Sirje Pärismaa
-
Maakondade PISA tulemuste vahel haigutab auk
Kui Eesti maakonnad esinenuks PISA testis iseseisvalt, oleksid Põlvamaa lapsed loodusteadustes maailmas teisel, Hiiumaa lapsed matemaatikas kuuendal ja Saaremaa lapsed lugemises seitsmendal kohal.
Detsembri algul avalikustatud PISA tulemused tõid Eesti haridusrahvale rõõmusõnumi ja tõestasid meie põhikoolilõpetajate teadmiste maailmaklassi. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et loodusteadustes jagame Soomega Euroopas 1.−2. kohta ja maailmas oleme kuuendad, matemaatikas ja funktsionaalses lugemises oleme Euroopas neljandad…
8 minutit3 kommentaari -
Matemaatika riigieksamiks tuleb veebist õpiabi
Esimest korda Eestis on matemaatika riigieksamiks võimalik valmistuda veebis. 10. märtsil alustavas Silmaringi eksamikoolis jagavad tarkust Nõo reaalgümnaasiumi õpetajad.
Mai keskpaigani kestval kursusel läbitakse 8 kitsa ja 14 laia matemaatika riigieksami teemat. Igal nädalal pannakse üles paarikümneminutiline video ühe teema kohta, kus õpetaja jagab selgitusi, annab ülesanded ja lahendamiseks juhised. Igaüks saab ise otsustada, kus ja millal õpib. Kindlal…
3 minutit -
Minister ja ametiühingujuht matsid sõjakirve
Sõbrapäeval, 14. veebruaril istusid haridus- ja teadusministeeriumis ühise laua taha minister Jaak Aaviksoo ja haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri, et klaarida õpetajate palkade ümber tekkinud segadust.
Reemo Voltri sõnul ootab õpetajaskond, et lubatud viieprotsendiline palgatõus jõuab kõigini. Paraku selgus alles 31. jaanuaril kohalikele omavalitsustele eraldatud palgafond. Arve uurides tekkis hulk küsimusi, läbipaistmatuks jäi metoodika, kuidas on kujunenud eri…
2 minutit -
Linnaõpetajal suurem palk
Eelmise aasta lõpuks oli Eesti õpetaja keskmine palk 936 eurot. Valdade keskmine, 890 eurot, jäi sellele siiski alla, kuid viies suuremas linnas teeniti Eesti keskmisest enam – 988 eurot.
Tuhande euro piiri ületas õpetaja palk 17 omavalitsuses. Kõrgeim keskmine palk oli Mäetaguse ja Sauga vallas ning Jõgeva linnas, ulatudes1100 kuni 1300 euroni. Enim maksis juurde Mäetaguse vald (ühes kuus õpetaja ametikoha kohta…
2 minutit -
Maaülikool vähendab tudengite vastuvõttu
Eesti maaülikool vähendab tänavu 7% võrra vastuvõttu rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja integreeritud õppesse ja avab 735 õppekohta. Suletakse biotehniliste süsteemide õppekava. Magistriõppes muutusi pole.
Biotehniliste süsteemide eriala suleti varasema alakonkursi tõttu. Maaülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Eda Aitseni sõnul planeeritakse praegu selle õppekava tulevikku pisut põhjalikumalt, et kuvada seda paremini sihtrühmale. Kõne alla tuleb ka õppekava nimetuse muutmine.
Ehkki alakonkursiga erialasid on olnud…
3 minutit -
Uuring tuvastas õpetajate ebakindluse
18. veebruaril esitlesid TÜ ja TLÜ haridusteadlased nelja-aastase ühisprojekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine” tulemusi ja rakendamisvõimalusi.
Tallinna ülikooli teadlased uurisid, kuidas näevad õpetajad muutusi oma erialal 1990-ndate teisest poolest, kui haridus jõudis neoliberalismi. Teine suurem teemavaldkond oli seotud aine- ja klassiõpetajate pedagoogiliste uskumustega. Tartu ülikooli uurimisrühma tegevus oli suunatud õpetajakoolituse esmaõppe ja kutseaasta probleemidele.
