Rein Sikk
-
Rein Sikk.Praktiline õpetus, kuidas kooli kinni panna
Sügiseste valimiste järel rullub üle maa koolide sulgemise laine, tekitades maavärinaid ja ajades tülli kogukondi, ning kui kokku…
4 minutit -

Juhan Peegli seni avaldamata saladus
Kas õpetajast saab Õpetaja siis, kui ta otsesest õpetamisest loobub?
Eesti nüüdisajakirjanduse isast Juhan Peeglist on palju kirjutatud. Ikka sellest, kuidas…
5 minutit -
Seks ja päkapikud päästavad Eesti
Lugu sellest, kuidas „Siku seadused” õpetavad TÜ ajakirjandustudengeid päkapikke uskuma
Provintsiajakirjaniku jaoks on see suisa uskumatu. Nii mõtlesin sügisel viiendat aastat oma autonina Kadrinast Tartu poole suunates. Aga tõesti – mul läheb viies aasta TÜ ajakirjandustudengeile reportaaži ja arvamusloo, nüüd ka portreelugude kirjutamist õpetades.
Naudin neid kahte tundi Kadrinast Tartu poole vuramist, sest just sel ajal jooksevad mõtted peas uskumatu kiirusega. Just…
6 minutit2 kommentaari -
Vaikivad venelased. Kas poolehoiu või põlguse märk?
Ukraina kriis on muidu vägagi kirglikud venekeelsed inimesed vaikseks muutnud.
On juhtunud midagi hämmastavat. Midagi sellist, mida pole ma kogenud kordagi oma kolmekümne aasta pikkuse ajakirjanikukarjääri jooksul. Nimelt – venelased vaikivad. Täpsustame, venekeelsed inimesed vaikivad. Just nemad, keda olen sadade kaupa intervjueerinud nii külades, alevites kui ka linnades. Nemad, kes alati on suisa kibelenud oma arvamust välja…
5 minutit -
Reeturist koolipapa hülgas hariduse
Kuidas suur poliitika kooli uksest ja aknast sisse lasta ning mida kasulikku sellega veel peale hakata.
Mind, Kapa-Kohila koolidirektorit Jaan Kappi, peeti 2013. aasta sügisel pisut lolliks, et mitte öelda idioodiks. Sellepärast et röövisin poliitiliselt neitsilikult koolilt süütuse, muutsin ta poliitiliste arutelude ja debattide tallermaaks, elu tõeliselt edendada ihkajate kasvulavaks. Kõige selle eest nimetati mind hariduse reetjaks, aga täna, aasta…
5 minutit -
Reeturid eile, täna, homme
Õppematerjal teema „Reetmine tänapäeva Eestis” käsitlemiseks gümnaasiumis
Sissejuhatav taust
Juudas, Hermann Simm, Aleksei Dressen. Nende suhtes on otsus langetatud. Laiemalt inimkonna, kitsamalt Eesti kohtute poolt. Aga kas sõnaga „reetmine” seostuvad ka Eestile truuduse murdjad ja välismaale kolijad? Kas ka koduvallale truuduse murdjad ja end Tallinna sisse kirjutajad? Kodumaakonna gümnaasiumide ühisrindele truuduse murdjad ja riigigümnaasiumide asutamisega kaasa jooksjad?
Või veelgi laiemalt: millal ja kuidas muutub…
5 minutit -
Rein Sikk: Kuidas tappa inimesi ja ideid
Eestlane on koledal kombel seaduseusku. Seadus näib kui kuri deemon, mida kohates ununeb võime oma peaga mõelda, talupojatarkuse abil probleeme lahendada. Paraku ununeb seaduse ja määruse ees selga küürutades ka kõige tähtsam: seadus pole midagi muud kui pelgalt inimeste loodud lausete kogum. Ja täpselt samamoodi, kui inimesed on lausetest seadusi loonud, saavad nad neid ka muuta, paremaks teha. Või…
5 minutit -
Väärdunud väärtuste väljanäitus ehk Kogu tõde kõige raskema küsimuse asjus
Alati, kui alustan Tartu ülikoolis oma järjekordset õppeaastat, küsin õppureilt ühe pööraselt raske küsimuse. Nii plindrisseajava, et teinekord hõljub auditooriumis suisa miljonidollariline paus. Küsimuse totaalne raskus on selle totaalses lihtsuses.
Tegemist on ajakirjandusüliõpilastega. Mu kursus õpetab, kuidas kirjutada väga häid reportaaže ja arvamuslugusid. Ma küsin: „Mis on teie praeguse õppimise ülim eesmärk?” Täiendan,…
5 minutit -
Rein Sikk: Kommunistid – kas peksta või hinnata?
Mäluvaramus sobrades jõudsin vapustava kogemuseni: kunagiste kommunistidega oli vaat et hõlpsamgi asju ajada kui mitmete tänaste ametnikega.
Olen juba nii vana, et varnast on võtta kogemusi 25 aasta tagusest asjaajamisest, nii on võrdlus toonasega loomulik. Oluline seegi, et ma pole kunagi soovinud oma ajakirjanikutöös piirduda pelgalt loo avaldamisega. Tahan, et asjad liiguksid, et lugudel oleks tulemus. Nii, reaalseid…
5 minutit -
Kuri Kapitalist ja Vaene Poiss. Kes peaks noore arvutigeeniuse lugema õpetama?
Elas kord üks korteri väljarentija, nimetagem teda näiteks Kapitalistiks, sest midagi erilist tegemata sai ta oma korteri eest üüriraha. Tuli selle Kapitalisti juurde üüriliseks üks poiss, nimetagem teda Vaeseks Poisiks, sest hoolimata pingutustest ei jätkunud tal kunagi raha. Kapitalist võttis Poisilt lepingule allkirjad ja hakkas üüriraha ootama.
Poiss tegi tööd ja nägi vaeva….
4 minutit