Raivo Juurak
-
Gruusia kutsekoole aitamas*
Gruusial on meilt ja meil Gruusialtki mõndagi õppida, nendib Rakvere Ametikooli direktor Hannes Mets.
Kaks nädalat tagasi külastas direktor Hannes Mets Iberia sõpruskutsekooli Gruusias, et korraldada kahele sealsele õpilasele praktika ja kahele õpetajale stažeerimine Rakveres.
Neli selle kutsekooli õpetajat on juba käinud Rakveres stažeerimas − 2011. aastal tutvusid sealse kooli auto- ja arvutiõpetajad Rakvere Ametikooli praktikabaasidega, külastades ka linna auto- ja arvutiettevõtteid. Iberia…
6 minutit -
Miks mulle Kesklinna erakool meeldib?
Ei saa öelda, et oleksin fundamentaalne erahariduse pooldaja. Pooldan segavariante, kus on nii era-, munitsipaal- kui ka riigikoole. Aga jälgides juba paar nädalat kestnud erakoolivastast kampaaniat, mis päevalehtedes on spontaanselt puhkenud, tekib soov öelda mõni sõna ka erakooli, täpsemalt asutamisel oleva Tallinna Kesklinna Põhikooli toetuseks.
Eelkõige meeldib mulle, et kesklinnas avatav erakool aitab meil leevendada reaalainete heade valdajate defitsiiti. Väidetavalt…
4 minutit -
„Kasu” on sõna, mis määrab suhtumise
Riik peaks õpilaste praktikat juhendavaid ettevõtteid rahaga toetama, leiab Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin.
Õpilastele praktikakohtade leidmine on kutsekoolide üks suuremaid peavalusid. Kõige vastumeelsemalt võtavad praktikante vastu väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted, kus on töötajaid vähe ning iga euro firmale elu ja surma küsimus. Neil ei ole lihtsalt aega noori juhendada, sest pingeline igapäevatöö tahab tegemist. Kui nad aga…
6 minutit -
Millisena näeb kooli riigikaitseõpetaja?
Koolis peaks olema praegusest tugevam ühiskonnaõpetus, rohkem õppeainete lõimimist ning rühmapedagoogikat, leiavad alljärgnevas kahekõnes riigikaitseõpetajad Kristo Pals MTÜ-st Riigikaitse Rügement ja Meelis Rõigas, kes õpetab riigikaitset Saku gümnaasiumis.
Kas „Välisilma” vaatate?
Riigikaitseõpetajana tööd alustades olid nii Kristo Pals kui ka Meelis Rõigas üllatunud, kui vähe gümnasistid maailmas toimuvast teavad.
Meelis Rõigas: Küsisin oma õpilastelt, kes on Julian Assange, aga ainult üks…
8 minutit -
Gümnaasium teeb koostööd suurtükiväepataljoniga
Kõige parema riigikaitseõpetuse tagab kooli otsene koostöö kaitseväega, leiab Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part.
Enamasti toonitatakse, et riigikaitseõpetuses pole eesmärk läbida õpilastega sõduri baaskursust, vaid tutvustada kaitseväge kui niisugust. Rakvere gümnaasiumis on kujunenud siiski välja just tihe koostöö kaitseväega. Näiteks kõik riigikaitseõpetajad on neil Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljonist. Aivar Part toob välja selle koostöö peamised plussid.
– Iga teemat õpetab…
5 minutit -
Ärgem kartkem eriarvamusi!
16. ja 17. mail arutas Eesti kutsehariduse edendamise ühingu (EKEÜ) juhatus oma edasist tegevuskava.
„Küsimus on selles, mida me tahame oma ühinguga lähiaastatel saavutada,” ütleb EKEÜ juhatuse esimees, Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus. „Meil on tuleviku kohta erinevaid arvamusi, kuid me ei karda neid, sest just eriarvamused panevadki kõige paremini järele mõtlema, kas sa ikka ajad õiget asja ning kas sinu tegevus…
7 minutit -
Noored mängisid Tallinna volikogu istungit
3.−5. maini toimus Tallinna linna noortevolikogu ja MTÜ Tegusad Eesti Noored eestvedamisel Tallinna linnavolikogu istungi simulatsioon.
