Sirje Pärismaa
-
Tarmo Valgepea: „Tahame sulatada klaasseina rahvuste vahelt”
Sügisel avatud Jõhvi riigigümnaasiumi tulnud vene noortest pole enamik suuteline nõutud 60% aineid eesti keeles koos eestlastega läbima. „Kui minu kõrgushüppe tulemus on 2.20 ja Ivanil 2.05, aga trennis pannakse latt minu järgi, saan mina edasi areneda, kuid tema lööb kogu aeg peaga vastu latti. Kui kaua ta siis vastu peab? Millalgi lööb käega,” ütleb…
14 minutit1 kommentaar -
Annelinna gümnaasium ehitas piparkoogi-Tartu
Tartu Annelinna gümnaasiumis on veerandi kahel viimasel nädalal hõljunud piparkoogilõhn. Kodundusklassi ahju läks 15 kilo tainast ja tuli välja sadu detaile, millest ehitati Tartu südalinna tähtsaimad majad, aga ka „Suudlevate tudengite” purskkaev.
„Vau,” ahhetas piparkoogilinna avama tulnud Tartu abilinnapea Tiia Teppan, nähes fuajees muinasjutulist vaatepilti. Teppan tunnustas õpilaste ettevõtlikkust, klõpsis telefoniga pilte, lubas need Facebooki üles panna ja ärgitada…
2 minutit -
Võõrsilt tulnuist saavad Lillekülas eestlased
Lilleküla gümnaasiumi ühe klassi uksesildil on kiri: „Tere, sõber!” Just siin algab kaugetest maadest Eestisse saabunud laste esimene tutvus eesti keele ja kultuuriga. „See on pesa, kus lastel meeldib olla, esimene koht, kus nad hakkavad keelt katsetama,” lausub õpetaja Helje Pukk.
Õpetus käib keelekümbluse metoodika järgi ja ühtki teist keelt selgitamiseks ei kasutata. Abiks on pildimaterjal, kehakeel, emotsioonid,…
10 minutit -
Valutu sulandumise võtmeisik on klassijuhataja
Tartu Aleksandr Puškini kooli tuleb igal aastal endistest liiduvabariikidest pärit lapsi. Et koolis õpitakse 40% aineid eesti keeles, asuvad ka uussisserändajad keelt hooga õppima.
Õppealajuhataja Tatjana Kodase sõnul on viimastel aastatel hakanud võõrsilt lapsi senisest intensiivsemalt tulema. 26-st viimase viie aasta jooksul saabunust on sel aastal tulnud üheksa. Kõige rohkem lapsi on Venemaalt, eriti Pihkvast ja Petserist ning Ukrainast….
4 minutit -
Hariduse mõõdupuu pikeneb
Koolide hindamise mõõdupuu on läinud pikemaks. Riigieksamite põhjal koostatud pingeridadele on lisandunud haridussilm.ee-s näitajad, mis mõõdavad õppeasutuste tulemuslikkust, tõhusust, eeldusi, rahulolu. Esialgu tundub, et pilti on keerukas kokku panna, leiavad koolijuhid.
Koolimõõdikuid on nelja liiki. Tulemusnäitajate abil saab selgeks, kui edukalt haridust omandatakse – kui palju on katkestamisi või nominaalajaga lõpetajaid. Näha saab koolide õpitulemusi ja edasiõppijate hulka, kutseõppurite puhul lõpetanute palgaandmeid.Õppeasutuste…
8 minutit -
Kahe TTG soolaleivapidu
Kolm kuud pärast õppeaasta algust pidasid viimaks soolaleivapidu ühe katuse all asuvad Tartu Tamme gümnaasium (TTG) ja Tartu täiskasvanute gümnaasium (TTG).
Kutsutud olid maja sünniga seotud inimesed ja ka teiste koolide direktorid. Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson andis üle tänukirjad ja võttis vastu kolleegide õnnitlusi. Ehituse hilinemisest tekkinud muredeaeg on läbi.
„Mõned hästi väiksed asjad on veel jäänud, mis koolitööd kuidagi ei häiri,” sõnas…
2 minutit -
Õpetaja peab uskuma sellesse, kuidas õpetab
Kuigi Pavel Alonov unistas juba gümnaasiumis ajalooõpetajaks saamisest, valis ta ülikoolis esmalt haldusjuhtimise eriala – isa soovitas, sest…
8 minutit -
Kuidas edasi – kas eraldi või koos?
Lõuna-Eesti linnades tegutsevad veel vaid mõned venekeelsed koolid, vene kodukeelega lapsed sulanduvad eesti keele- ja kultuuriruumi. Pika keelekümblustraditsiooniga Tartu Annelinna gümnaasium on valmis pakkuma võimalust ka vastupidises suunas liikuda ja kutsuks heal meelel oma perre ka eesti noori, kes tahavad vene keele kerge vaevaga suhu saada.
