Raivo Juurak
-
Rohkem vabadust annab paremad tulemused
19. novembril toimus Tallinnas rahvusvaheline konverents „PISA – väärtuslikud andmed edu ja ebaedu põhjuste selgitamiseks”.
Konverentsi avas ja ettekandega esines haridusminister Jevgeni Ossinovski. Kaasettekande tegi Soome haridusminister Krista Kiuru. Mõlemad märkisid, et Eesti ja Soome põhikoolil on enam-vähem sarnased mured: poisid jäävad tüdrukutest maha, tippõpilasi on suhteliselt vähe, õpilased ei tunne ennast koolis tihti hästi jne. Hea poole pealt märkisid…
3 minutit -
Uued hooned esitavad uusi väljakutseid
14. novembril avati Tallinna ehituskooli täielikult uuendatud õppekompleks.
Ehituskooli peahoone sai põhjaliku uuenduskuuri – ehitati juurde treppe, süvendati soklikorrust, arendati välja katusekorrus, klassid ja töökojad said pakettaknad jne. Täiesti maha lõhuti hoovipealsed vanad madalad töökojad ning püsitati nende asemele moodne paljude suurte akendega kahekorruseline praktikahoone (3300 m²), kus on lagede kõrgus ligi kuus meetrit. Remondi käigus muretseti ehituskoolile ka…
2 minutit -
Riigikaitse- ja kodanikuõpetus piirilinnas Narvas
Narva Vanalinna riigikoolis on õpetatud kaks aastat riigikaitseõpetust ja kolm aastat sisekaitse erialasid.
Tulemused on olnud head: vilistlased on huvitatud edasiõppimisest Tartu kõrgemas sõjakoolis ja neid juba õpib sisekaitseakadeemias. Seejuures peab Narva Vanalinna kool end eelkõige humanitaarkooliks. Kuidas jõudis Narva Vanalinna riigikool riigikaitseõpetuseni, seda meenutavad kooli direktor Tatjana Stepanova, õppealajuhataja Aleksandra Kuzmina ja riigikaitseõpetuse õpetaja Anton Pratkunas.
Kuidas kõik…
8 minutit -
Kitsas silmaring on nuhtluseks endale, teistele, kogu riigile
Riigikaitseõpetus on eelkõige õpilaste silmiringi laiendamiseks, selgitab Westholmi gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õppetooli juhataja Kaiko Lippur.
Õpilased ei tea paljusid lihtsaid, kuid olulisi asju, nendib Kaiko Lippur. Näiteks kuidas tuleb uppujat päästa, mida teha metsas avastatud lõhkekehaga, kuidas haava siduda, ennast kallaletungi puhul kaitsta jms. Üldiselt ei teata ka seda, kuidas töötab piirivalve, päästeamet, politsei, vanglaamet. Westholmi gümnaasiumis…
6 minutit1 kommentaar -
Tallinnas toimus rahvusvaheline hindamiskonverents
Tallinnas toimus 6.−8. novembrini SA Innove korraldusel haridusalase hindamise assotsiatsiooni Euroopa osakonna (AEA-Europe) 15. aastakonverents. Teemaks oli õpilaste hindamine 21. sajandil. Tippesinejaid oli Austraaliast ja Ameerikast.
Tutvuti võrdleva hindamise internetikeskkonnaga www.nomoremarking.com ning Hollandi eksamikeskuse elektroonilise keskkonnaga, mille abil hinnatakse õpilaste kognitiivset arengut kaks korda aastas, et avastada teistest maha jäävaid õpilasi võimalikult varakult ja nõustada ka õpetajaid. Huvitav…
1 minut -
Missugust riigigümnaasiumi Tallinn vajab?
5. novembril arutas Tallinna linnavolikogu kultuurikomisjon riigigümnaasiumi Collegium Estonicum asutamist.
Peamiseks on kujunenud küsimus, miks on Tallinnale sellist kooli vaja. Pressiteadete napp info on jätnud palju ruumi oletustele ja küsimustele. Kõigepealt, kas kõik eesti koolid ei olegi siis keskendunud eesti keelele ja kultuurile? Miks tahetakse avada veel üks eliitkool – kas neid on Tallinnas veel vähe? Miks just humanitaarkool,…
10 minutit -
21. sajandi õpetaja, tule kutset taotlema!
Alates novembrist on õpetajatel võimalik taotleda kutsetunnistust, mis vastab uuele, 21. sajandi kutsesüsteemi nõuetele.
