Sirje Pärismaa
-
Õpetajal sai ülikool läbi
Programmi „Noored kooli” raames Lähte ühisgümnaasiumi õpetajaks läinud Gerli Lokk on nüüd „relvastatud” Tartu ülikooli cum laude magistridiplomiga.
Kui Gerli Lokk viie aasta eest Tartu ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõpingutega lõpusirgele jõudis, käis tal peast läbi mitmeid mõtteid. Kõige suuremat muutust ja väljakutset, mida värske ülikoolilõpetaja vajas, pakkus programm „Noored kooli” ja nii Lokk sinna kandideeriski. Ta läbis põneva valikuprotsessi ning…
8 minutit -
Ülikooli õpetajakoolitus sai tagasi täisõigused
TÜ innovatsioonikoolide võrgustiku esimest aastat kokkuvõtva konverentsi eel saabus rõõmusõnum: kõrghariduse agentuur andis ülikooli uuenenud õpetajakoolitusele tähtajatu akrediteeringu.
Õpetajakoolituse uuendamise eestvedaja, professor Margus Pedaste sõnul tähendab see, et ülikool sai tagasi täisõigused õpetamiseks. 2011. aastal andis agentuur tähtajalise akrediteeringu, mis kohustas 2014. aastaks suuri muudatusi tegema.
„Nüüd leidsid ülikoolivälised hindajad, et oleme leidnud õige tee. Uuendatud on õppekavu, tehtud…
2 minutit -
Õpetajate suvekoolide välimääraja
Erinevalt õpilastest kulutavad õpetajad päikselist suveaega ka õppimisele. Enamik aineühendustest korraldab oma suvekoole ja on leidnud osalustasu vähendamiseks ka rahastusallikaid.
Ilmselt suurima osavõtjaskonnaga suvekooli peavad inglise keele õpetajad 22. ja 23. augustil suvepealinnas Pärnus TÜ kolledžis.
„Õpetajate huvi on suur, igal aastal on olnud üle 200 kuulaja. Praegu käib registreerimine ja kirjas on juba 170 osalejat,” rääkis inglise keele õpetajate seltsi…
9 minutit -
Projektid panid taimi kasvama ja lapsi lugema
Tartu on ainsa linnana juba kümme aastat rahastanud õppekava rakendamist toetavaid projekte. Sel õppeaastal toetas haridusosakond 45 000 euroga põnevaid tegemisi 32 koolis ja 16 lasteaias.
29. mail tegid koolide ja lasteaedade esindajad õppeaastast kokkuvõtteid projektipraktikumil. Aasta jooksul oli tehtud suuri tegusid: lapsed kasvatasid taimi, tegid ise uusi mänge, avastasid lugemise mõnu ja kauneid kunste, uurisid e-aineid toidulaual, korraldasid…
3 minutit -
Digipööre peaks valla päästma digiõppimise
Kaheksa kooli teevad ettevalmistusi digipöörde elluviimiseks – personaalsete nutiseadmete igapäevaseks rakendamiseks õppetöös. TLÜ informaatika instituudi ja Samsungi algatatud programmi edukaim „pööraja” saab detsembris auhinnaks 10 000 euro väärtuses digiseadmeid.
Kooliuuendusprogrammi Digipööre žürii avalikustas 28. mail kaheksa pilootkooli, kes valiti välja 43 kandidaadi seast. Arvesse võeti varasemat kogemust tehnoloogia õppetöösse rakendamisel, meeskonna pädevust ja kogemust kooliuuendusprojektide elluviimisel ning kooli visiooni, kuidas…
9 minutit2 kommentaari -
Annelinna gümnaasium oli olümpialainel
2. juuni hommikul marssis kogu Tartu Annelinna gümnaasium staadionile, et avada pidulikult kooli ajaloo esimesed olümpiamängud.
Kahe vihmasagara vahele mahtunud tseremoonia oli suurejooneline: klassid olid kehastunud eri riikide delegatsioonideks, kolonni ees kandis tõrvikut vilistlasest rühmvõimlemise maailmameister Alisa Jasnova ning tema järel lehvitas Eesti olümpiaakadeemia lippu Tai poksi Euroopa meister, 10. klassi õpilane Maksim Ivanov. Avamispidu ilmestasid „riikide” etteasted.
