Sirje Pärismaa
-
Autism on minu lahinguratsu
Kui Mai Suuder 1973. aastal Tartu ülikooli esimese eripedagoogide lennu lõpetas, polnud ta autismist veel kuulnudki. Kakskümmend aastat hiljem sai just Suuderist üks Eesti autismipedagoogika teerajajaid ja tänavu tunnustas tema tööd Valgetähe ordeniga ka president.
Varem lastehaiglas töötanud Suuderi kutsus Tartu Masingu kooli tööle kursusekaaslasest direktor Krista Eller, kelle idee oligi hakata õpetama autistlikke lapsi.
„Oli ikka väga läbimõtlemata samm võtta väljakutse vastu,…
3 minutit1 kommentaar -
Keelekümblus tõi Tallinna Läänemere gümnaasiumi endisele direktorile ordeni
Tallinna Läänemere gümnaasiumi endine direktor Valeri Novikov (pildil) pälvis keelekümbluse edendamise eest Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Läänemere gümnaasium oli nelja esimese kooli seas, kes 1999. aastal asus õhinal keelekümblusprogrammiks valmistuma. „Tutvusime materjalidega, käisime Soomes ja Kanadas, valisime kaadrit,” meenutab Valeri Novikov. Korraks tekkis ka väike kahtlus, kui keegi küsis direktorilt, kas ta ikka…
2 minutit -
Aumärgid haridusrahvale
Vabariigi 96. aastapäeva eel tänas ja tunnustas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves teenetemärkidega eri elualade inimesi. 99 riikliku autasu saaja seas on tänavu mullusest rohkem haridusinimesi: õpetajaid, koolijuhte, treenereid, ülikoolide õppejõude. Kokku veerandsada.
Valgetähe III klassi teenetemärgi pälvisid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja, EBS-i asutaja Madis Habakuk, mereteadlane ja matemaatik, TTÜ küberneetika instituudi laborijuhataja akadeemik Tarmo Soomere, Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessor Mait…
2 minutit -
3D-printer on koolitunnis saanud reaalsuseks
Tartu Tamme gümnaasium on esimese Eesti koolina võtnud tehnoloogia õppesuuna tundides kasutusele 3D-printeri. 4. veebruaril toimunud tehnoloogia minimessil said seda seadet ja muid insenerimõtte loovaid lahendusi katsetada ka teiste suundade õppurid ning saali pistis nina algklassilapsigi.
Tavatundide asemel toimusid robootika, mudellennunduse, digiandmekogujate kasutamise loodusteaduslike katsete töötoad. Tegutsesid leiutajad, proovida sai veebipõhist vastamissüsteemi, QR-koodi rakendamist õppetöös, arvutiga juhitavat tikkimismasinat.
Direktor Vallo…
2 minutit -
Uued riigigümnaasiumid on rolli sisse elanud
Riigigümnaasiumide pere on kasvanud viieliikmeliseks, loonud ühise veebilehe, Facebooki grupi ja õpilasesinduste koostöökoja. Pooleaastane sisseelamisaeg on läbi ka uustulnukatel Jõgeva- ja Läänemaal.
Järgmisel esmaspäeval läheme külla Noarootsi ja Läänemaa kolleegidele, lausub Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi. „Lähiajal tahamegi riigigümnaasiumide koostööd veelgi tihendada, õpilased on juba algust teinud ja koostöökoja loonud.”
Kuna selleks õppeaastaks olid vanemad riigigümnaasiumid plaanid juba teinud, ei…
7 minutit -
Õpetajad said tööks inspiratsiooni
Tartu õpetajad said 24. jaanuaril toimunud konverentsil „Inspireeriv õpetaja” soovitusi, kuidas luua innustavat õpikeskkonda.
