Riigikogu pressiteenistus

Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjon valis esimehe ja aseesimehe. Komisjoni esimehena jätkab Mihhail Stalnuhhin, aseesimeheks valiti Tarmo Kruusimäe.

Komisjon uurib eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teeb ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks ning õppevahendite, õppekavade, metoodikate ja õpetajate ettevalmistamiseks.

Musta sõnul on õpetajate töötasud üks hästi tõsine küsimus, millega on samm-sammult ka edasi liigutud, aga sellest hoolimata on teema endiselt aktuaalne. Ta viitas üldisele arvamusele, et õpetajate palk võiks olla mitte Eesti keskmine, vaid vähemalt 1,2-kordne keskmine palk. Samuti on tema sõnul mõistlik, otstarbekas ja kohustuslik tasustada lisatöid.

Paljude tahkude seas kerkis Musta…

Riigikogu kultuurikomisjon kohtus neljapäeval koolipidajate ja koolijuhtide esindajatega, et arutleda õpetajate järelkasvu suurendamise üle.

Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul juhatas kohtumine sisse kuulamised, mis keskenduvad praegu ametis olevate õpetajate toetamisele, õpetajakutse väärtustamisele ning selle tulemusena järelkasvu suurendamisele. „Õpetajate järelkasvu kindlustamine on jätkuvalt Eesti hariduse üks peamisi väljakutseid. Kuigi huvi õpetajaameti vastu on kasvanud, on…

Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjon esitas haridus- ja teadusministeeriumile neli ettepanekut muukeelses koolis eesti keele õpetamise kohta. Komisjon palub ettepanekuid arvestada valdkondlike arengukavade koostamisel ja edasiste poliitikate kujundamisel.

Probleemkomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul soovitakse ettepanekutega parandada eesti keele õppe ja õppevahendite kvaliteeti, aidata kaasa eesti keele omandamisele ning tagada õpetajate…

Riigikogu tänasel istungil oli olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti keel kui riiklik taristu” arutelu, kus räägiti eesti keele olukorrast koolides ja kõrghariduses ning eesti keele hoidmise tähtsusest.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru tõi oma ettekandes välja, et eesti keele kasutamine on eesti keele ja kultuuri loomine, misläbi on kõik eesti keeles kõnelejad…

Riigikogu kultuurikomisjonis arutati täna huvihariduse ja -tegevuse parandamiseks ning noortele mitmekesisemate osalusvõimaluste pakkumiseks loodud seaduse rakendumise üle. Eelmisel aastal maksis riik huvihariduse toetust kuus miljonit eurot, sel ja järgmistel aastatel on toetuse planeeritud eelarve 15 miljonit eurot.

Komisjoni aseesimehe Laine Randjärve sõnul oli tänase istungi eesmärk saada ülevaade lisatoetuse kasutamisest. „Toetus pole mõeldud…

Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (520 SE) järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid alates seaduse jõustumisest taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks.

Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja erakooli asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu (maksimaalselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud iga-aastase piirmäärani).

Eraüldhariduskoolil on seaduse järgi…

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seadusega (519 SE ) kehtestatakse tõhustatud ja eritoe rakendamiseks riigieelarveline toetus, et muuta lastele vajalikud tugiteenused kättesaadavamaks.

Seaduse järgi peab kohalik omavalitsus looma võimalused selleks, et kool saaks pakkuda hariduslike erivajadustega õpilastele vajalikku tuge. Koolis on seaduse järgi tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi,…

Peaminister Jüri Ratas vastas riigikogu liikmete arupärimisele teadus- ja arendustegevuse kulutuste kohta.

Arupärijad soovisid peaministrilt teada, miks ei täida valitsus riigikogu heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 põhimõtteid ning on loobunud teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise tõstmisest ühe protsendini SKP-st aastaks 2020.

Ratase sõnul pole otsust eesmärgist loobuda tehtud. Eesmärk on…

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (489 SE) antakse asenduskoduteenus ja lapse perekonnas hooldamine pärast maavalitsuste kadumist kohalike omavalitsuste korraldada.

Tegevuslubade väljastamise õigus läheb sotsiaalkindlustusametile, kes teeb edaspidi ka järelevalvet. Peale maavalitsuse ülesannete jagamise kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusameti vahel on seaduse üks eesmärk suurendada perepõhise asendushoolduse osatähtsust.

Kohalike omavalitsuste korraldatava abi…