Sirje Pärismaa
-
Kannapööre kaitseväest koolijuhiks
Raigo Prants kandideeris Järva-Jaani gümnaasiumi direktoriks põhjusel, mida pole varem kuulnud vist ükski konkursikomisjon – et muuta noorte suhtumist Eesti riigikaitsesse. Kaitseväeteenistusest tsiviilellu naasnud mehel on tõsi taga, juba varsti saab Järva-Jaanis õppida uuel, siseturvalisuse õppesuunal.
Raigo Prantsi esimene tööpäev Järva-Jaani gümnaasiumis oli eelmise aasta 25. augustil.
„Tundsin, et olen teinud kannapöörde. Ma polnud päris kindel, mis edasi juhtub, aga teadsin,…
7 minutit5 kommentaari -
President tunnustab haridusrahvast
President Toomas Hendrik Ilves annab vabariigi 98. sünnipäeva eel teenetemärgid 99 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks.
Riikliku autasu pälvinute seas on ka õpetajaid-õppejõude ning teadlasi.
„Töökaaslane küsis: „Anu, miks oled seda saladuses hoidnud?” ja näitas uudist. Olin ikka väga ehmunud, kõik see oli ootamatu,” kirjeldas oma esimest emotsiooni Tallinna Lilleküla gümnaasiumi õppealajuhataja Anu Luure, kes…
2 minutit -
TÜ loodusmuuseum ärkas uues kuues
Ehkki Tartu ülikooli loodusmuuseumis käis neli aastat põhjalik remont, anti loodusharidust kogu selle aja tavalisest suuremagi hooga. Nüüd saavad õppeprogrammides osalejad lisaboonusena külastada ka uuenenud ja IT-lahendustest tulvil püsinäitust.
Loodusmuuseum pakub õppetöö mitmekesistamiseks ning koolitundides õpitu kinnistamiseks zooloogia, geoloogia, geograafia, botaanika ning säästva arengu teemalisi õppeprogramme. Ettevalmistamisel on geneetika ja mikromaailma teemalised. Kokku on valikus üle 40 programmi 1.–12. klassini….
3 minutit -
Särab, kiirgab ja nakatab
Programm „Noored kooli” on loomisest saati magnetina meelitanud kõrgharitud noori oma elus suurt muutust tegema ja ametit vahetama. Uustulnukatest on huvitatud ka koolid – mullu saadeti 18 noorele 88 koolist 160 pakkumist. Koolijuhtide hinnangul on tegu kindla kvaliteedimärgiga.
Kiviõli 1. keskkooli saabus eelmisel õppeaastal korraga neli noort õpetajat: Alice Aaviksoo, Kathriin Karus, Kristjan Lepp ja Karin Pohla. Neile lisandus sel õppeaastal Jüri…
13 minutit -
Tartu lapsevanemail on üha tihemini asja kooli
Tartu neljas kogukonnakoolis – Mart Reiniku, Kesklinna, Karlova ja Forseliuse koolis – on tegevust alustanud vanematekogud, kelle roll on aidata kaasa kooli ja kodu infovahetusele ning olla juhtkonnale ja hoolekogule toeks koolielu edendamisel. Seoses vanematekogu loomisega on mul tihti asja kooli ja see on väga tore. Tunnen, et see pole ainult mu tütre, vaid ka meie kool, räägib…
5 minutit -
Pool tuhat õpilast heitles Teaduslahingus
25.–29. jaanuarini leidsid aset teise Teaduslahingu maakondlikud võistlused, kus üle poole tuhande 7.–9. klassi õpilase 102 koolist lahendasid ülesandeid, mis seovad teadust ja igapäevaelu. Eri ülikoolide tudengitest koosneva MTÜ Elus Teadus korraldatud Teaduslahing pälvis mullu teaduse populariseerimise konkursil parima uue algatuse peapreemia.