Tallinna teadlaste uuringuid kureerinud emeriitprofessor…
2 minutit -
Kuidas tähistavad iseseisvuspäeva eesti koolid välismaal?
Riigi 96. sünnipäeva eel uuris Õpetajate Leht, kuidas märgivad tähtsündmust ära eesti koolid Rootsis, Soomes, Ameerikas ja Venemaal. Oma mõtteid Eesti riigist jagasid ka õpilased. Sõltumata kirjutajate asupaigast, kumab läbi suur igatsus.
„Eesti tähendab mulle kõike. Eesti on mu kodumaa, seal ma sündisin ja see jääb mulle alati südamesse. Eesti on nii ilus sõna, et kui…
14 minutit -
Aastad pole kustutanud uudishimu elu vastu
„Mul on teist kahju, paluge rikastelt vilistlastelt endale parem töökoht!” vangutas Tartu ülikooli väärikate ülikooli õppur pead, nähes üleriideid vastu võtmas Helve Raiki, kauaaegset Tartu Tamme gümnaasiumi juhti ja NSV Liidu ülemnõukogu kahe koosseisu saadikut.
„Riidehoidja” Raik vaid muheles ega hakanud selgitama oma tegelikku missiooni. Et tema ülesanne on teha kaadritagust tööd – kaubelda väärikatele lektoreid ning projektijuhile igati…
7 minutit -
Kuldaväärt õpetaja Kullamaalt
Kullamaa keskkooli terviseõpetuse õpetaja Mai Jõevee on tõeline maa sool – lisaks koolitundidele on ta vallavalitsuse liige, ajab külaelu asju, korraldab maakonna spordiüritusi ja jõuab ka ise nii tantsima kui võrkpalli mängima. Just kohaliku elu edendamise eest pälvis Jõevee tänavu presidendilt Valgetähe teenetemärgi.
„Kes tahab väljas käia, sellel on elu aktiivne ja lõbus, kes tahab kodus tukkuda, sellel on igav,” ütleb…
2 minutit -
Autism on minu lahinguratsu
Kui Mai Suuder 1973. aastal Tartu ülikooli esimese eripedagoogide lennu lõpetas, polnud ta autismist veel kuulnudki. Kakskümmend aastat hiljem sai just Suuderist üks Eesti autismipedagoogika teerajajaid ja tänavu tunnustas tema tööd Valgetähe ordeniga ka president.
Varem lastehaiglas töötanud Suuderi kutsus Tartu Masingu kooli tööle kursusekaaslasest direktor Krista Eller, kelle idee oligi hakata õpetama autistlikke lapsi.
„Oli ikka väga läbimõtlemata samm võtta väljakutse vastu,…
3 minutit -
Keelekümblus tõi Tallinna Läänemere gümnaasiumi endisele direktorile ordeni
Tallinna Läänemere gümnaasiumi endine direktor Valeri Novikov (pildil) pälvis keelekümbluse edendamise eest Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Läänemere gümnaasium oli nelja esimese kooli seas, kes 1999. aastal asus õhinal keelekümblusprogrammiks valmistuma. „Tutvusime materjalidega, käisime Soomes ja Kanadas, valisime kaadrit,” meenutab Valeri Novikov. Korraks tekkis ka väike kahtlus, kui keegi küsis direktorilt, kas ta ikka…
2 minutit -
Aumärgid haridusrahvale
Vabariigi 96. aastapäeva eel tänas ja tunnustas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves teenetemärkidega eri elualade inimesi. 99 riikliku autasu saaja seas on tänavu mullusest rohkem haridusinimesi: õpetajaid, koolijuhte, treenereid, ülikoolide õppejõude. Kokku veerandsada.
