SA Kutsekoda

Inseneride ja teiste tehnilise kõrgharidusega spetsialistide nappus ning ebapiisav järelkasv on ülikriitiline. Algatused nii kõrg- kui kutseõppe tehnikaerialadelt uue tööjõu kasvatamiseks tuleb käima lükata kohe, selgub värskest OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse valdkonna uuringust.

„Tööstuses võib inseneride ebapiisav kättesaadavus saada takistuseks ettevõtete ja kogu valdkonna arengule, kuna suuresti toetub just neile tootearendus ja tootmise tõhustamine,“ sõnas OSKA…

OSKA prognoosi alusel kasvab  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide hõive lähema seitsme aasta jooksul tänasega võrreldes vähemalt 1,5 korda, mis tähendab, et IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid kokku vajavad igal vähemalt aastal 2600 uut IKT-spetsialisti.

IKT-valdkonda iseloomustab väga suur hõive kasv. Selle põhjus on kasvav automatiseerimine ja digitaliseerimine, millega käivad kaasas uued ärimudelid. „Eesti majanduse…

Digitehnoloogia ulatuslik kasutuselevõtt ja keskkonnasäästlikkuse tähtsustumine mõjutavad kõiki majandussektoreid tugevalt juba lähiaastatel. Koos digi- ja rohepöördega muutuvad tööelus vaja minevad teadmised ja oskused igal tasandil – nii lihtööliste kui juhtide jaoks, selgub OSKA värskest ülevaatest.

Kõige tugevamalt mõjutab tulevast tööjõu- ja oskuste vajadust suund automatiseerimisele ja digitaliseerimisele, millega väheneb tööjõukasutus ja tööjõust sõltuvust. Rutiinsete ülesannete täitmisel…

Uut kutset, testitud, on võimalik automaatselt omandada neljal tasemel, kusjuures kõrgeima taseme kutse omistatakse vaktsineeritutele.

Kehtestatud piirangute tõttu ning eksamineerijate tööaja kokku hoidmiseks kutseeksameid testitutele ei korraldata. Esmakordselt omistatakse uuenduslik kutse tasuta ja automaatselt kõigile, kes vastavad tingimustele.

Testitud, tase 4 kutse saaja on testitud vähemalt kaks korda ning tunneb end testimisprotsessis mugavalt.

Testitud, tase 5 kutse omandanu jaoks on…

OSKA tööjõuvajaduse tuleviku-uuringu järgi on aastaks 2020 vaja 37 000 IKT-spetsialisti. Koolituskohti on piisavalt, kuid õpingud katkestab pea veerand õppuritest.

OSKA IKT-uuringujuhi Urve Metsa sõnul on õpingute katkestamise põhjuseid mitmeid – näiteks vale erialavalik, majanduslikud võimalused, töötamine ja õppimine samal ajal ei ole hästi ühildatavad. „Karjäärinõustamist pakutakse, samuti stipendiume, kuid praegune süsteem ei ole piisav….

Transpordis ja logistikas jääb tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks puudu juhtidest ja tippspetsialistidest ning ostuspetsialistidest, selgub OSKA uuringust.

Uuringu ühe autori, OSKA analüütik Anneli Leemeti sõnul prognoositakse transpordi ja logistika juhtide ja tippspetsialistide ametikohtade kasvu. „Seoses tehnoloogia arengu ning tiheneva konkurentsiga kasvab strateegilise juhtimise tähtsus. Tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks on vaja senisest enam koolitada…

Lähikümnendil jääb ehituses puudu kolmandik insenerierialade lõpetajatest ning ligi veerand erialase haridusega oskustöötajatest, selgus OSKA tuleviku tööjõu-uuringust.

Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul on ehituse erialade sisseastujate arvud kõrghariduses viimasel viiel aastal langenud veerandi võrra. „Tööturul on puudus praktilise suunitlusega inseneridest, kes töötaksid projekti- või objektijuhina. Seoses hoone tehnosüsteemide keerukamaks…

OSKA energeetika ja kaevandamise uuringust selgub, et erialase ettevalmistusega tööjõudu on vaja rohkem, kui kutse- ja kõrghariduses koolitatakse. Viimasel viiel aastal on kõrgharidusse sisseastujate arv energeetika ja kaevandamise erialadel langenud poole võrra.

OSKA peaanalüütiku Yngve Rosenbladi sõnul on prognoosi järgi energeetikasse ja kaevandamisse juurde vaja ligi 280 uut töötajat aastas. „Tulevikus jääb…

OSKA keemia- ja plastitööstuse tuleviku-uuringust selgub, et tehnoloogia areng ja automatiseerimine suurendab vajadust inseneride ning tööstusseadmete mehaanikute ja seadistajate järele.

Uuringu ühe koostaja, OSKA analüütiku Rain Leoma sõnul loob keemia-, materjali- ja nanotehnoloogia kiire areng tulevikuks nutikaid ja põnevaid töökohti. „Et neid täita, on vaja tootearenduse, keemia- ja tööstusinsenere. Oskustöötajatest…

Pidevad edasiminekud ravis ja diagnostikas võimaldavad pikendada inimeste eluiga ja parandada heaolu, mis omakorda kasvatab vajadust raviteenuste järele. Arstide kõrvale on juurde vaja õdesid, füsioterapeute, psühholooge ja teisi tippspetsialiste, kes aitavad haigusi ennetada.

OSKA tervishoiu tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu ühe koostaja Urve Metsa sõnul peaks rahvastiku vananemise tingimustes inimesest saama arstiabi vajav…

OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu. Järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid.

Uuringu üks koostajatest, OSKA vanemanalüütik Siim Krusell sõnas, et 40% järgneval kümnendil täitmist vajavatest töökohtadest eeldavad kõrg- ning 1/3 kutseharidust. „Vajadus lihtsa töö tegijate järele väheneb ning senisest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste…

Eesti tuleviku tööjõuvajadust prognoosiva OSKA uuringust selgub, et 5–10 aasta jooksul jääb masina- ja metallitööstuses puudu 1/3 inseneriharidusega töötajatest. Kõige kiiremini kasvab vajadus mehhatroonikute ja hooldustehnikute järele.

Uuringu üks koostajaid, OSKA juhtivkoordinaator Terje Kaelep ütles, et masina- ja metallitööstus vajab aastas pea 500 uut töötajat  – neist ca 1/3 juhte…

Kutsekoda tunnustas esmakordselt pühendunud kutseandjaid – erialaliite ja teisi kutseeksamite läbiviimise õigusega organisatsioone – taotlejasõbraliku info jagamise eest.

Kutsekoja juhatuse liikme Katrin Keremi sõnul on möödunud 15 aastat Kutsekoja asutamisest ning sobiv aeg algatada kutseandjate tunnustamise traditsioon. Esimesel korral tunnustati neid, kes on teinud kutseandmisega seotud info huvilistele lihtsasti kättesaadavaks.

Taotlejasõbraliku info jagaja tiitli pälvisid Eesti folkloorinõukogu…