Sirje Pärismaa
-
Maaülikooli doktoritööl plagiaadikahtlus
Maaülikool on tellinud ekspertiisi hiljuti kaitstud doktoritööle, et kontrollida, kas tegu võib olla plagiaadiga.
Õppeprorektor Ülle Jaakma ei soostunud enne tulemuse selgumist täpsustama, kelle tööga on tegu. „Ei taha enne rääkida, kui kontroll on lõppenud,” ütles Jaakma. „Tegu on väga tõsise kahtlustusega. Rektoraadi tasandil on tehtud otsus, et kõiki asjaolusid kontrollitakse äärmiselt hoolikalt. Kui kahtlus vastab tõele, siis asi…
2 minutit -
Masingu koolis tabatakse eriliste laste imet
Erivajadustega laste puhul tasub otsida tugevusi ja arendada andeid, soovitas Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus kooli 20. sünnipäeva puhul korraldatud psüühiliste erivajadustega õpilaste teemalisel konverentsil.
Masingu kooli juubelikonverentsile kogunes pool tuhat külalist. Lai oli ka teemavalik – erivajadustega laste probleeme käsitlesid pedagoogide kõrval teadlased, meedikud, psühholoogid. Emotsionaalses võtmes kulgenud konverentsi kõrghetkeks olid kahe vilistlase jutustused.
Autist Lauri sattus…
5 minutit1 kommentaar -
Oma külmkappidega laulumatkale
Virumaa poistekoor on tänu oma direktori Ello Odraksi entusiastlikule organiseerimistööle sõitnud laulureisidel läbi peaaegu kogu Euroopa Norra trollidest Itaalia saapani.
Aastal 1991 loodud Virumaa poistekoori esimene reis oli 1993. aastal Soome. Kahekordse bussiga, pardal 60–70 last. Soomes ootasid meie laulupoisse lahked võõrustajad, kes hoolitsesid esinemispaikade, majutuse ja söögi-joogi eest. Kuigi reisid olid suhteliselt odavad, olid paljude perede rahakotid ikka väga õhukesed.
„Seepärast…
4 minutit -
Kui kaua kõlab ülikoolides veel eesti keel?
Eesti keel on Mandri-Euroopa väikseim teaduse ja kõrghariduse keel. Eesti keelenõukogu muretseb, kuidas suudame seda säilitada.
Uuest õppeaastast pole kõrgkoolides seoses üleminekuga tasuta kõrgharidusele enam riigieelarveväliseid õppekohti. Seega hakkavad koolid peagi kukru kasvatamiseks uusi allikaid otsima. Eestikeelset riigieelarvevälist õpet pole ette nähtud, küll aga saab arendada võõrkeelset stuudiumi. See samm edendab rahvusvahelistumist, kuid tundlikumalt keeleküsimustesse suhtuv teadlaskond pelgab, et…
5 minutit -
Kas siis selle maa keel …
Ülikooliajal veetsime oma esmaspäevad Maarjamõisa haiglas. Küllap nägi ülemaailmse imperialismiga sõttaminekuks valmistuv Nõukogude Liit ette suuremat verevalamist, kui humanitaaridest meditsiiniõdesid koolitas. Ehkki õppeaineid tulnuks lugeda ka vene keeles, ütles meditsiinikursuse juhendaja, napsi- ja naljalembene arst: „Ei hakka mina oma puukeelt vastu teie puupäid taguma!”
1970-ndate lõpul, mil vene keel ja meel üha agressiivsemalt peale tungis, oli selline eiramine mõistagi julgustükk. „Julged” mehed…
4 minutit -
Tartu koolivõrku kärbivad komisjonid
Tartu koolide ümberkorraldamiskomisjonid aitavad suure hooga käivat gümnaasiumireformi õpetajaile valutumaks muuta.
Tänavu lõpetab Tartus tegevuse kahe gümnaasiumi – Raatuse ja Forseliuse − gümnaasiumiosa ning koolid muudetakse põhikoolideks. Järgmisel aastal ootab sama saatus ka Karlova gümnaasiumi, kunstigümnaasiumi ning vene lütseumi. Nende koolide töö sujuvamaks ümberkorraldamiseks loodi eelmisel aastal komisjonid, kuhu kuuluvad nii kooli kui ka linnavalitsuse esindajad. Et põhikoolideks minnakse üle…
4 minutit -
Õpetajate palgatõusul on suured käärid
Suuremate linnade õpetajad said jaanuari töötasu veel vana mõõdupuu järgi, sest kollektiivlepingu läbirääkimised käivad. Pisteline uue palga saajate küsitlus eri maakondades näitas aga mitmekordset erinevust.
Minu jaoks on palgatõus tuntav, osutab Ülenurme gümnaasiumi inglise keele õpetaja Helen Altin-Ilves pangakonto väljavõttele. Varem oli tema kuuteenistus 644 eurot, nüüd aga pisut alla 800. Lisaks miinimumpalgale suurenes ka koormus. Siiski ei usu…
7 minutit -
Peipsi gümnaasiumi ei sünni
Peipsi-äärsed omavalitsused ei lähe kaasa Jõgeva maakonna algatusega luua Mustveesse Peipsi riigigümnaasium.
Aasta algul tuli Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev välja ideega avada Mustvees Peipsi gümnaasium, kus õpiksid noored Peipsi-äärsetest valdadest Jõgeva-, Tartu- ja Ida-Virumaalt. Maakondadeülese riigikooli rajamise mõte tulenes asjaolust, et Mustvees napib õpilasi riigikooli loomiseks – vene kooli gümnaasiumiastmes on alla 40 ja eesti kooli gümnaasiumiosas 30 noort. Ehkki sügisest üritatakse…
3 minutit -
Laps tunneb õhust ära õpetaja armastuse
Käitumishäiretega lastega hakkama saamiseks on vaja eelkõige armastust, ütleb kuuendat aastat Tartu Herbert Masingu koolis klassiõpetajana töötav Külli Karo.
Nädala viimane koolipäev hariduslike erivajadustega Masingu koolis on lõppemas ja õpetaja Külli Karo saadab oma klassi 12−14-aastasi rüblikuid koduteele. Üks tüdruk tuleb enne minekut õpetajat kallistama. Ehkki paljud õpetajad ei julge lapsi enam näpuotsagagi puutuda, saab neiu vastukallistuse.
„Olen koolis teada-tuntud…
3 minutit -
Emakeeleõpetajad protestivad eksamikünnise tõstmise vastu
Emakeeleõpetajate selts saatis 28. jaanuaril haridus- ja teadusministeeriumile ning riigikogu kultuurikomisjonile pöördumise, milles tegi ettepaneku säilitada riigieksami senine 20% künnis ja sätestada see ka PGS-is.
Emakeeleõpetajate arvates on eksamikünnise tõstmine 50%-le ennatlik. 2012. aasta eesti keele riigieksami tulemused näitasid, et 22% tulemustest jäi alla 50%. 0,3% õpilaste tulemus koguni alla 20%. Õpetajad on seisukohal, et meie…
2 minutit