Õpetaja Tiiu on mõnevõrra pettunud. Ta on teinud oma tööd pühendumisega, kuid tunnustavat sõna ei ole keegi ütelnud. Noh, ega ma pingutagi kolleegide pärast, ikka õpilaste huvides, püüab ta mõistlik olla. Aga ikkagi on tal tunne, nagu töötaks ta kuskil isoleeritud maailmas. Tahaks ju kolleegidele ka…
11 minutit -
Last kasvatab terve küla
Viljandi koolitulistamise järel on paljud koolijuhid ja pedagoogid tõdenud, et teame liiga vähe oma õpilastest ja võib-olla ka kolleegidest. Selle mõttega jääb üle ainult nõustuda. Kuid see tähendab, et midagi tuleb ette võtta, et teaksime ümbritsevatest inimestest rohkem.
Paraku kipub jääma mulje, et oleme liikunud juba pikka aega pigem varjamise kui suurema avalikkuse suunas. Kui koolides hakati üles panema turvakaameraid, mis on…
4 minutit -
Haridusminister Elsa Gretškinat meenutades
20. oktoobril suri Eesti NSV haridusminister aastatel 1980−1988 Elsa Gretškina.
Vanem põlvkond mäletab ilmselt tänaseni ärevat tunnet, mis tekkis, kui Elsa Gretškina luges 1980. aastal esimest korda raadiost ette keskkooli lõpukirjandite teemasid, tehes seda tugeva vene aktsendiga. Tundus, et nüüd pole eesti koolil venestamisest enam pääsu. Seda enam, et nii Moskvas kui ka EKP keskkomitees oli vastu võetud salajane…
8 minutit -
Prantsuse keel selgeks 200 tunniga
Keeleõppeprogrammi „Lingvist” kaasasutaja ning tegevjuht Mait Müntel hakkas prantsuse keelt õppima nii, et tegi endale kõigepealt prantsuse keele „õpiku”. See osutus nii heaks, et mees saavutas paarisajatunnise õppimise järel prantsuse keele riigieksamil keskmise taseme. Tänaseks on „õpikust” kasvanud välja arvutipõhine keeleõppeprogramm „Lingvist”.
Kust tuli julgus teha endale prantsuse keele õppevahend, teadmata prantsuse keelest peaaegu midagi?
Alates 2004. aastast käisin sageli töö asjus…
6 minutit -
Mis suunas liigub keeleõpe laias maailmas?
Tänapäeval õpetatakse eri keelt kõnelevaid lapsi valdavalt koos ja võõrkeeleõpe algab üha nooremas eas.
Irina Kurg märgib oma artiklis „Eesti keel vene koolis − tõde ja õigus”, et eesti ja vene lapsed on oma käitumismustri ja ka emakeele poolest sedavõrd erinevad, et neid tuleb õpetada eraldi. Teiseks väidab ta, et eesti keelt peaksid vene lapsed hakkama tõsisemalt õppima alles…
7 minutit -
Soome keele katseeksam ja elulähedane õppeviis
Eesti põhikooliski võiks soome keelt praegusest rohkem õpetada, märgiti soome keele õpetajate vestlusringis.
Uue õppekava kohaselt võib õpetada soome keelt muude võõrkeelte kõrval ka põhikoolis. Võimalusest on haaratud kinni nii Tartus, Pärnus, Viljandis kui ka Jõgeval, mujal jätkatakse soome keele õpetamist gümnaasiumides. Et põhikoolilõpetajal on lisaks matemaatika- ja emakeeleeksamile vaja teha veel üks valikeksam, tuli tänavu katsetamiseks koostada…
6 minutit -
Kuulus keskkool, kus õpetamine oli null?
Hiljuti lahkunud kirjanik Madis Kõiv jättis endast viimasena maha kogumiku „Koolipoisid ja füüsikud”. Mis võiks õpetajat selles raamatus üllatada? Ilmselt see, et tollases Tartu 1. keskkoolis õpetati vähe ja halvasti, keskenduti peamiselt hindamisele, kusjuures sedagi tehti ebaõiglaselt.
Kõige värvikam osa selles raamatus on esimene, pealkirjaga „Klass”. Seal on palju koloriitseid tüüpe, keda kõiki tutvustab Kõiv nende õigete nimedega, seda ka…
6 minutit -
Kust tulevad kõige paremad õpetajad?