Tänavused ülesanded on põnevamad, oleme mõelnud selle peale, kuidas teadust veelgi rohkem eluga kokku tuua, rääkis Teaduslahingu…
2 minutit -
Töökogemus võib hakata pabereid asendama
Kõrgkoolid on juba aastaid võimaldanud tööpõllult tagasi õpingute juurde asuda VÕTA (varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine) abil. Kolme aasta pärast võib aga juhtuda, et töökogemusega inimene saab hüpata järgmisele haridustasemele eelmise taseme diplomita. Kui kooskõlastusringil olev haridusseaduse eelnõu vastu võetakse, võib põhikoolitunnistuseta kandideerida gümnaasiumi, bakalaureusediplomita magistrantuuri ja ehk gümnaasiumitunnistuseta ülikooligi.
Haridus- ja teadusministeeriumi haridusseadustiku juhi Sille Uusna sõnul on…
12 minutit1 kommentaar -
Õpetada elu on ainest tähtsamgi
„Noored kooli” süsteemi võiks laiendada ja miks mitte ülikooli õpetajaõppega tihedamalt siduda. Meist tehti programmis poole aastaga üpris küpsed õpetajad. Õppisime ettevalmistuse käigus lahendama muresid, milliseid ülikoolist tööle läinud isegi oodata ei oska,” ütleb Kaidi Menšikova, kes teist aastat Vaimastvere koolis eesti keelt õpetab. Esmapilgul meenutab Kaidi Menšikova oma rõõmsa oleku ning kiire kõnega alati naerusuist Anu Välbat. Sära ei kao…
7 minutit2 kommentaari -
Nõmme lumepark. Kuna suusk on libe, siis tehakse esimesi samme ühe suusaga. FOTO: RAIVO JUURAKKas läheme lumele või jääme võimlasse?
Paari aasta taguse uuringu andmeil on suusavarustus 60% ja uisud 30% koolidest, kusjuures piisavalt on suuski vaid 24…
8 minutit1 kommentaar -
TÜ loodusmuuseum ootab taas noori ja vanu
16. jaanuarist on taas avatud Eesti vanim muuseum, Tartu ülikooli loodusmuuseum. Püsinäitus „Maa. Elu. Lugu” paikneb kahel korrusel hästi valgustatud ja IT-lahendusi tulvil saalides. Muuseumi miljonist eksponaadist saab näha ligi 7000, teiste seas ka mitme põlvkonna lemmikuid, kaelkirjakut, piisonit ja põtra.
Uus ekspositsioon põimib omavahel geoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia ning külastaja teeb Maa ja elustiku arenguloo kaudu rännaku…
2 minutit -
CertiLingua sertifikaat annab võõrsil konkurentsieelise
Mullu suvest on kolmel Eesti koolil – Tartu Annelinna gümnaasiumil, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumil ja Viljandi gümnaasiumil – õigus väljastada õpilastele rahvusvahelise keele- ja kultuuriteadlikkuse sertifikaati CertiLingua. Sertifikaat, millest Eestis teatakse alles vähe, annab eelise välismaale õppima ja tööle minejatele.
CertiLingua tunnistuse saab õpilane, kes on jõudnud gümnaasiumi lõpuks kahes võõrkeeles B2-tasemele ja teinud võõrkeelse uurimistöö,…
4 minutit -
Empaatiavõimeta pole koolis midagi teha
Kristjan Haljak mõjub eheda prantslasena esimesest silmapilgust: nii kõne- ja suhtlusstiili, käitumismaneeri kui ka riietuse poolest. Prantsuse keele keskel on ta olnud kaheksandast eluaastast, mil asus õppima Tallinna prantsuse lütseumi. Ka ülikoolis valis ta just prantsuse keele eriala. Ja nüüd on neljandat aastat oma kunagises koolis õpetaja. „Kaugeleulatuvaid plaane pole mul kunagi olnud. Ka õpetajaks saamise soovi mitte,” räägib…
7 minutit -
Hiina keel on lihtsam kui paljud Euroopa keeled
Miks alles nüüd ilmus esimene eestlastele kirjutatud hiina keele õpik?
