Sirje Pärismaa
-
Matemaatikatundidesse murdis sisse elu
„Eriti lahe on see, kui nõrgem õpilane jõuab vastuseni omapärase mõttekäigu abil. Need on minu jaoks suured sisemised rõõmuhetked,”…
8 minutit1 kommentaar -
Viime koostöö õpetajate tunniplaani
21 MAAILMA PARIMA HARIDUSEGA RIIGI KUUENDAL ÕPETAJAAMETI TIPPKOHTUMISEL BERLIINIS OLI LUUBI ALL PROFESSIONAALSUS. ESILE TOODI EESTI ÕPETAJATE SUUR AUTONOOMSUS, JÄRELEAITAMIST VAJAB AGA KOOSTÖÖ, MIS MITMES RIIGIS ON LAUSA ÕPETAJATE TUNNIPLAANIS.
OECD ja rahvusvahelise õpetajate ametiühingu korraldatavast suurüritusest, kuhu kutsutakse PISA testide põhjal, on algusest peale osa võtnud ka Eesti. Tippkohtumised kutsus 2011. aastal ellu USA, et ammutada maailma edukaimatelt mõtteid,…
5 minutit -
Cambridge’i matemaatikud vaatasid Tartu koole
Cambridge’i ülikooli matemaatikaõppe keskuse esindajad tutvusid 7. ja 8. märtsil Tartu erakoolis ja Miina Härma gümnaasiumis matemaatika õpetamisega. Teadlased tõi Eestisse Tartu ülikooli koolimatemaatika keskusest juhitav arvutipõhise statistika õppe projekt.
Tartu erakoolis külastasid Cambridge’i teadlased kahte tundi ja tundsid suurt huvi ka kooli kogemuste vastu IKT-vahendite kasutamisel.
„Külalistele väga meeldis, et neil õnnestus näha, kui eri moel me tahvelarvuteid õppetöös…
2 minutit -
Riiklik ringiraha tuleb siiski
Märtsis jõuab viimaks valitsuse töölauale noorte huvitegevuse täiendava toetuse kontseptsioon. Uus riiklik toetussüsteem hõlmab kolme valdkonna: kultuuri, spordi ning loodus-…
6 minutit -
Tunni lõppedes on lapsed higised ja õnnelikud
GERT VOOMETS TEADIS JUBA ÜHEKSANDAS KLASSIS, ET TEMAST SAAB ÕPETAJA. UNISTUS ON NÜÜD TÄITUNUD, KÄESOLEVAST ÕPPEAASTAST ON TA TARTU VEERIKU KOOLI KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA.
Esimene tööpäev on Gert Voometsal hästi meeles. Augusti lõpus kihas õpetajate tuba suvistest muljetest. Uustulnuk vaatles toimuvat seina äärest, aga pikalt ei saanud ta üksindust nautida. Kolleegid tulid kohe tutvust sobitama ja pakkuma, et kui…
7 minutit -
Keda häirib aktiivsus- ja tähelepanuhäire?
„ÕPETAJA PEAB SUUTMA EMOTSIONAALSELT TOIME TULLA, MITTE ISIKLIKULT SOLVUMA, KUI LAPS SÕIMAB VÕI LOOBIB TA PIHTA ASJU. VÕIB KASUTADA LIHTSAID NIPPE: TEHA OLULISEM ÄRA TUNNI ALGUL JA JAGADA ÜLESANDED JUPPIDEKS,” ANNAB AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIREGA LASTEGA TÖÖKS NÕU TÜ ERIPEDAGOOGIKA PROFESSOR EVELYN KIIVE.
Millised on teaduse viimased uudised aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) uurimisel?
ATH on traditsiooniliselt olnud laste ja noorte probleem,…
6 minutit -
Koolide liitmise hirmul olid suured silmad
Viimase kahe õppeaasta jooksul on Tallinna kaheksast gümnaasiumist saanud neli suurt kooli. Direktorite hinnangul on esimene ühinemisjärgne aasta segasevõitu, aga edasi loksub kõik paika, vaja on vaid arukust ja head tahet.
Eelmisel õppeaastal ühendati kolm kooli: Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumiga liideti Juhkentali gümnaasium, Ehte humanitaargümnaasiumiga Ranniku gümnaasium ja Arte gümnaasiumiga 37. keskkool. Käesolevast õppeaastast liideti Lasnamäe gümnaasiumiga Paekaare gümnaasium….
6 minutit -
Kuidas kasvatada koolis ettevõtlikku meelt?
„Nii nagu inglise keele selgeks saamine juba kooliajal on saanud standardiks, võiks gümnaasiumis olla kohustuslik ka ettevõtlikkuse õpe….
8 minutit -
Koolis tuleb õpetada rahaasju
Pelgulinna gümnaasiumi majanduse ja inglise keele õpetaja Kristi Saare teeb ja jõuab palju – ta peab ka investeerimisblogi ja veab 3000 naisele koolitusi pakkuvat MTÜ-d Naisinvestorite Klubi.