Juhtimiskonsultant Mait Raava viis esmalt auditooriumi loovuselainele: ta palus ühendada tahvlile joonistatud üheksa punkti nelja sirgjoonega pliiatsit tõstmata. Raava nentis, et loomingulisus on igas töös väga oluline − kui sul on kihvt idee, oled inspireeritud ja annad energiat. Ka Gustav Ernesaks ütles, et esinema minnes peab…
3 minutit -
Krista Aru: „Teadus aitab meil oma elu targemini elada”
„Kui meie ei tegele mõne täppisteadusega, siis maailmas keegi ikka tegeleb, kuid keegi teine ei uuri meie eest eesti keelt ja meie kultuuripärandit,” ütleb Krista Aru, Eesti teadusagentuuri vastne juhatuse liige.
Kas pikast muuseumijuhi kogemusest hoolimata oli teil uude ametisse kandideerides ka kõhklusi – koordineerib ju teadusagentuur kogu Eesti teaduse rahastamist ja ainuüksi uurimistoetuste eelarve on tänavu üle…
6 minutit1 kommentaar -
Kas klubide näidispoomine päästab noortespordi?
Liikumisaasta algus on taas huviorbiiti toonud noortetreenerite tasustamise ja sotsiaalsete garantiide küsimuse. Maksuameti vaidlus paari spordiklubiga sunnib riiki ammusele probleemile viimaks lahendusi otsima.
Lumepalli lükkas veerema Martin Reimi jalgpallikooli kohtusse pöördumine pärast seda, kui maksu- ja tolliamet leidis, et treeneritele tasutud stipendium on tegelikult töötasu ning sellelt tuleb tasuda 27 000 eurot makse.
„Olen ka seda meelt, et treenerid peaks…
12 minutit -
Tulevikuimpeeriume loovad andekad
Maailma tuntuima talentide arengukeskuse, John Hopkinsi ülikooli andekate noorte keskuse vilistlaste seas on nii Facebooki looja Mark Zuckerberg kui ka laulja Lady Gaga, rääkis keskuse nõunik Julian Jones TÜ teaduskooli 9. jaanuaril toimunud konverentsil „Talendid tuleviku teenistuses”.
Eesti olümpiaadiliikumise 60. aastapäeva tähistamiseks Tartu ülikooli aulas toimunud rahvusvahelise konverentsi peateema oli koostöö ja tugivõrgustikud andekate noorte arengu toetamisel. Plenaaristungi üks peaesineja dr…
7 minutit -
Inge Unt: Väga võimekate lastega tegeleme liiga vähe
15. detsembril tähistas 85. sünnipäeva Eesti sadade õpetajate õpetaja, emeriitprofessor Inge Unt. Tudengeid teravmeelse ja põneva ainekäsitluse ning särava esitusega lummanud professori vaim on ka kõrges eas särav. professor Undi meelisteemad, lapse andekus ja loovus, on endiselt aktuaalsed.
Meie põlvkonna ülikoolimälestustes olete sarmika ja humoorika õppejõuna, kes suutis igavadki teemad „söödavaks” teha. Tark naine, kes oli alati…
5 minutit1 kommentaar -
Rein Taagepera: Eesti Vabariik peaks olema enamat kui Eesti Vabrik ja selle omanikud
Eesti ühiskonnaelus alati häälekalt kaasa rääkinud Rein Taagepera jälgib vaimse vastupanuvõime hoidmiseks ajakirjandust üha vähem ega ole ka kursis poliitilikute mudamaadlusega. Küll aga muretseb ta endiselt meie rahva kestmise pärast, teeb teadustööd ja lubab kevadel seista taas Tartu tudengite ees.
Lõppev aasta viis teie kõrvalt parima sõbra, abikaasa Mare. Kuidas õppida tandemrattal…
8 minutit1 kommentaar -
Meie tublide loodusteadmiste juured on Soomes
Eesti laste loodusteaduste teadmised on kõigis kolmes PISA testis olnud Euroopas teisel kohal. Edu taga on õpetajaile antud valikuvabadus õpetamisel.
Kui Tartu kunstigümnaasiumi loodusainete õpetaja Ulvi Kruus küsis mullu pärast PISA testi õpilastelt, kuidas neil läks, ei kuulnud ta oma üllatuseks mingit virinat. Laste meelest oli test kerge ning ülesanded huvitavad ja arusaadavad.