Võib-olla on aeg viia ka meie ülikoolidele sisse n-ö riigieksamid või lõputestid ning nende põhjal õpetajakoolitajate pingeread koostada?
Mind näiteks huvitab väga, missugusest ülikoolist või selle kolledžist saavad tulevased õpetajad kõige parema ettevalmistuse. Kust tulevad kõige paremad matemaatika-, füüsika-, keemia-, geograafia-, inglise keele ja teiste ainete õpetajad? Seda oleks hea teada, kui laps juhtub küsima, kus koolis oleks kõige õigem…
4 minutit -
Kool, kus peetakse lugu distsipliinist
1. mail asutatud Eesti merekoolis algavad koolipäevad rivistusega ja oktoobrist alates hakatakse kandma ka vormiriietust.
Meie kooli vundament on kord ja distsipliin, ütleb direktor Tarmo Sööt. „Esimesest koolipäevast alates õpetame noortele kellatundmist, meremehena käitumist. Koolipäevad algavad rivistusega. Oktoobrist saavad esimese kursuse õpilased endale koolivormi. Kui õpetaja klassi tuleb, siis tõustakse püsti ega võeta seda ahistamisena. Meremeestel käibki see nii, et…
5 minutit -
Kui õpetaks näiteks kolm korda tõhusamalt?
Ei tea, kas matemaatika riigieksami tulemused kedagi šokeerivad ka? Kitsa ehk selle lihtsa eksami keskmine tulemus, 30 punkti, annab selleks nagu põhjust. Ja mõningaid seisukohavõtte on juba kuulda olnud ka.
Innove õppekava- ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa on andnud mõista, et gümnasiste tuleb senisest paremini õpetada. Matemaatikaõpetaja ja selle aine õpikute autor Allar Veelmaa on kirjutanud meie leheski, et…
4 minutit -
Vaata, et sa nüüd paar päeva käsi ei pese!
Kadriorus USA presidendi Barack Obamaga käis 3. septembril kohtumas teiste hulgas ka Tallinna reaalkooli 5.b klass. See lühike hetk jääb meelde ilmselt kogu eluks, arvavad õpilased täna, meenutades, kuidas nende sõbrad ja tuttavad sellesse suhtusid, et just nemad sai Ameerika presidendil kätt suruda.
Kertu Kaare: „Mulle on hästi palju öeldud, et ma nägin sind telekas, sa olid ajalehes, ma…
4 minutit -
Kas loodreid ikka tasub poputada …
Tallinna teeninduskoolis aitab õpi- ja ka käitumisprobleemidega noori uuesti järje peale suur kuue töötajaga tugikeskus.
Pole vähe neid, kelle arvates loodreid pole vaja poputada. Kui õpilane tihti puudub ja kõigest on näha, et ta ei taha või ei suuda õppida, las siis elu paneb ta ise paika. Tallinna teeninduskoolis (Teko) ei peeta niisugust mõtteviisi õigeks. Siin usutakse, et igal noorel…
6 minutit -
Kuidas vältida äpardusi internetis
25. ja 28. augustil oli TTÜ Mektory hoones koolitus „Digipöörde juhtimine kooli tasandil”.
Sissejuhatuseks tutvuti Mektorys asuva Samsungi akadeemia klassiruumiga ja õpiti siis analüüsima koolide digitaristu arendusvajadust, koostati digiturvalisusega seotud eeskirju ja reegleid, selgitati, missuguseid virtuaalseid õpi- ja koostöökeskkondi koolid vajavad.
Meid kõiki puudutavat digiturvalisust arutati TLÜ digiturbe labori projektijuhi Birgy Lorenzi vedamisel. Järgnevalt mõned mõtted, mis igaüks võiks kõrva taha…
3 minutit -
Miks napib meie õpetajal professionaalset enesekindlust?
22. augustil analüüsiti Eesti haridusfoorumi seminaril-ümarlauas rahvusvahelise uuringu TALIS andmeid. Ülevaate uuringust andis TLÜ professor Krista Loogma, toonitades, et Eesti põhikooliõpetaja professionaalne enesekindlus (enesetõhusus) on teiste uuringus osalenud maade õpetajatega võrreldes suhteliselt madal, eriti meie meesõpetajatel.
Märgiti, et väga head PISA tulemused peaksid meie põhikooliõpetaja eneseusku ju tohutult tõstma. Ka TALIS-e andmetel pole meie õpetajal ebakindluseks põhjust,…
2 minutit