Esimesed kaks päeva kulusid istungi ettevalmistusele Tallinna ühisgümnaasiumis, kus jaguneti transpordi-, keskkonna-, noorsootöö-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduskomisjoniks. Tallinna õpilased läksid õhtuks koju, Jõgevalt, Mahtrast, Tartust, Nõost, Käinast ja teistest kaugematest kohtadest tulnud magasid aga ühisgümnaasiumi klassiruumides oma kodust kaasa võetud kummimadratsitel, nii et…
2 minutit2 kommentaari -
Kutsekool ja gümnaasium ühe katuse all
Viis aastat tagasi ühendati Väike-Maarja gümnaasium ja õppekeskus üheks õppeasutuseks ja see otsus on ennast õigustanud.
Väike-Maarja õppekeskuse tulevik oli 2007. aastal küsimärgi all, sest õpilasi jäi iga aastaga vähemaks. Kui gümnaasiumist ja õppekeskusest otsustati teha ühine õppeasutus, oli ideel nii pooldajaid kui ka vastaseid. Kahte nii erinevat koolikultuuri ei ole võimalik kokku sulatada, oli vastaste peamine argument. On küll,…
6 minutit -
Tallinna ehituskooli kolmekordne ümbersünd
Uus õppekompleks, uus juhtimisstruktuur ja uus õppekava – need on Tallinna ehituskooli kolm suurt eesmärki.
Uue õppekompleksi valmimine on kavandatud 2014 sügisesse. Projekt on valmis, ehitusload olemas, raha eraldatud ja kohe käivitub ehitushange. Vana õppekompleks Pärnu maanteel on juba tühi, sest 1. septembrist kolis kogu ehituskool Lasnamäele endise sidekooli hoonesse. Sealseid ruume oli vaja mõnevõrra kohandada. Näiteks söökla tuli…
4 minutit -
Teadus teaduse pärast
Eesti kasvatusteadus ei aita lahendada meie hariduselu praktilisi probleeme, nenditi 19. aprillil toimunud kasvatusteaduste konverentsil Tallinnas.
Konverents kandis pealkirja „Kasvatusteadus – nähtav või nähtamatu”. Ettekannetes kinnitati, et Eesti kasvatusteadus on kindlasti nähtav – ainuüksi nende tuhandete artiklitega, mis on ilmunud rahvusvahelistes teadusajakirjades. Samas mööndi, et kasvatusteadus ei ole aidanud Eesti hariduselu edasi viia. Eesti kasvatusteadus on asi iseeneses, teadus teaduse pärast.
Soola haavadele raputas…
6 minutit -
Väike-Maarjas anti üle Wiedemanni keeleauhind
Väike-Maarjas tähistati 24. ja 25. aprillil F. J. Wiedemanni keeleauhinna asutamise 25. aastapäeva rahvusvahelise keelekonverentsiga ja anti üle keeleauhind 2013. Konverentsi avas president Toomas Hendrik Ilves, toonitades ühe mõttena seda, et tänapäeval oleneb eesti keele elujõud ja tulevik paljuski tehnoloogilistest tugisüsteemidest, sest suur osa keelekasutusest on läinud internetti.
Ettekannetega esines konverentsil tunnustatud keeleteadlasi Helsingist, Oulust, Iževskist, Joškar-Olast, Riiast ja…
1 minut -
Vabastage praktika!
Praktika peab muutuma õpetajaks õppimise kõige tähtsamaks osaks, toonitas Kanada kasvatusteadlane Tom Russell 3. aprillil Tallinna ülikoolis avalikul loengul.
Praeguse õpetajakoolituse peamine probleem on Russelli järgi liigne teooriakesksus. Usutakse, et teooriad omandanud üliõpilane ei jää koolis õpetajana hätta, ehkki senine praktika on näidanud pigem vastupidist – noorel õpetajal on palju probleeme ja ta õpetab selles olukorras pigem vanade eeskujude kui uute teooriate järgi.
Praktika…
6 minutit -
Taani õpetajat ei lasta kooli
Kohalikud omavalitsused nõuavad koolidirektorile rohkem otsustamisõigust, rõhutab Taani päevaleht Politiken õpetajate lokaudist kirjutades. Seda nõudmist on kohalike omavalitsuste liit püüdnud õpetajate keskliiduga sõlmitavasse kollektiivlepingusse juba ammu sisse suruda, kuid seni edutult. Kui kõik läbirääkimised ülestõusmispühadeks umbe jooksid, kuulutas omavalitsuste liit välja lokaudi – ei lasknud õpetajaid ja õpilasi enam koolimajja.
Õpetajate keskliit on vastanud lokaudile avalike meeleavaldustega Kopenhaageni omavalitsuse hoone ees…
2 minutit -
Erakooli paindlikkust on põhjust kadestada
Riik võiks erakoolide paindlikkust ja efektiivsust kõrgemalt hinnata, leiab Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli EHTE rektor Valvo Paat.