Tartu Annelinna gümnaasium on Eesti kõige lõunapoolsem vene õppekeelega keskkool. Emajõelinnas tegutseb ka üks…
8 minutit -
Lobisemise asemel võiks hoopis asjast rääkida
Tartu koolid, kes eelmisest õppeaastast võtsid klassitoas tekkivatele probleemidele lahenduse otsimiseks edukalt kasutusele tõenduspõhise koostöökultuuri arendava LP-mudeli, on leidnud endale kaasteelisi kaugemaltki: Pärnust, Viljandist, Puhjast.
Tartu Kivilinna kooli, Annelinna gümnaasiumi ja Hansa kooli uued partnerid LP-mudeli rakendamisel on Pärnust Vanalinna põhikool ja Mai kool, Viljandist Kesklinna ja Jakobsoni kool, Tartumaalt Puhja gümnaasium ning Tartust Karlova ja Variku kool,…
6 minutit -
Matemaatikatunnis räägitakse õnnelikest inimestest
Arvutipõhise statistika tunnis ununeb õpilastel, et nad õpivad matemaatikat. Kuiva rehkendamise asemel vaadeldakse mõnda elulist probleemi, hakatakse sellele lahendust otsima ning matemaatika keelde tõlkima. Mullu kevadel 31 koolis katsetatud õppematerjale on parendatud ja ülesannetega varustatud ning TÜ töögrupp otsib nüüd uusi pilootkoole.
Kes oleks varem kuulnud, et matemaatikaõpetaja küsib, kui õnnelikud on Eesti inimesed, aga nüüd juhtub just…
5 minutit -
Riie ja toit pole põgenike õpetamisel esmatähtsad
Tartumaal 3. ja 4. novembril toimunud üleriigilistel õppealajuhatajate koostööpäevadel kuulati huvi ja kaasaelamisega ettekandeid põletavaimast probleemist – sisserändajate laste õpetamisest. Kogemustega koolid võtsid kolleegide hirme vähemaks.
Lilleküla gümnaasiumi saabusid esimesed muukeelsed lapsed juba tosin aastat tagasi. „Ma polnud üldse rõõmus, proovisin neid ära ajada, aga nad tulid ametnikega tagasi ja meil tuli nad vastu võtta,” meenutas õppealajuhataja Anu…
3 minutit -
Direktorid astusid teineteise kingadesse
Eestis sai 2.–5. novembrini esmakordselt teoks koolidirektorite vahetus – omavahel vahetasid neljaks päevaks kohad Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu.
„Mulle oli tore üllatus, kuivõrd mõnusalt on täistsüklikoolis koolikultuuri ja õhkkonda kujundatud. Siin on väga avatud ja sõbralikud inimesed,” vahendas Õpetajate Lehele teisipäeval oma muljeid Kiviõlist Ülle Luisk, kes tööpäeva lõpetuseks ja mõtete selginemiseks…
2 minutit -
Kogukonnakoolis on kodu lõhn
Erinevalt laialt levinud arvamusest, justkui õpiksid erakoolides vaid varakate vanemate lapsed, on suurema osa erakoolide pidaja hoopis MTÜ. Vanemad on palju andnud oma laste ja kogukonna heaks ning küsivad, miks riik ei mõista nende panust kogu Eesti tervemasse elukeskkonda.
Päike juba ammu loojund, õu pimedana näib. Ja uus valgus taevas, laulavad Peedu kooli lapsed. „Kuidas me jätkame? Teeme natuke nalja ka,” sõnab…
15 minutit -
Mõistan, kui raske on võõras keeles õppida
„Kuna eestikeelsed õpikud on vene lastele liiga keerulises keeles, teen neile kõik õppematerjalid ise,” ütleb Kaire Roosimäe, kes õpetab teist aastat loodusaineid Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi keelekümblusklassidele.
Kui Kaire Roosimäe kolme aasta eest Tartu ülikooli loodusteaduslike ainete bakalaureuseõppe järel magistrantuuri astus, soovis ta kohe väga klassi ees jõudu proovida. Hakkas saatma CV-sid, vaatamata, kus kool asub. Algul ei võtnud keegi…
7 minutit -
Kuidas treenida tähelepanukutsikat?
Üha enam õpetajaid kasutab vahetunnisaginast tulnud õpilaste töölainele häälestamiseks vaikuseminuteid – lihtsaid tähelepanu- ja meelerahuharjutusi.
Istu nii, et sul oleks mõnus. Pane silmad kinni. Keskendu helide kuulamisele. Suuna tähelepanu lähimale helile. Õpetaja Lii Kaudse hääl kõlab vaikselt ja rahulikult. Grupp Miina Härma gümnaasiumi kümnendikke järgib teda kui lummatult. Helide kuulamiselt minnakse edasi ruumi uurimisele. Kõige viimase harjutusena teeb igaüks oma…
5 minutit -
Tartu koolirahvas laskis hariduspeo oma südamesse
„Ka Tartus võiks olla üks Viljandi folgi sarnane festival,” arutles enam kui aasta tagasi Tartu linnavalitsuse haridusosakonna jurist Kairit Peekman, kui kolleegidele Tartu haridusfestivali mõtte välja käis. Hingemineva kogukonnakoolide ühiskontserdiga Pauluse kirikus pandigi 22. oktoobri õhtul Tartu hariduspeole – festival on ju pidulik ülevaatus! – võimas punkt.