Märt Läänemets, TÜ sinoloogia vanemteadur, õpiku kaasautor:
Hiina keelt on Tartu ülikoolis tõepoolest õpetatud juba ligi 80 aastat – sellega alustas 1930-ndatel tuntud õigusteadlane ja Hiina-huviline Leo Leesment (1902–1986), enam-vähem regulaarselt aga 1955. aastast, mil Pent Nurmekund (1906–1996) rajas orientalistikakabineti. Kuid ükski varasem õpetaja pole omakirjutatud õpikuni jõudnud. Põhjus on…
3 minutit -
Naudi tööd ja õppimist
Kuigi vaheaeg oli varasemast pikem, sai ta ikkagi otsa. Õpetajate Leht soovib koolirahvale tegusat ja tuumakat uut aastat. Küllap olete juba uurinud kalendrit ja märganud, et tööle saab rohkem pihta anda, sest riigipühasid on vähevõitu.
Kuigi koolis tehakse uue aasta plaane sügisel ja soovitakse 1. septembril üksteisele head uut aastat, mõtleme ka praegu, mida tahame ise teistmoodi teha.
Igas päevas võiks olla midagi,…
2 minutit -
Igor Tõnu Tassi imepärane elu Tartu kunstikoolis
Igor Tõnu Tass on Tartu kunstikoolis kohal hommikul enne teisi ja tervitab saabujaid rõõmsalt. Ta tutvub esimesena sisseastujate portfooliotega, pressib end sisse klassiustest ja on alati kohal koosolekutel. Aga talle meeldib ka keset päeva uinakuid teha, tarida tuppa püütud hiiri ja jätta toolidele karvu – nagu ikka kõutsidele.
Tartu kunstikooli Igor Tõnu Tassile külla minnes toimin ajakirjanikueetika vastaselt…
7 minutit -
Tarmo Valgepea: „Tahame sulatada klaasseina rahvuste vahelt”
Sügisel avatud Jõhvi riigigümnaasiumi tulnud vene noortest pole enamik suuteline nõutud 60% aineid eesti keeles koos eestlastega läbima. „Kui minu kõrgushüppe tulemus on 2.20 ja Ivanil 2.05, aga trennis pannakse latt minu järgi, saan mina edasi areneda, kuid tema lööb kogu aeg peaga vastu latti. Kui kaua ta siis vastu peab? Millalgi lööb käega,” ütleb…
14 minutit1 kommentaar -
Annelinna gümnaasium ehitas piparkoogi-Tartu
Tartu Annelinna gümnaasiumis on veerandi kahel viimasel nädalal hõljunud piparkoogilõhn. Kodundusklassi ahju läks 15 kilo tainast ja tuli välja sadu detaile, millest ehitati Tartu südalinna tähtsaimad majad, aga ka „Suudlevate tudengite” purskkaev.
„Vau,” ahhetas piparkoogilinna avama tulnud Tartu abilinnapea Tiia Teppan, nähes fuajees muinasjutulist vaatepilti. Teppan tunnustas õpilaste ettevõtlikkust, klõpsis telefoniga pilte, lubas need Facebooki üles panna ja ärgitada…
2 minutit -
Võõrsilt tulnuist saavad Lillekülas eestlased
Lilleküla gümnaasiumi ühe klassi uksesildil on kiri: „Tere, sõber!” Just siin algab kaugetest maadest Eestisse saabunud laste esimene tutvus eesti keele ja kultuuriga. „See on pesa, kus lastel meeldib olla, esimene koht, kus nad hakkavad keelt katsetama,” lausub õpetaja Helje Pukk.