Erakoolid on olnud Eestis seni nagu muinasjutu võõraslapsed, keda ei peeta oma lastega, st riigi- ja munitsipaalkoolidega võrdväärseks, nendib Valvo Paat. Erakool ei tundu olevat ei inimestele ega ministeeriumilegi päris õige asi. Kui Tallinna reaalkool asutab oma erakooli, siis peetakse seda lubamatuks,…
5 minutit -
Õpetaja kutsestandard kütab kirgi
15. märtsil arutati Eesti haridusfoorumi eestvedamisel õpetaja kutsestandardi projekti (vt http://kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10456617).
Peakõnelejad olid Kutsekoja juhatuse liige akadeemik Olav Aarna ja Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja, kutsestandardi töörühma juht professor Margus Pedaste. Mõttevahetus oli pingeline ja kaasakiskuv, aeg-ajalt kippusid ka emotsioonid võimust võtma.
Kas kutsetunnistus tõstab palka?
Miks on kutsestandardit vaja, küsiti Margus Pedastelt mitu korda ning ta ka selgitas asja korduvalt. Ennekõike peaks standardist…
7 minutit -
Kes tohib mind filmida?
Inimest tohib filmida ja pildistada ainult tema enda loal, toonitab andmekaitse inspektsiooni kaamerate kasutamise juhend, mis oli 13. märtsini avalikul kommenteerimisel portaalis Osale.ee.
Filmida soovitab see juhend nii vähe kui võimalik. Näiteks turvakaamera tohib üles panna ainult juhul, kui paremast valgustusest, turvauksest, anduritega alarmist, seifist või turvamehest ei ole abi. Isegi kui turvakaamera on kõigist abinõudest odavaim, ei soovitata seda eelistada, sest inimese…
4 minutit -
Abituriendid valisid ülikooli
Lõppev koolivaheaeg oli täis ülikoolide avatud uste päevi. Juba 15. märtsil alustas sellega Tallinna ülikool, 19. märtsil jätkas Tallinna tehnikaülikool, 20. märtsil Tartu ülikool ja maaülikool, 21. märtsil Viljandi kultuuriakadeemia, sisekaitse- ja mereakadeemia jne.
Oodatust rohkem abituriente külastas tänavu tehnikaülikooli avatud uste päevi. TTÜ turundusdirektori Heiki Lemba hinnangul on noored hakanud mõistma, kui vajalik on tehnikaerialade õppimine Eesti ühiskonnale, ning teadvustanud…
2 minutit -
Kutseharidus määrab Euroopa Liidu tuleviku
Et läinud nädalavahetusel toimus mainekas kutsevõistlus „Noor meister 2013”, on igati asjakohane heita pilk meie kutsehariduse ühele peamisele suundumusele – rahvusvahelistumisele.
Ajal, mil üldhariduses plaanitakse alles esimesi rahvusvahelisi riigieksameid (prantsuse ja saksa keel), on Eesti kutseharidus liikunud rahvusvahelistumise suunas juba ligi kümme aastat, ja seda pea igas kutseõppe valdkonnas.
Mäletan, kuidas meie euroskeptikuid rahustati enne Eesti Euroopa Liitu astumist jutuga,…
4 minutit -
Kutsekoolide tuleproov Eesti Näituste messikeskuses
Tallinnas toimus 8. ja 9. märtsil Eesti Näituste messikeskuses kutsehariduse suursündmus „Noor meister 2013”.
Noorte huvi ürituse vastu oli suur, õpilasi tuli võistlusi vaatama isegi eribussidega ja messikeskus oli tihedalt rahvast täis. Magnetina mõjus ka tõsiasi, et sissepääs oli kõigile tasuta.
Messikeskus oli jagatud kaheks: ühel pool olid boksid, kus õpilased reklaamisid oma kutsekooli, teisel pool asus võistlustanner, kus…
1 minut -
Täna möödus täpselt aasta õpetajate üldstreigist
Majandus-, rahandus- ja peaministri koht tuleks anda Indrek Neivelti taolistele majandusmeestele, siis hakkaks ka õpetaja palk tõusma, leiab TLÜ emeriitprofessor Mati Hint.
Alljärgnevalt arutamegi professor Hindiga, kust leida võimalusi tõsta õpetajate palka rahuldavalgi määral.
Kuidas te õpetajate aastatagusele streigile tagasi vaatate?
Mati Hint: Ma ei näe selles mingit kurja organiseerimist või õõnestustegevust. Liiga kaua uinutati meid ilukõnedega sellest, kui…
11 minutit