Kuidas hindate meie õpetajate valmisolekut süstida õpilastesse ettevõtluspisikut?
Üldplaanis on tore, et ettevõtlusõppele on hakatud suuremas mahus tähelepanu pöörama, ent ma ei mõista, miks on jäänud tagaplaanile üldine eraisiku rahaasjade õpetamine. Jah, riigile on…
2 minutit -
Kannapööre kaitseväest koolijuhiks
Raigo Prants kandideeris Järva-Jaani gümnaasiumi direktoriks põhjusel, mida pole varem kuulnud vist ükski konkursikomisjon – et muuta noorte suhtumist Eesti riigikaitsesse. Kaitseväeteenistusest tsiviilellu naasnud mehel on tõsi taga, juba varsti saab Järva-Jaanis õppida uuel, siseturvalisuse õppesuunal.
Raigo Prantsi esimene tööpäev Järva-Jaani gümnaasiumis oli eelmise aasta 25. augustil.
„Tundsin, et olen teinud kannapöörde. Ma polnud päris kindel, mis edasi juhtub, aga teadsin,…
7 minutit -
President tunnustab haridusrahvast
President Toomas Hendrik Ilves annab vabariigi 98. sünnipäeva eel teenetemärgid 99 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks.
Riikliku autasu pälvinute seas on ka õpetajaid-õppejõude ning teadlasi.
„Töökaaslane küsis: „Anu, miks oled seda saladuses hoidnud?” ja näitas uudist. Olin ikka väga ehmunud, kõik see oli ootamatu,” kirjeldas oma esimest emotsiooni Tallinna Lilleküla gümnaasiumi õppealajuhataja Anu Luure, kes…
2 minutit -
TÜ loodusmuuseum ärkas uues kuues
Ehkki Tartu ülikooli loodusmuuseumis käis neli aastat põhjalik remont, anti loodusharidust kogu selle aja tavalisest suuremagi hooga. Nüüd saavad õppeprogrammides osalejad lisaboonusena külastada ka uuenenud ja IT-lahendustest tulvil püsinäitust.
Loodusmuuseum pakub õppetöö mitmekesistamiseks ning koolitundides õpitu kinnistamiseks zooloogia, geoloogia, geograafia, botaanika ning säästva arengu teemalisi õppeprogramme. Ettevalmistamisel on geneetika ja mikromaailma teemalised. Kokku on valikus üle 40 programmi 1.–12. klassini….
3 minutit -
Särab, kiirgab ja nakatab
Programm „Noored kooli” on loomisest saati magnetina meelitanud kõrgharitud noori oma elus suurt muutust tegema ja ametit vahetama. Uustulnukatest on huvitatud ka koolid – mullu saadeti 18 noorele 88 koolist 160 pakkumist. Koolijuhtide hinnangul on tegu kindla kvaliteedimärgiga.
Kiviõli 1. keskkooli saabus eelmisel õppeaastal korraga neli noort õpetajat: Alice Aaviksoo, Kathriin Karus, Kristjan Lepp ja Karin Pohla. Neile lisandus sel õppeaastal Jüri…
13 minutit -
Tartu lapsevanemail on üha tihemini asja kooli
Tartu neljas kogukonnakoolis – Mart Reiniku, Kesklinna, Karlova ja Forseliuse koolis – on tegevust alustanud vanematekogud, kelle roll on aidata kaasa kooli ja kodu infovahetusele ning olla juhtkonnale ja hoolekogule toeks koolielu edendamisel. Seoses vanematekogu loomisega on mul tihti asja kooli ja see on väga tore. Tunnen, et see pole ainult mu tütre, vaid ka meie kool, räägib…
5 minutit -
Pool tuhat õpilast heitles Teaduslahingus
25.–29. jaanuarini leidsid aset teise Teaduslahingu maakondlikud võistlused, kus üle poole tuhande 7.–9. klassi õpilase 102 koolist lahendasid ülesandeid, mis seovad teadust ja igapäevaelu. Eri ülikoolide tudengitest koosneva MTÜ Elus Teadus korraldatud Teaduslahing pälvis mullu teaduse populariseerimise konkursil parima uue algatuse peapreemia.
Tänavused ülesanded on põnevamad, oleme mõelnud selle peale, kuidas teadust veelgi rohkem eluga kokku tuua, rääkis Teaduslahingu…
2 minutit -
Töökogemus võib hakata pabereid asendama
Kõrgkoolid on juba aastaid võimaldanud tööpõllult tagasi õpingute juurde asuda VÕTA (varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine) abil. Kolme aasta pärast võib aga juhtuda, et töökogemusega inimene saab hüpata järgmisele haridustasemele eelmise taseme diplomita. Kui kooskõlastusringil olev haridusseaduse eelnõu vastu võetakse, võib põhikoolitunnistuseta kandideerida gümnaasiumi, bakalaureusediplomita magistrantuuri ja ehk gümnaasiumitunnistuseta ülikooligi.
