Raivo Juurak
-
Lahkus legendaarne koolijuht Gunnar Polma
9. märtsil jõudis avalikkuseni teade Tallinna reaalkooli direktori Gunnar Polma surmast.
Gunnar Polma sündis 26. augustil 1960. aastal Raasikul. 1982. aastal omandas ta Tartu ülikoolis bioloogi ning bioloogia- ja keemiaõpetaja kutse. Viis aastat töötas ta ornitoloogi-nooremteadurina Matsalu riiklikul looduskaitsealal. Läänemaal elades ei piirdunud Gunnar Polma ainult oma põhitööga. Aastatel 1989–1990 osales ta aktiivselt kodanike komiteede loomisel, registreeris pärast tööpäevi Eesti…
2 minutit -
Raamat, mis elustab nõukaaja mälestusi
Ajakirjanik Ene Pajula on kirjutanud raamatu „Olin Kuueteistkümnene”, mis lõpeb mälestustega kuldsetest kuuekümnendatest – ilusast ajast, mil ilmus Mati Undi „Hüvasti, kollane kass”, mil ajakiri Noorus avaldas kooliõpilase Hallar Linnu jahmatavalt ausa dokumentaaljutustuse oma koolist.
Sellessamas Nooruses ilmus ka Ene Pajula (tollal Ene Jermakov) laineid löönud jutustus „Olin kuueteistkümnene”. Pealkiri, mis seostub minul millegipärast toona asutatud Noorsooteatri ja kogu selle…
5 minutit -
Käed värisesid, kui viiekümne pillimehe ette astusin
Nii kirjeldas oma esimest dirigendikogemust Kuristiku gümnaasiumi seitsmendale klassile külalisõpetaja Madis Kreevan. „Viiskümmend pillimeest!” ahhetasid lapsed.
Kuristiku gümnaasiumi vilistlane, praegune TLÜ muusikaüliõpilane Kreevan rääkis oma hiljutistele koolikaaslastele ka sellest, miks ta üldse läks muusikat õppima, ehkki ei teadnud gümnaasiumi lõpetades klaverist ega solfedžost suurt midagi. Sest muusika meeldis talle! Ta rääkis ka, kuidas ta klaverimängu ja solfedžo…
1 minut -
Kes ütleks vähemalt hea sõna tehtud töö eest?
Tallinnas kütab kirgi kuue pooltühja kooli liitmine suuremate koolidega.
Tallinn on aastaid suuri ja tuntud koole soosinud ning seepärast on täiesti loomulik, et väiksemad koolid on tasapisi kokku kuivanud ja kätte on jõudnud aeg nad suurematega liita, ütleb Sikupilli keskkooli direktor Villu Mengel. Temaga jääb üle ainult nõustuda. Paljud suured koolid on võtnud end õpilastest lõhki – kõik…
12 minutit -
Õppimine kui sport
„Millegipärast näitab just õppeväline tegevus, kuidas ametlik õppimine võiks käia,” ütleb Tallinna tehnikakõrgkooli dotsent Rein Ruus.
Dotsent Ruus armastab sportlikku hasarti. Ta oli juba Tallinna pedagoogilise instituudi üliõpilasena aktiivne osaleja olümpiaadidel, tuli 1979. aastal isegi NSV Liidu ülikoolide tehnilise progressi olümpiaadil esikohale. „Olin pärast tehnikumi lõpetamist ülikooli astudes teistest matemaatikas mõnevõrra maas ja olümpiaadid olid mulle väga hea stiimul, et teistele järele jõuda…
5 minutit -
Õpilane tunneb end seal nagu kala vees
Tallinna teeninduskoolis toimus 31. jaanuaril haridusfoorum „Armas ja kodulähedane põhikool”.
„Sellises koolis tunneb õpilane end nagu kala vees,” ütles Mäetaguse kooli direktor Tarmo Valgepea foorumi teemat kommenteerides. Tunnid on selles koolis huvitavad, hinded pole karistuseks, vaid tunnustus. Selles koolis on ka pärast tunde palju põnevat teha. Lapsevanemad on koolis sagedased külalised. Klassis õpib üle kümne õpilase ja igal lapsel on…
2 minutit -
Kas hea tund on riiklik saladus?
Eesti ja Soome on asutanud ühise hariduspilve. Suurepärane! Nüüd hakkame üksteiselt õppima! Selline on esimene reaktsioon. Aga mida meil soomlastele pakkuda on – see on teine mõte. Kas meil on pakkuda soomlastele näiteks huvitavate tundide konspekte või videosalvestusi?
Hakkasin siis internetist tunnikonspekte otsima. Paraku pidin varsti tõdema, et ega midagi põnevat ei leia. Lõpuks sattus siiski üks konspekt ette, aga seda…
4 minutit -
Tööd alustas Balti filmi- ja meediakooli laste filmikool
BFM-i filmikooli juhataja ja projektijuht Katrin Kuusik märgib, et uus kool arendab 5–10-aastaste laste visuaalset kirjaoskust, õpetab neid ümbritsevat kriitiliselt vaatama ja seda ka teistele näitama.
Laste kultuur on digikultuur, nad mängivad juba kahe-kolmeaastaselt elektroonilisi mänge, laadivad rakendusi. Filmikoolis õpivad nad neid rakendusi teadlikumalt valima, et digimaailmas ohutumalt liigelda. „Edaspidi võiksid lapsed teha ka koolitöid digivahenditega ja…
1 minut -
Mis on Viljandi gümnaasiumis uutmoodi?
Uus on see, et Viljandi riigigümnaasiumil on esimest aastat oma maja. Eelmisel aastal töötati rendipindadel, ütleb gümnaasiumi direktor Ülle Luisk.
Ja uus maja meeldib õpilastele väga. Eriti kiindunud on nad avaras avatud aatriumis olevatesse kõrgetesse trepiastmetesse, millel saab istuda ja arvutitööd teha või suhelda. Nendel astmestikel on 24 pistikupesa arvutite jaoks. Et mugavam istuda oleks, hakkasid õpilased sinna istumise patju…
2 minutit -
Eesti ja Soome rajavad ühise hariduspilve
Kolmapäeval allkirjastasid Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning tema Soome kolleeg Krista Kiuru koostöömemorandumi, mille alusel arendatakse välja kahe maa ühine hariduspilv.
Minister Aaviksoo toonitas, et hariduspilv tähendab uut keskkonda, kuhu koondatakse digitaalsed õppematerjalid, andmebaasid ja kõik muu, mida on tänapäevaseks õppimiseks vaja. Kuid hariduspilv ei ole midagi sellist, mille Eesti ja Soome valitsus ostaksid oma rahvale –…
3 minutit3 kommentaari
