Raivo Juurak
-
Kollektiivsest egoismist tuleb üle saada
Sellest on räägitud juba terve igavik, et eri ainete õpetajad ei tee koostööd, vaid pigem vastanduvad üksteisele, näiteks nõudes endale teiste arvelt tunnimahtu juurde. Olukorra ebanormaalsusest on aru saadud ja kriitikat on jagunud. Nähtust on nimetatud ainepatoloogiaks ja kollektiivseks egoismiks. Samas on takerdutud ikka üksnes probleemi nimetamise juurde, pakkumata välja konstruktiivseid lahendusi.
Midagi on hakanud siiski liikuma. Õpetajate koolitaja Leelo…
10 minutit2 kommentaari -
KLAB on parem kui EHIS!
KLAB ei ole ei Club ega Klaabu, vaid akronüüm sõnadest kooli liikmeskonna andmebaas. Selle on välja töötanud Tallinna transpordikool ja väidetavalt on see parem kui Eesti hariduse infosüsteem EHIS.
Ent alustame kaugemalt. Kes on koolis juba kauem töötanud, ilmselt mäletab veel, kuidas andmeid oli iga aastaga järjest raskem meeles pidada, sest infot kogunes lõpuks lihtsalt liiga palju. Koolis, kus mina töötasin, leidis direktor…
5 minutit -
Raivo Juurak: Internet kui peidupaik
Vahel muutuvad asjad iseenda vastandiks. Näiteks kannab Taanis üks parempoolne erakond nime Vasak ja meie Reformierakond pole kuigi aktiivne reformija. Aga üllatav on, et isegi internet, millest pidi saama kõige avalikum paik meie avatud maailmas, on muutunud paljude jaoks pigem peidupaigaks.
10–15 aastat tagasi usuti, et tänu internetile astub meie demokraatia pika sammu edasi, sest kõik muutub avalikuks. Tänu sellele…
4 minutit -
Kuidas langeb õpetaja koormus?
Kutsekooliõpetaja koormus on pidevalt kasvanud ja õpetajad sellest väsinud. Samal ajal selgub haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna sellekohasest aruandest just vastupidine: kutsekoolis on nii aine- kui ka kutseõpetajate koormus hoopis langenud. Vt http://www.hm.ee/index.php/?popup=download&id=11840 lk 13.
Haridusfoorumi diskussioonilistis otsiti sellele vasturääkivusele seletust ja leiti järgmised kaks.
Ühelt poolt on suurenenud õpetajate normkoormus. Kui varem pidi täiskohaga kutsekooliõpetaja andma aastas 800 kontakttundi, siis nüüd 880….
2 minutit3 kommentaari -
Kui laps tuleb kallale …
Loomulikult püüab iga pedagoog keerukat olukorda sõnadega lahendada, kuid välistatud pole seegi, et endast väljas õpilane õpetajat lausa füüsiliselt ründab, olgu siis tegemist afektiseisundis või psüühikahäirega lapsega. Mida sel juhul teha?
Enamasti ei ole Eesti õpetaja valmis siis midagi tegema, sest kusagilt on teadvusse siginenud mõte, et õpilast ei tohi sõrmeotsagagi puudutada, kui seda teed, siis oled vägivaldne, ületad piire ja väärid…
3 minutit3 kommentaari -
Kui palju läheb maksma õpetaja tervisest hoolimine?
Raivo Juurak uuris, kui pikk on õpetajate tööpäev tegelikult – võib öelda, et tulemus on siiski omamoodi üllatav.
6 minutit5 kommentaari -
Vajame arengut toetavat kooli
Eesti võiks võtta eeskuju Suurbritanniast, kus õpilase arengut maksimaalselt toetavad koolid saavad kvaliteedimärgi, leiab professor Margit Sutrop.
5 minutit -
Kas kaebamine on pahe?
Küllap on igaühel meist koolipõlvest meeles, et kaebaja pole õige inimene. Mäletame, et kui kaebajat kiusati, siis ei astunud keegi vahele. Ja kui keegi näiteks spikerdas, ei andnud keegi teda välja, kogu klass vaikis. Solidaarne oldi spikerdaja, mitte kaebajaga.
Seoses Silver Meikari parteist väljaviskamise ja Signe Kivile umbusalduse avaldamisega tulevad need episoodid „kuldsest lapsepõlvest” paratamatult meelde. Päris mitu mu head tuttavat on öelnud,…
4 minutit -
Õpetajate liidu konverentsil otsiti uusi koostöövõimalusi
23. ja 24. oktoobril pidas õpetajate liit oma asutamise 95. aastapäevale pühendatud konverentsi, mille peateema oli koostöö.
7 minutit -
Õpilane peab olema keskpunktis – absoluutselt kõiges
Minister Aaviksoo võrdles oma ettekandes õpetajatööd aednikutööga. Õpetajate liidu esimees Margit Timakov märkis, et ega aednikutöögi kerge ole. Õnneks pole õpetaja oma töös aga nii üksinda kui aednik. Järgnevalt mõningaid väljavõtteid õpetaja koostöö teemal tehtud rühmatööde kokkuvõtetest.
3 minutit