Valgetähe III klassi teenetemärgi pälvisid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja, EBS-i asutaja Madis Habakuk, mereteadlane ja matemaatik, TTÜ küberneetika instituudi laborijuhataja akadeemik Tarmo Soomere, Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessor Mait…
2 minutit -
3D-printer on koolitunnis saanud reaalsuseks
Tartu Tamme gümnaasium on esimese Eesti koolina võtnud tehnoloogia õppesuuna tundides kasutusele 3D-printeri. 4. veebruaril toimunud tehnoloogia minimessil said seda seadet ja muid insenerimõtte loovaid lahendusi katsetada ka teiste suundade õppurid ning saali pistis nina algklassilapsigi.
Tavatundide asemel toimusid robootika, mudellennunduse, digiandmekogujate kasutamise loodusteaduslike katsete töötoad. Tegutsesid leiutajad, proovida sai veebipõhist vastamissüsteemi, QR-koodi rakendamist õppetöös, arvutiga juhitavat tikkimismasinat.
Direktor Vallo…
2 minutit -
Uued riigigümnaasiumid on rolli sisse elanud
Riigigümnaasiumide pere on kasvanud viieliikmeliseks, loonud ühise veebilehe, Facebooki grupi ja õpilasesinduste koostöökoja. Pooleaastane sisseelamisaeg on läbi ka uustulnukatel Jõgeva- ja Läänemaal.
Järgmisel esmaspäeval läheme külla Noarootsi ja Läänemaa kolleegidele, lausub Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi. „Lähiajal tahamegi riigigümnaasiumide koostööd veelgi tihendada, õpilased on juba algust teinud ja koostöökoja loonud.”
Kuna selleks õppeaastaks olid vanemad riigigümnaasiumid plaanid juba teinud, ei…
7 minutit -
Õpetajad said tööks inspiratsiooni
Tartu õpetajad said 24. jaanuaril toimunud konverentsil „Inspireeriv õpetaja” soovitusi, kuidas luua innustavat õpikeskkonda.
Juhtimiskonsultant Mait Raava viis esmalt auditooriumi loovuselainele: ta palus ühendada tahvlile joonistatud üheksa punkti nelja sirgjoonega pliiatsit tõstmata. Raava nentis, et loomingulisus on igas töös väga oluline − kui sul on kihvt idee, oled inspireeritud ja annad energiat. Ka Gustav Ernesaks ütles, et esinema minnes peab…
3 minutit -
Krista Aru: „Teadus aitab meil oma elu targemini elada”
„Kui meie ei tegele mõne täppisteadusega, siis maailmas keegi ikka tegeleb, kuid keegi teine ei uuri meie eest eesti keelt ja meie kultuuripärandit,” ütleb Krista Aru, Eesti teadusagentuuri vastne juhatuse liige.
Kas pikast muuseumijuhi kogemusest hoolimata oli teil uude ametisse kandideerides ka kõhklusi – koordineerib ju teadusagentuur kogu Eesti teaduse rahastamist ja ainuüksi uurimistoetuste eelarve on tänavu üle…
6 minutit -
Kas klubide näidispoomine päästab noortespordi?
Liikumisaasta algus on taas huviorbiiti toonud noortetreenerite tasustamise ja sotsiaalsete garantiide küsimuse. Maksuameti vaidlus paari spordiklubiga sunnib riiki ammusele probleemile viimaks lahendusi otsima.
Lumepalli lükkas veerema Martin Reimi jalgpallikooli kohtusse pöördumine pärast seda, kui maksu- ja tolliamet leidis, et treeneritele tasutud stipendium on tegelikult töötasu ning sellelt tuleb tasuda 27 000 eurot makse.
„Olen ka seda meelt, et treenerid peaks…
12 minutit -
Tulevikuimpeeriume loovad andekad
Maailma tuntuima talentide arengukeskuse, John Hopkinsi ülikooli andekate noorte keskuse vilistlaste seas on nii Facebooki looja Mark Zuckerberg kui ka laulja Lady Gaga, rääkis keskuse nõunik Julian Jones TÜ teaduskooli 9. jaanuaril toimunud konverentsil „Talendid tuleviku teenistuses”.