Kuigi 20.–22. oktoobrini toimunud Eesti esimene haridusfestival ei toonud Tartusse pärimusmuusika festivaliga…
8 minutit -
Kui on sädet ja kirge, laheneb karjäärivalem iseenesest
„Ma ei väärtustaks lõpptulemust, pigem peab teekond ise olema huvitav ja nauditav,” ütleb Oliver Väärtnõu (34), kes on olnud vastutusrikastes ametites riigi- ja erasektoris ning praegu juhib Eesti e-riigi lahenduste väljatöötamise südant – teadus-arendusettevõtet Cybernetica AS.
Kui teadlikult olete kavandanud oma karjääri? Kas teadsite juba gümnaasiumis, mida elult ootate?
Mingi hetk mõtlesin nende asjade peale rohkem kui täna. Peamiselt…
12 minutit -
Väliõppepäeval rännati ajas tagasi
Tartu Kesklinna kool tegi esmakordselt kõigile klassidele korraga õppepäeva majast väljas. 1.–8. klassi õpilased said Ülenurmel põllumajandusmuuseumis mitme uudse kogemuse võrra rikkamaks: näiteks prooviti, mis tunne oli vana aja koolilastel veoautokastis ekskursioonile loksudes.
Veerandi viimasel päeval käis Ülenurmel kahes vahetuses kokku üle kolmesaja õpilase, kellele põllumajandusmuuseum oli koos kooliga põneva programmi kokku pannud. Sissejuhatavale loengule järgnesid eri oskusi arendavad õpitoad,…
2 minutit -
Märkajaks saad elukogemusega
„Kaasav haridus on ilus tee, aga ainult õpetaja entusiasmist jääb väheks,” ütleb Tartu Veeriku kooli eripedagoog ja klassiõpetaja Sirje Pormeister, kes pälvis auhinnagalal „Eestimaa õpib ja tänab” esmakordselt välja antud aasta suunaja tiitli.
Tugispetsialistid tõsteti rambivalgusse esimest korda. Mida see teile tähendab?
Ka tugispetsialistid on koolipere liikmed, teevad samasugust tööd. Me pole ametnikud ja ainult paberites tegutsejad. Oleme võrdsed õpetajatega, õpetame samuti, ainult…
9 minutit -
Kelle asi on eesti keel?
Kas eesti keel on ainult eesti filoloogide asi või oleme kaasvastutajad, küsiti 8. oktoobril seitsmendal keelefoorumil. Vastuseid otsisid riigikogu konverentsisaali kogunenud keeleerksad inimesed.
Keelefoorumi kokkukutsumise ajend oli äsjavalminud „Eesti keele arengukava 2011–2017” elluviimise vahearuanne, mis trükisoojana ka välja jagati.
„Võib pidada edasiminekuks, et oleme üleilmastumises senised positsioonid säilitanud,” sõnas keelenõukogu esimees TÜ professor Birute Klaas-Lang, kes andis ülevaate kahel viimasel aastal eesti keele…
10 minutit -
Peruust Sinimägedesse õpetajaks
„Oleksin pidanud filmima oma sõprade nägusid, kui ütlesin, et lähen Narva kanti õpetajaks. Ei teagi, kumb fakt neid rohkem šokeeris,”…
8 minutit -
Priit Põhjala harutab keelesõlmi nii tööl kui kodus
Õpetajate Lehe esimene laureaat, arvamusveeru „Keelekaste” autor Priit Põhjala (33) harutab keelesõlmi nii tööl kirjastuselaua taga, kodus…
5 minutit -
Eripedagoogid logopeedidele appi
Lasteaiad-koolid otsivad logopeede taga tikutulega ja palkavad suures hädas ka kvalifikatsioonile mittevastavaid inimesi. Ehk tasub hoopis suurendada eripedagoogide rolli, soovitavad ülikoolide teadlased.
Minu tööpõld aina laieneb, lausub kakskümmend viis aastat logopeedina töötanud Siiri Kliss, kes on praegu ametis nii Tallinna Asunduse lasteaias kui ka Ääsmäe põhikoolis. „Abivajajaid lisandub, probleemid lähevad keerukamaks. Puuded tihtipeale kombineeruvad.”
Klissi sõnul on lapse probleemide lahendamisel tähtis spetsialistide…
11 minutit -
Lydia Rahulal on auhinnagalal oma tagala
Homme, 3. oktoobril ETV otseülekande vahendusel tuhandetesse kodudesse jõudva õpetajate auhinnagala „Eestimaa õpib ja tänab” õhtujuhina astub koos näitleja Andrus Vaarikuga üles koorijuht ja Tallinna 21. kooli muusikaõpetaja Lydia Rahula, kes mullu võttis samal laval vastu aasta põhikooliõpetaja tiitli.
„Eelmisel aastal lavale minnes närveerisin väga, aga olin ka väga rõõmus tunnustuse üle. Minu töö annab palju energiat ja mulle meeldib…
4 minutit