„Ehk on üks väike koerake maetud sinna,…
11 minutit1 kommentaar -
Eesti põhikooli tase on maailmaklassist
„Meie õpetajate tubades on peagi põhjust torti süüa,” ennustas hiljuti haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. Põhikooliõpetajail kindlasti, sest PISA 2012. a uuringu põhjal on meie 15-aastaste teadmiste tase Euroopa tipus ja ka maailma parimate seas.
Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas auväärset 1.−2. kohta Soomega (maailmas 4.–7. kohta Jaapani, Soome ja Koreaga). Matemaatikas oleme Hollandi, Soome ja Poolaga Euroopas 3.–6. kohal,…
6 minutit6 kommentaari -
Koolijuht suutku oodatust kümme korda rohkem
Tartus 21. ja 22. novembril kümnendat korda toimunud Haridusportaal.ee konverentsi peaesineja, juhtimiskonsultant Sukhvinder Singh Chopra oli kaugelt maalt − Singapurist. Ta jagas kogemusi oma kodumaa hariduse eduloost ning osales ka lõpudiskussioonil koos meie meeste, haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise ning maaomavalitsuste liidu tegevdirektori Ott Kasuriga. Arutelu teema oli, millist juhti vajab edukas haridussüsteem.
Chopra soovitas igal juhil…
2 minutit -
Kus on kaasamise piir?
Eesti 135 000 õpilasest 17% on hariduslike erivajadustega (HEV). Neist kolmveerand õpib tavakoolis. Õpiraskuste, psüühika- ja käitumishäiretega lapsi tuleb meie heitlikus maailmas aga järjest juurde ning erikoolituseta õpetajail on tegu, et nii erinevate lastega hakkama saada.
Tartu Veeriku kooli 2.a klassi poisile Martinile meeldib koolis käia. „Mul on tore õpetaja ja klassikaaslased,” ütleb ta. Kõige rohkem meeldib Martinile eesti keele tunnis töövihikut täita. Väga…
12 minutit6 kommentaari -
Restart Mäetaguse koolis
Ida-Virumaal asuvas 120 õpilasega Mäetaguse põhikoolis käib igal nädalal külalisi teistest koolidest. Vastrenoveeritud majas on kapitaalselt remonditud ka hariduse sisu – edeneb lõimitud õpe ja kujundav hindamine, ühte klassi õpetab korraga koguni kaks õpetajat.
Mulle õudselt meeldib see, mida me nüüd teeme. Koolis pole kunagi nii huvitav olnud, õhkab Mäetaguse põhikooli 1. klassi õpetaja Svetlana Pahk. Tema silmad säravad ja 40 tööaasta…
11 minutit5 kommentaari -
Huvitava kooli ukseni viib labürint
Õppeaasta künnisel eesti kooli huvitavuses kahelnud Jaak Aaviksoo ei jäta koolirahvast rahule ja on ellu kutsunud huvitava kooli ühiskondliku nõukoja. Tosina liikmega kogu pooled liikmed tulevad „põllult” – 65 haridussõbra seast, kes saatsid ideekonkursile ettepanekuid kooli paremaks muutmiseks.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku meel on elevil, kuigi ta on lühikese ajaga pidanud läbi närima kümneid lehekülgi tuumakat teksti….
10 minutit3 kommentaari -
Tants ja liikumine aitab iga ainet õpetada
Soome Instituudi eestvõttel on sel sügisel Eesti koolides katsetatud soome keele õpet tantsu ja liikumise abil.
Tartus on 16. novembril tantsutules soome keele õpetajad. „Kinesteetilist meetodit saab kasutada teistegi ainete õpetamisel,” ütleb meetodi arendaja Katja Kirsi Helsingi uue tantsu keskusest Zodiak.
Kuidas kirjeldaksite kinesteetilise meetodi olemust?
Uue tantsu keskuses Zodiak on töötatud välja mitmekeelse töötoa meetod, mis ühendab endas tantsukunsti ja…
6 minutit -
Kuhu peaks liikuma meie doktoriõpe?