Eesti olümpiaadiliikumise 60. aastapäeva tähistamiseks Tartu ülikooli aulas toimunud rahvusvahelise konverentsi peateema oli koostöö ja tugivõrgustikud andekate noorte arengu toetamisel. Plenaaristungi üks peaesineja dr…
7 minutit -
Inge Unt: Väga võimekate lastega tegeleme liiga vähe
15. detsembril tähistas 85. sünnipäeva Eesti sadade õpetajate õpetaja, emeriitprofessor Inge Unt. Tudengeid teravmeelse ja põneva ainekäsitluse ning särava esitusega lummanud professori vaim on ka kõrges eas särav. professor Undi meelisteemad, lapse andekus ja loovus, on endiselt aktuaalsed.
Meie põlvkonna ülikoolimälestustes olete sarmika ja humoorika õppejõuna, kes suutis igavadki teemad „söödavaks” teha. Tark naine, kes oli alati…
5 minutit -
Rein Taagepera: Eesti Vabariik peaks olema enamat kui Eesti Vabrik ja selle omanikud
Eesti ühiskonnaelus alati häälekalt kaasa rääkinud Rein Taagepera jälgib vaimse vastupanuvõime hoidmiseks ajakirjandust üha vähem ega ole ka kursis poliitilikute mudamaadlusega. Küll aga muretseb ta endiselt meie rahva kestmise pärast, teeb teadustööd ja lubab kevadel seista taas Tartu tudengite ees.
Lõppev aasta viis teie kõrvalt parima sõbra, abikaasa Mare. Kuidas õppida tandemrattal…
8 minutit -
Meie tublide loodusteadmiste juured on Soomes
Eesti laste loodusteaduste teadmised on kõigis kolmes PISA testis olnud Euroopas teisel kohal. Edu taga on õpetajaile antud valikuvabadus õpetamisel.
Kui Tartu kunstigümnaasiumi loodusainete õpetaja Ulvi Kruus küsis mullu pärast PISA testi õpilastelt, kuidas neil läks, ei kuulnud ta oma üllatuseks mingit virinat. Laste meelest oli test kerge ning ülesanded huvitavad ja arusaadavad.
„Ehk on üks väike koerake maetud sinna,…
11 minutit -
Eesti põhikooli tase on maailmaklassist
„Meie õpetajate tubades on peagi põhjust torti süüa,” ennustas hiljuti haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. Põhikooliõpetajail kindlasti, sest PISA 2012. a uuringu põhjal on meie 15-aastaste teadmiste tase Euroopa tipus ja ka maailma parimate seas.
Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas auväärset 1.−2. kohta Soomega (maailmas 4.–7. kohta Jaapani, Soome ja Koreaga). Matemaatikas oleme Hollandi, Soome ja Poolaga Euroopas 3.–6. kohal,…
6 minutit -
Koolijuht suutku oodatust kümme korda rohkem
Tartus 21. ja 22. novembril kümnendat korda toimunud Haridusportaal.ee konverentsi peaesineja, juhtimiskonsultant Sukhvinder Singh Chopra oli kaugelt maalt − Singapurist. Ta jagas kogemusi oma kodumaa hariduse eduloost ning osales ka lõpudiskussioonil koos meie meeste, haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise ning maaomavalitsuste liidu tegevdirektori Ott Kasuriga. Arutelu teema oli, millist juhti vajab edukas haridussüsteem.
Chopra soovitas igal juhil…
2 minutit -
Kus on kaasamise piir?
Eesti 135 000 õpilasest 17% on hariduslike erivajadustega (HEV). Neist kolmveerand õpib tavakoolis. Õpiraskuste, psüühika- ja käitumishäiretega lapsi tuleb meie heitlikus maailmas aga järjest juurde ning erikoolituseta õpetajail on tegu, et nii erinevate lastega hakkama saada.
Tartu Veeriku kooli 2.a klassi poisile Martinile meeldib koolis käia. „Mul on tore õpetaja ja klassikaaslased,” ütleb ta. Kõige rohkem meeldib Martinile eesti keele tunnis töövihikut täita. Väga…
12 minutit