Esimesel päeval astuti…
2 minutit -
Päris viimane riigieksam
Eelmisel reedel tegi 8702 noort oma viimast riigieksamit − matemaatikat. Veerandsaja kooli jaoks jäi see päris viimaseks riigieksamiks, sest gümnaasiumist saab põhikool.
Üsna keeruline eksam, esimene pool oli ikka päris hirmutav, vangutab pead Tartu kunstigümnaasiumi abiturient Ragnar Palla, kes esimeste seas aulast välja astub, et enne töö teise osa kallale asumist kolmveerandtunnine hingamispaus teha. Kitsa eksami valinud Palla arvas esimese kümmekonna minuti…
8 minutit -
Härma koolis elustub ajalugu
Tartu Miina Härma gümnaasiumi nobedate neidude näppude all valmis sel nädalal Eesti lipp.
Algatus tuli õpilastelt, kui õpetaja Urma Linnus rääkis ajalootunnis kahest tähtpäevast. 1. juunil möödub sada aastat päevast, mil Härma kooli majale pandi nurgakivi. 4. juunil saab meie lipp aga 130-aastaseks.
Õpilaste mõtteid tiivustas seegi, et esimese sinimustvalge üks õmblejaist oli just Miina Härma. Nii telliski kool lipuvabrikust kanga ning käsitööõpetaja…
1 minut -
Viies kooliveerand pakub lusti ja tööd
Kuigi kool pole veel läbi, otsivad vanemad lastele ajaveetmisvõimalusi suvelaagrites. Populaarsematesse laagritesse pandi kohad kinni juba eelmisel suvel.
Meie esimesed laagrilapsed on juba pensionieas ja toovad oma lapselapsi laagrisse, muheleb Tartu Merikotka jahtklubi esimees, staažikas purjetamistreener Valdeko Säre. Tänavu toimub Võrtsjärve suvelaager 52. (!) korda. Kahe nädala jooksul pakutakse lastele üle poolesaja tegevuse, spordi harrastamise kõrval saab ette võtta palju…
8 minutit -
Õppekavategu võtab õpetajad võhmale
Üleminek väljundipõhistele õppekavadele on kutsekoolides vallandanud tõelise hoogtöö – õpetajail on tulnud kogu aasta igapäevaülesannete kõrvalt teha uusi õppekavu.
Oleme õppekavade reformi käigus aasta otsa tööd teinud. Ilmselt on meie koolis see protsess kergem, kuna meil on õppekava arendamise kogemus, lausub Tartu kutsehariduskeskuse IKT-osakonna juhataja Signe Vedler. Munitsipaalkoolina on Eesti suurim kutseõppeasutus pidanud iga õppekava koolitusaja lõppedes taotlema uue koolitusloa…
8 minutit -
Kui klassikaaslasest saab aastaks sinu boss
Juba 20 aastat on Eestis tegutsenud õpilasfirmad ja kevaditi omavahel ka mõõtu võtnud. Tänavune võitja, Tallinna Õismäe vene lütseumi õpilasfirma DK Koolitus leidis koolitusturult täiesti tühja koha, ning hakkas pakkuma algkoolilastele suhtlemisabi.
Kolm DK Koolituse edukat ärineidu, Dajana Grasman, Diana Tanaga ja Karina Kabrits, esindavad Eestit ka juulis Tallinnas toimuval Euroopa õpilasfirmade võistlusel. Nende juhendaja on õpetaja Nina Sidorenko.
Firma…
8 minutit -
Valurikas Tartu koolivõrgureform jõuab lõpule
Eeloleval õppeaastal tehakse liitmist-lahutamist poolesajas haridusasutuses. Eesti suurim muudatus tuleb Tartus – kolme Annelinna gümnaasiumi töö korraga ümberkorraldamine puudutab 2800 õpilast ja enam kui 200 õpetajat.
Eesti suurim on ka puhas gümnaasium, mis kolme kooli baasil luuakse. Kristjan Jaak Petersoni nime kandvas koolis hakkab esialgu õppima üle 700 noore. Kivilinna gümnaasiumist, Descartesi lütseumist ja kommertsgümnaasiumist saavad põhikoolid.
