, et sissepääs oli kõigile tasuta.
Messikeskus oli jagatud kaheks: ühel pool olid boksid, kus õpilased reklaamisid oma kutsekooli, teisel pool asus võistlustanner, kus…
1 minut -
Täna möödus täpselt aasta õpetajate üldstreigist
Majandus-, rahandus- ja peaministri koht tuleks anda Indrek Neivelti taolistele majandusmeestele, siis hakkaks ka õpetaja palk tõusma, leiab TLÜ emeriitprofessor Mati Hint.
Alljärgnevalt arutamegi professor Hindiga, kust leida võimalusi tõsta õpetajate palka rahuldavalgi määral.
Kuidas te õpetajate aastatagusele streigile tagasi vaatate?
Mati Hint: Ma ei näe selles mingit kurja organiseerimist või õõnestustegevust. Liiga kaua uinutati meid ilukõnedega sellest, kui…
11 minutit5 kommentaari -
Digiajastu laps on looja, looja, looja!
Eesti koolilaps peab olema arvutimaailmas looja, mitte valmiskauba tarbija, toonitati Tiigrihüppe sihtasutuse 21. veebruaril peetud aastakonverentsil.
Maailm on täis suurepäraseid ingliskeelseid e-õppematerjale ja kas ei oleks kõige odavam õpetada Eesti õpetajatele lihtsalt inglise keel korralikult selgeks, küsis konverentsi vestlusringis koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi. Temaga nõustuti ainult pooleldi. „Maailma parimaid materjale tuleb kindlasti kasutada, kuid peame suutma e-õppe ülesandeid ka…
4 minutit -
Missugusest õpetajast saab legend
Akadeemik Heino Liimetsa 85. sünniaastapäevale pühendatud konverents 18. veebruaril Tallinna ülikoolis keskendus õpetajaks olemisele. Ettekannetega esinesid kasvatusteadlane professor Airi Liimets, Eesti draamateatri lavastaja Merle Karusoo ja emeriitprofessor Jüri Orn.
Airi Liimets võttis oma ettekandes legendaarsete õpetajatena vaatluse alla omaenda eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tartu 8. keskkoolis Vello Saage, kauaaegse Rakvere muusikaõpetaja Jaan Paku, klaveriõpetaja Bruno Luki ja vene kirjanduse õppejõu…
2 minutit -
Kas õpetamine on kunst?
Seoses legendaarsete õpetajate teemaga, mida käsitleti Heino Liimetsa konverentsil, kerkib taas üles vana hea küsimus − kes siis õpetaja on. Kas ta on nagu väga hea oskustööline, kes töötab kindlate reeglite järgi, täidab ülevalt saadud ülesandeid? Või on ta pigem kunstnik, kes võtab endale ise ülesandeid ning leiab neile loovaid lahendusi? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata.
Võtame näiteks ministeeriumi kavatsuse…
4 minutit -
Esmaspäeval algas üleminek arvutipõhisele õppele
Esmaspäeval, 11. veebruaril anti Gustav Adolfi gümnaasiumis avalöök Eesti arvutipõhisele õppele üleminekuks. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool ja haridusvisionäär Conrad Wolfram tutvustasid pilootprojekti, millega viiakse matemaatika ühe osa – statistika ja tõenäosusteooria – õppimine arvutipõhiseks.
Ettevõtmise pöördelist tähtsust Eesti haridusele rõhutas haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes algatas 1996. aastal Tiigrihüppe programmi. Ta meenutas, et selle edumeelse programmi tulemusena…
3 minutit1 kommentaar -
Ministeerium kimbutab Võrumaa kutsehariduskeskust
Võrumaa kutsehariduskeskust ähvardab rakenduskõrghariduse õppekavade sulgemine, mille tagajärjel võib õppijate arv koolis langeda ligi poole võrra.
Riigikogus arutusel oleva uue kutsekooliseaduse § 59 välistab rakenduskõrgharidusõppe kutseõppeasutuses ja see tähendab, et Võrumaa kutsehariduskeskus peab sellest loobuma. Tundub loogiline, et kutsekool peab olema kutsekool, paraku on mitu poliitikut, ettevõtjat ja ka Võru maavanem protestinud rakenduskõrghariduse kadumise vastu Võrumaalt.
Küsimused ministrile
Ka haridusministri…
7 minutit -
Mida õppida Tõstamaa koolivägivalla juhtumist?
