Sirje Pärismaa
-
Uus palgakorraldus tekitab koolides peataolekut
Kuigi 1. jaanuarist otsustab iga kool oma palkade üle ise, ei tea õpetajad ega juhid, kuidas see täpselt käima hakkab.
„Pean vist minema PR-kursustele, et õppida end paremini reklaamima,” muigab Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja Krista Mägi. Ehkki Mägi sulest on ilmunud eesti keele ja kirjanduse õpetamise käsiraamatuid ning ajaleheartikleid, pole tal veel aimu, kuidas seda aktiivsust uuest aastast rahaga…
3 minutit1 kommentaar -
Õpetajad paisutavad kooli kukrut
Usinad õpetajad suudavad kirjutada projekte, mis toovad tunniväliseks tegevuseks hulga lisaraha.
Iga esmaspäeva pärastlõunal, kui tunnid läbi, ruttab kümmekond Tartu kunstigümnaasiumi kaheksanda klassi õpilast keemiaklassi suunas. Valgesse kitlisse rõivastunud õpetajal Ulvi Kruusil on laudadele valmis pandud kolvid, statiivid ja keerulise nimega mõõteriistad. Interaktiivsel tahvlil ripub tööjuhend. Õpetaja lühikese selgituse järel haaravad lapsed katseklaasid ning asuvad innukalt ülesandeid täitma. Alanud on järjekordne…
5 minutit -
Riigigümnaasiumide ideoloogiasse löödi esimesed mõrad
Omavalitsustele üllatuseks nõuab riik kohamaksu ka riigikoolis õppivate laste pealt.
„Viljandi supergümnaasiumist sünnib kool, mis on eeskujuks kogu riigile!” hõiskas eelmine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kui Viljandi võimukoalitsioon oli 2010. aasta kevadel langetanud otsuse luua Mulgimaa pealinna Eesti esimese riigigümnaasiumi. Tänavu sügisel alustaski Viljandis uus kool tööd. Kuigi tegutsetakse asenduspindadel − oma kodu alles kerkib −,…
8 minutit -
Viljandi vigu püütakse vältida
Intervjuu haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttisega
Millised maakonnad on praeguse seisuga kindlalt otsustanud teha riigigümnaasiumi?
Riigigümnaasium töötab Viljandis, juriidiliselt on see asutatud ning hooned ehitusjärgus Haapsalus ja Jõgeval. On otsustatud asutada riigigümnaasium Võrru. Varasemast ajast töötavad riigigümnaasiumid Nõos, Noarootsis ja Narvas.
Riik eeldab, et suuremad linnad, nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu, saavad gümnaasiumivõrgu korrastamisega ise hakkama. Küll on kaalutud riigigümnaasium asutada näiteks…
2 minutit -
Tartu küsib EAS-ist maksimumi
Linnadest esimesena oma gümnaasiumivõrku korrastama asunud Tartu taotleb EAS-i gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest toetust maksimaalses mahus, mida programm võimaldab, s.o kuus miljonit eurot. Toetust kasutatakse tulevase Tamme gümnaasiumi hoone (Nooruse 9 asuv endine Tartu tervishoiukõrgkooli maja) põhjalikuks renoveerimiseks.
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on järgmise aasta eelarvest kavandatud haridusobjektide investeeringuteks samuti kokku kuus miljonit eurot.
„See sisaldab muuhulgas ka vajalikku summat…
2 minutit -
Õpetaja suudab päästa teismelise ema murdumast
Kuigi igal aastal saab Eestis üle poole tuhande koolilapse emaks, on nende nõustamine ja abistamine projektipõhine tegevus, .
11 minutit -
Väikekoolid tõstsid konverentsil pead
20. ja 21. novembril Tartus toimunud hariduskonverentsil andsid maa- ja väikekoolide juhid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole üle ettepanekud koolide rahastamismudeli muutmiseks.
Koolijuhid tahavad muuta rahastamissüsteemi selgemaks ning vähem sõltuvaks õpilaste arvust. Murel on tõsi taga: Eesti 556 koolist 228 on alla 90 õpilasega ning 182-s õpib alla 70 õpilase. Et väikekoolis tuleb direktoril tegelda ka majandusasjade ja dokumendihaldusega, peaks…
2 minutit -
Võru meel juba ukselt näha
Orava põhikool vahetas riigikeelsed uksesildid võrukeelsete vastu välja.
3 minutit -
Põhikoolist saksa keele diplom tasku
Tartu Raatuse gümnaasium hakkab Eestis esimesena väljastama põhikoolilõpetajaile rahvusvaheliselt tunnustatud saksa keele diplomit.
4 minutit -
Gümnaasiumiklassid kuivavad kokku
Eestimaa kümnes gümnaasiumis astus tänavu sügisel kümnendasse klassi vähem kui kümme õpilast.
7 minutit