Haridus- ja teadusministeeriumi haridusseadustiku juhi Sille Uusna sõnul on…
12 minutit -
Õpetada elu on ainest tähtsamgi
„Noored kooli” süsteemi võiks laiendada ja miks mitte ülikooli õpetajaõppega tihedamalt siduda. Meist tehti programmis poole aastaga üpris küpsed õpetajad. Õppisime ettevalmistuse käigus lahendama muresid, milliseid ülikoolist tööle läinud isegi oodata ei oska,” ütleb Kaidi Menšikova, kes teist aastat Vaimastvere koolis eesti keelt õpetab. Esmapilgul meenutab Kaidi Menšikova oma rõõmsa oleku ning kiire kõnega alati naerusuist Anu Välbat. Sära ei kao…
7 minutit -
Nõmme lumepark. Kuna suusk on libe, siis tehakse esimesi samme ühe suusaga. FOTO: RAIVO JUURAKKas läheme lumele või jääme võimlasse?
Paari aasta taguse uuringu andmeil on suusavarustus 60% ja uisud 30% koolidest, kusjuures piisavalt on suuski vaid 24…
8 minutit -
TÜ loodusmuuseum ootab taas noori ja vanu
16. jaanuarist on taas avatud Eesti vanim muuseum, Tartu ülikooli loodusmuuseum. Püsinäitus „Maa. Elu. Lugu” paikneb kahel korrusel hästi valgustatud ja IT-lahendusi tulvil saalides. Muuseumi miljonist eksponaadist saab näha ligi 7000, teiste seas ka mitme põlvkonna lemmikuid, kaelkirjakut, piisonit ja põtra.
Uus ekspositsioon põimib omavahel geoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia ning külastaja teeb Maa ja elustiku arenguloo kaudu rännaku…
2 minutit -
CertiLingua sertifikaat annab võõrsil konkurentsieelise
Mullu suvest on kolmel Eesti koolil – Tartu Annelinna gümnaasiumil, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumil ja Viljandi gümnaasiumil – õigus väljastada õpilastele rahvusvahelise keele- ja kultuuriteadlikkuse sertifikaati CertiLingua. Sertifikaat, millest Eestis teatakse alles vähe, annab eelise välismaale õppima ja tööle minejatele.
CertiLingua tunnistuse saab õpilane, kes on jõudnud gümnaasiumi lõpuks kahes võõrkeeles B2-tasemele ja teinud võõrkeelse uurimistöö,…
4 minutit -
Empaatiavõimeta pole koolis midagi teha
Kristjan Haljak mõjub eheda prantslasena esimesest silmapilgust: nii kõne- ja suhtlusstiili, käitumismaneeri kui ka riietuse poolest. Prantsuse keele keskel on ta olnud kaheksandast eluaastast, mil asus õppima Tallinna prantsuse lütseumi. Ka ülikoolis valis ta just prantsuse keele eriala. Ja nüüd on neljandat aastat oma kunagises koolis õpetaja. „Kaugeleulatuvaid plaane pole mul kunagi olnud. Ka õpetajaks saamise soovi mitte,” räägib…
7 minutit -
Hiina keel on lihtsam kui paljud Euroopa keeled
Miks alles nüüd ilmus esimene eestlastele kirjutatud hiina keele õpik?
Märt Läänemets, TÜ sinoloogia vanemteadur, õpiku kaasautor:
Hiina keelt on Tartu ülikoolis tõepoolest õpetatud juba ligi 80 aastat – sellega alustas 1930-ndatel tuntud õigusteadlane ja Hiina-huviline Leo Leesment (1902–1986), enam-vähem regulaarselt aga 1955. aastast, mil Pent Nurmekund (1906–1996) rajas orientalistikakabineti. Kuid ükski varasem õpetaja pole omakirjutatud õpikuni jõudnud. Põhjus on…
3 minutit -
Naudi tööd ja õppimist
Kuigi vaheaeg oli varasemast pikem, sai ta ikkagi otsa. Õpetajate Leht soovib koolirahvale tegusat ja tuumakat uut aastat. Küllap olete juba uurinud kalendrit ja märganud, et tööle saab rohkem pihta anda, sest riigipühasid on vähevõitu.
Kuigi koolis tehakse uue aasta plaane sügisel ja soovitakse 1. septembril üksteisele head uut aastat, mõtleme ka praegu, mida tahame ise teistmoodi teha.
Igas päevas võiks olla midagi,…
2 minutit -
Igor Tõnu Tassi imepärane elu Tartu kunstikoolis
Igor Tõnu Tass on Tartu kunstikoolis kohal hommikul enne teisi ja tervitab saabujaid rõõmsalt. Ta tutvub esimesena sisseastujate portfooliotega, pressib end sisse klassiustest ja on alati kohal koosolekutel. Aga talle meeldib ka keset päeva uinakuid teha, tarida tuppa püütud hiiri ja jätta toolidele karvu – nagu ikka kõutsidele.
Tartu kunstikooli Igor Tõnu Tassile külla minnes toimin ajakirjanikueetika vastaselt…
7 minutit