Möödunud nädalal avaldasid Tõstamaa keskkooli raskestikasvatatavate klassi õpilased internetis filmilõigu sellest, kuidas koolipoisid mõnitavad matemaatikaõpetajat. Küsisime sel puhul teistelt kogenud õpetajatelt, kuidas nemad on rasketes olukordades ja käitumishäiretega lastega toime tulnud.
Tartu Kivilinna gümnaasiumi õpetaja Tiina Teppo töötas kaheksa aastat koolis, kuhu koondati Tartu linna õpi- ja käitumisraskustega õpilased − Annemõisa koolis, mis suleti 2004. aastal. Seal kulus…
6 minutit5 kommentaari -
Lõputunnistus käes ilma koolis käimata!
Andres Lehtme sai Põltsamaa ametikooli lõputunnistuse nii, et koolis peaaegu kohal ei käinudki. Sisuliselt õppis ta seal kolme aasta asemel üheainsa. Kuidas see võimalik on?
Andres Lehtme on eduka kümne töötajaga ettevõtte Antimo Autoteenindus OÜ juht ja omanik. Firma asutas ta juba 15 aastat tagasi. Autoeriala õpetas talle elu ise − praktilisi töid tehes said asjad selgeks ja peagi…
6 minutit -
Raivo Juurak: Tõstamaa sündroom
Eesti haritlane ei oska oma häid võimalusi ära kasutada – selline mulje jääb, kui Tõstamaa vahejuhtumi järelkajasid vaadata. Ainult meedia püüdis serveerida juhtunut kurioosumina, kus n-ö mitte koer ei hammusta meest, vaid mees koera – pealkirjadest jooksis läbi, et lapsed kiusavad õpetajat. Paraku on suuremate kogemustega pedagoogid märkinud, et Tõstamaa kiusamislugu on lapsemäng selle kõrval, mida nemad on kogenud, ja…
4 minutit2 kommentaari -
Pealinna tuleb kaks Treffnerit
25. jaanuaril võttis Tallinna linnavolikogu vastu otsuse, et pealinnas gümnaasiumide põhikooli- ja gümnaasiumiosa teineteisest ei lahutata. Gümnaasiumiosa kaob aga nendel 12-klassilistel koolidel, kuhu võetakse kolm aastat järjest vastu alla 60 õpilase. Aselinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei kohusta praegune põhikooli- ja gümnaasiumiseadus põhikooliosa gümnaasiumist eraldama ja Tallinnas seda ka ei tehta.
Siiski rajatakse pealinna aastatel 2013−2021 kaks reaalsuunaga Treffneri tüüpi puhast gümnaasiumi….
2 minutit -
Raivo Juurak: Katkem kogu maa rahvaportaalidega
Ma ei ole nii rikas, et osta endale odavat ülikonda, ütleb inglane. Seda ütlemist võiksime meeles pidada ka siis, kui soovime ületada riigi ja rahva vahel laiutavat lõhet, millele „Harta 12” osutab. Odav mittekompleksne lahendus võib osutuda kõige kallimaks
Paraku on meil valitud siiski just odav lahendus – on tehtud üksainus Rahvakogu portaal, mis kogub lihtsalt inimeste arvamusi ja…
4 minutit -
Lõimitud ainekavad – 190 lehekülge!
Kas kujutate ette, et ühte ja sama tundi valmistaks ette ja viiks läbi kaheksa õpetajat? Ei tundu võimalik? Paide gümnaasiumi õpetajad on oma tunde just kaheksakesi ette valmistanud ja läbi viinud, ning seda juba mõnda aega. Ja nagu oleks sellest veel vähe – nad on kaasanud ühistöösse veel kuus Eesti ja ühe Islandi kooli.
Jutt on elukestva õppe arendamise sihtasutuse…
5 minutit -
Põltsamaa Gümnaasium 95! Ka väike gümnaasium võib olla tõhus
Seoses 95. aastapäevaga on taas tõusnud päevakorda Põltsamaa ühisgümnaasiumi tuleviku küsimus. Uue seaduse järgi peaks kooli gümnaasiumiosas õppima vähemalt 252 õpilast, kuid ühisgümnaasiumis on neid 145.
„Gümnaasiumi suurus pole lapse kodanikuks kasvamise juures sugugi kõige tähtsam näitaja, headuse otsustab see, mida ja kuidas seal õpitakse ning õpetatakse,” leiab ühisgümnaasiumi 7.−12. kl õppealajuhataja Tiia Mikson. Tal…
8 minutit