„Kui õpilaste-õpetajate…
9 minutit -
Haridusuuenduskeskus annab õpetajaile kvaliteedimärgi
Tartu ülikooli 209-aastane vana anatoomikum on saanud uue ja moodsa sisu. 22. aprillil avati seal TÜ Pedagogicumi haridusuuenduskeskus.
Keskuses saavad õpetajad õpetust, kuidas muuta õppimist tõhusamaks ja põnevamaks, kasutades nüüdisaegseid tehnikaseadmeid ning õppemeetodeid. Euroraha toel sisustatud keskuses on professionaalne video- ja helisalvestustehnika, interaktiivsed tahvlid, 3D-printer ja hulk muid seadmeid, mis peaks tehnoloogiahuviliste silmad särama panema.
Tehnoloogiahariduse professori Margus…
5 minutit -
Rändteadlased elavdavad koolielu
Ülikoolid pakuvad koolitundide elavdamiseks põnevaid töötube, teadusteatreid ja -busse. Popimate teaduse populariseerijate järjekorrad ulatuvad järgmisse õppeaastasse.
Ülenurme gümnaasiumi bioloogiaklass muutus 3. aprillil terveks päevaks ehtsaks laboriks: 11. ja 12. klassi õpilased said selga valged kitlid ja kätte kummikindad ning nägidki välja nagu tõelised laborandid. Laudadel oli ootamas ehtne laboriaparatuur. Õpilased jaotusid neljaliikmelisteks meeskondadeks ning Tartu ülikooli rändava bioklassi „etendus” võis alata.
Esmalt…
11 minutit -
Eesti osales õpetajakutse tippkohtumisel
Eesti delegatsioon osales 28. ja 29. märtsil Uus-Meremaal rahvusvahelisel õpetajakutse tippkohtumisel, kuhu olid kutsutud maailma 20 parema haridusega riigi esindajad. OECD ja rahvusvahelise õpetajate ametiühingu korraldataval nõupidamisel osalejad selguvad eelkõige PISA testide põhjal.
Et ürituse statuudi järgi peab iga riigi delegatsiooni kuuluma haridusminister ja õpetajate ametiühingu juht, esindasidki Eestit eelmine minister Jaak Aaviksoo ja haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri…
2 minutit -
Kas poisse tuleks tukast sugeda?
PISA testi põhjal on meie tüdrukute ja poiste lugemisoskuse vahe enam kui ühe kooliaasta jagu (44 punkti). Kas ja kuidas lõhet vähendada?
Poiste ja tüdrukute lugemisoskuse vahel on käärid teisteski riides: Soomes koguni 62 punkti ning viie parema tulemuse saavutanud riikidel 23−32 punkti. OECD keskmine on 38. Teadlaste arvates on kolm põhjust. Esiteks, poiste ja tüdrukute aju struktuur ja funktsioneerimine olevat…
6 minutit -
Vene koolid loovad eestikeelse õppe mudelit
31. märtsil ja 1. aprillil pidasid Tartus koostööseminari vene koolide õpetajad, kes osalevad HTM-i pilootprojektis, mille käigus kogutakse kogemusi eestikeelse aineõppe paremaks korraldamiseks ning valmib soovituslik mudel.
Projektis osalevad 13 kooli Tartust, Tallinnast, Ida- ja Lääne-Virumaalt on alustanud juba põhikoolis mitme õppeaine õpetamist eesti keeles, et õpilased tuleks gümnaasiumiastmes eestikeelse õppega paremini toime. Projekti käigus tahetakse leida ained, mida…
2 minutit -
Tulevased õpetajad on meistrite juures õpipoisteks
Septembri teisel nädalal maandus 37 koolis suur dessant – 166 Tartu ülikooli õpetajakoolituse esmakursuslast alustasid pidevat pedagoogilist praktikat ehk PPP-d. Kogu õppeaasta vältav praktika peaks tooma pöörde õpetajate ettevalmistusse ja andma raskes ametis kindlustunnet.