Õpetus käib keelekümbluse metoodika järgi ja ühtki teist keelt selgitamiseks ei kasutata. Abiks on pildimaterjal, kehakeel, emotsioonid,…
10 minutit -
Valutu sulandumise võtmeisik on klassijuhataja
Tartu Aleksandr Puškini kooli tuleb igal aastal endistest liiduvabariikidest pärit lapsi. Et koolis õpitakse 40% aineid eesti keeles, asuvad ka uussisserändajad keelt hooga õppima.
Õppealajuhataja Tatjana Kodase sõnul on viimastel aastatel hakanud võõrsilt lapsi senisest intensiivsemalt tulema. 26-st viimase viie aasta jooksul saabunust on sel aastal tulnud üheksa. Kõige rohkem lapsi on Venemaalt, eriti Pihkvast ja Petserist ning Ukrainast….
4 minutit -
Hariduse mõõdupuu pikeneb
Koolide hindamise mõõdupuu on läinud pikemaks. Riigieksamite põhjal koostatud pingeridadele on lisandunud haridussilm.ee-s näitajad, mis mõõdavad õppeasutuste tulemuslikkust, tõhusust, eeldusi, rahulolu. Esialgu tundub, et pilti on keerukas kokku panna, leiavad koolijuhid.
Koolimõõdikuid on nelja liiki. Tulemusnäitajate abil saab selgeks, kui edukalt haridust omandatakse – kui palju on katkestamisi või nominaalajaga lõpetajaid. Näha saab koolide õpitulemusi ja edasiõppijate hulka, kutseõppurite puhul lõpetanute palgaandmeid.Õppeasutuste…
8 minutit1 kommentaar -
Kahe TTG soolaleivapidu
Kolm kuud pärast õppeaasta algust pidasid viimaks soolaleivapidu ühe katuse all asuvad Tartu Tamme gümnaasium (TTG) ja Tartu täiskasvanute gümnaasium (TTG).
Kutsutud olid maja sünniga seotud inimesed ja ka teiste koolide direktorid. Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson andis üle tänukirjad ja võttis vastu kolleegide õnnitlusi. Ehituse hilinemisest tekkinud muredeaeg on läbi.
„Mõned hästi väiksed asjad on veel jäänud, mis koolitööd kuidagi ei häiri,” sõnas…
2 minutit -
Õpetaja peab uskuma sellesse, kuidas õpetab
Kuigi Pavel Alonov unistas juba gümnaasiumis ajalooõpetajaks saamisest, valis ta ülikoolis esmalt haldusjuhtimise eriala – isa soovitas, sest…
8 minutit -
Kuidas edasi – kas eraldi või koos?
Lõuna-Eesti linnades tegutsevad veel vaid mõned venekeelsed koolid, vene kodukeelega lapsed sulanduvad eesti keele- ja kultuuriruumi. Pika keelekümblustraditsiooniga Tartu Annelinna gümnaasium on valmis pakkuma võimalust ka vastupidises suunas liikuda ja kutsuks heal meelel oma perre ka eesti noori, kes tahavad vene keele kerge vaevaga suhu saada.
Tartu Annelinna gümnaasium on Eesti kõige lõunapoolsem vene õppekeelega keskkool. Emajõelinnas tegutseb ka üks…
8 minutit -
Lobisemise asemel võiks hoopis asjast rääkida
Tartu koolid, kes eelmisest õppeaastast võtsid klassitoas tekkivatele probleemidele lahenduse otsimiseks edukalt kasutusele tõenduspõhise koostöökultuuri arendava LP-mudeli, on leidnud endale kaasteelisi kaugemaltki: Pärnust, Viljandist, Puhjast.
Tartu Kivilinna kooli, Annelinna gümnaasiumi ja Hansa kooli uued partnerid LP-mudeli rakendamisel on Pärnust Vanalinna põhikool ja Mai kool, Viljandist Kesklinna ja Jakobsoni kool, Tartumaalt Puhja gümnaasium ning Tartust Karlova ja Variku kool,…
6 minutit