28. ja 29. oktoobril pidasid Eesti kõrgkoolide rektorid, teadlased ja doktorandid Tartu ülikoolis aru doktoriõppe arengu üle. Vestlusringis otsiti vastust küsimusele, kui palju doktoreid Eesti ikkagi vajab.
Juba kümme aastat räägitakse, et Eesti vajab aastas 300 doktoranti. Kõrgkoolid peavad arvu laest võetuks, kuid Tartu ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa arvutuste kohaselt ongi vajadus 250−340. Praegu on lõpetajaid keskmiselt 220−240, kuigi…
5 minutit -
Sajandivanune Elva kool ärkab uuele elule
16. novembril tähistab Eesti metsapealinna Elva kool oma sajandat sünnipäeva. Väärikat tähtpäeva märgivad väärikad sündmused: esitlusele tulevad kooli legendaarseid õpetajaid jäädvustav film „Hariduse aednikud”, mahukas juubeliraamat ja õpilastööde almanahh. Koolimaja ees Tartu maanteel avatakse Elva koolipoisi skulptuur.
Kogu linna jaoks olulise tähtpäeva tähistamise õnnestumisele on kaasa aidanud nii linnavalitsus kui ka vilistlaskogu, kes asus vilistlasest ajalooõpetaja Tiit Ustavi eestvedamisel…
8 minutit -
Millele kulub uue aasta hariduseelarve raha?
Haridus- ja teadusministeeriumi järgmise aasta eelarve on tänavusest 4% suurem − 753,7 milj0nit eurot. 210-miljonilisest haridustoetusest suurim tükk läheb õpetajate palkadeks, alampalk kerkib 800 euroni.
Üldharidus
„Õpetajate palk peab jätkuvalt kasvama ning koolivõrk korrastuma, need on meie eeloleva ja järgnevate aastate eelarve prioriteedid, mille suunas sihikindlalt liigume,” lausus haridus- ja teadusministeeriumi planeerimise asekantsler Kadri Maasik (pildil). „Pärast viieaastast pausi on…
7 minutit3 kommentaari -
Konverents hajutas udu õppimist toetava hindamise kohalt
Kujundav hindamine ehk uuema nimega õppimist toetav hindamine on juba mõnda aega tekitanud õpetajates nii elevust kui ka ärevust. Seepärast keskendus ka koolivaheaja konverents Tartus just sellele teemale.
Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse teadur Maria Jürimäe on neli aastat olnud „kokk” õppimist toetava hindamise köögis – teinud uuringuid ja koolitanud praegusi ja tulevasi õpetajaid. Podiseva pliidi…
7 minutit -
HaridusSILM vaatleb haridusilma
Kahe kuu eest haridus- ja teadusministeeriumi avatud graafilise haridusstatistika keskkond HaridusSILM on unikaalne Eestis ja kaugemalgi.
HaridusSILMA (www.haridussilm.ee) loomist koordineerinud haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Birgit Lao-Peetersoo sõnul tingis uudse statistika keskkonna elu ise − huvi haridusnäitajate vastu on suur. Eesti hariduse infosüsteemi EHIS-e kaudu kogutakse küll pidevalt õppeasutuste kohta palju infot, kuid seni ei avatud neid andmeid laiemalt ega üldarusaadavalt….
4 minutit -
Õppekavu tehtigi õhemaks
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo üleskutse vaadata kriitilise pilguga üle ainekavad ja kahandada nende mahtu on vilja kandmas. Ministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik edastas 24. oktoobril Tartus toimunud konverentsil õpetajaile info, et sel nädalal saadetakse põhikooli valdkonnakavadesse esitatud korrigeerimisettepanekud ekspertidele üle vaadata ja kuu aja pärast avalikustatakse veebilehel www.oppekava.ee.
„Need pole uued, vaid korrigeeritud õppekavad,” lausus Liblik. „Lähiajal selgitavad ministeeriumi esindajad muutusi…
2 minutit