Tartu Miina Härma gümnaasiumi käsitööõpetaja Marje Peedissoni läbi kahe korruse paiknev klass on tõeline värkstuba: seintel ja talade küljes ripuvad näidistööd ja kavandid, riiulitel…
12 minutit -
Pooled noored pole kordagi teatris käinud
Vanemuise teater kutsus esmakordselt paarsada kooli- ja teatriinimest hariduskonverentsile, et arutleda koos võimaluste üle pakkuda kooliprogrammile veelgi sisukamat täiendust.
Teatri rolli üle hariduses ja hariduse rolli üle teatris mõtisklemiseks on õige aeg, selgus ka konverentsi peaesineja, TÜ professori Marju Lauristini (pildil) jutust. 2012. aasta uuringu andmeil on inimeste hulk, kes on käinud aasta jooksul üle kolme korra teatris,…
2 minutit -
Ettevõtted värbasid Tartus tudengeid
Dorpati konverentsikeskuses 14. märtsil toimunud Tartu ülikooli karjääripäeval oli oma töö- ja praktikavõimalusi tutvustamas 30 ettevõtet. Kohal olid ka välismaised tööstushiiud Nestlé ja L’Oreal, Eestit esindasid Viru Keemia Grupp, Swedbank, Fortumo ja hulk riigiasutusi, teiste seas näiteks haigekassa, siseministeerium ja tööinspektsioon.
Viru Keemia Grupi personalijuht Tea Allikmäe kutsus praktikale finants- ja keemiavaldkonna tudengeid. „Enne tööst või praktikast rääkimist tutvustan alati…
2 minutit -
Õpilaste mõtteid slängist
Oma mõtteid slängist avaldavad Tartu Kivilinna gümnaasiumi 10. klassi õpilased Sander Kamenik ja Rainis Sikk ning 8. klassi õpilased Marke Mark, Arle-Martin Kuura ja Agnes Annilo.
• Eakaaslastega räägin rohkem slängis, emaga kodus püüan ikka kirjakeeles rääkida, muidu ta ei saa aru. Üritasin ka emaga slängis rääkida, küsisin, „mis mähis on”, aga ta ei saanud aru. Aga nüüd on juba niimoodi läinud,…
4 minutit -
Lehekrabinat jääb klassitoas vähemaks
Tartu erakooli 1., 4. ja 7. klassi õpilased on juba pool aastat ammutanud tarkust digiõpikutest. Igaühe lauaserval ongi isiklik iPad. Sügisest saavad teisedki klassid oma „tahvlid”.
Tartu erakooli 1. klassi viimane tund algab vaibal vestlusringis istudes. Koos arutatakse läbi eelmise päeva retk Vapramäele. Õpetaja Karen Kärtmann laseb ringi käima metsast kaasa toodud käbid ja puukoored. Kui jutt jõuab loomadeni, palub…
12 minutit -
Jõukohasus tagab edutunde ja annab tiivad
Kadrina keskkool märkis oma 30-aastast edukat kogemust õpiraskustega laste õpetamisel üle-eestilise hariduskonverentsiga „Võrdsed võimalused”.
Kadrina keskkooli õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa sõnul peab õpikeskkond olema selline, et igaüks tunneks end värvipaletis kirkana. Kadrinas loodi õpiraskustega klassid (ÕR) 30 aasta eest. Suur roll on individuaalsusel – klassis on kuni 12 õpilast, õpetajail on ka parandusõppe ettevalmistus. Õpitakse riikliku õppekava järgi.
„Mida varem…
3 minutit -
Eesti mees raius polaarvaikuse raamatusse
Kaks aastat tagasi läbisid noor eesti polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo ning tema norrakast sõber Audun Tholfsen ränkraske teekonna põhjapooluselt Teravmägedele. 72 päeva väldanud 1620-kilomeetrisest retkest, millega mehed püstitasid ka Guinnessi rekordi, ilmus Timo Palol äsja kaalukas (2,2 kg!) raamat „Jäine teekord. Omal jõul põhjapooluselt maismaale.”
Haanja kõrgustiku serval Meegomäe külas kasvanud Timo Palol on lumega olnud eriline suhe lapsest…
4 minutit
