Sirje Pärismaa
-
Restart Mäetaguse koolis
Ida-Virumaal asuvas 120 õpilasega Mäetaguse põhikoolis käib igal nädalal külalisi teistest koolidest. Vastrenoveeritud majas on kapitaalselt remonditud ka hariduse sisu – edeneb lõimitud õpe ja kujundav hindamine, ühte klassi õpetab korraga koguni kaks õpetajat.
Mulle õudselt meeldib see, mida me nüüd teeme. Koolis pole kunagi nii huvitav olnud, õhkab Mäetaguse põhikooli 1. klassi õpetaja Svetlana Pahk. Tema silmad säravad ja 40 tööaasta…
11 minutit5 kommentaari -
Huvitava kooli ukseni viib labürint
Õppeaasta künnisel eesti kooli huvitavuses kahelnud Jaak Aaviksoo ei jäta koolirahvast rahule ja on ellu kutsunud huvitava kooli ühiskondliku nõukoja. Tosina liikmega kogu pooled liikmed tulevad „põllult” – 65 haridussõbra seast, kes saatsid ideekonkursile ettepanekuid kooli paremaks muutmiseks.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku meel on elevil, kuigi ta on lühikese ajaga pidanud läbi närima kümneid lehekülgi tuumakat teksti….
10 minutit -
Tants ja liikumine aitab iga ainet õpetada
Soome Instituudi eestvõttel on sel sügisel Eesti koolides katsetatud soome keele õpet tantsu ja liikumise abil.
Tartus on 16. novembril tantsutules soome keele õpetajad. „Kinesteetilist meetodit saab kasutada teistegi ainete õpetamisel,” ütleb meetodi arendaja Katja Kirsi Helsingi uue tantsu keskusest Zodiak.
Kuidas kirjeldaksite kinesteetilise meetodi olemust?
Uue tantsu keskuses Zodiak on töötatud välja mitmekeelse töötoa meetod, mis ühendab endas tantsukunsti ja…
6 minutit -
Kuhu peaks liikuma meie doktoriõpe?
28. ja 29. oktoobril pidasid Eesti kõrgkoolide rektorid, teadlased ja doktorandid Tartu ülikoolis aru doktoriõppe arengu üle. Vestlusringis otsiti vastust küsimusele, kui palju doktoreid Eesti ikkagi vajab.
Juba kümme aastat räägitakse, et Eesti vajab aastas 300 doktoranti. Kõrgkoolid peavad arvu laest võetuks, kuid Tartu ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa arvutuste kohaselt ongi vajadus 250−340. Praegu on lõpetajaid keskmiselt 220−240, kuigi…
5 minutit -
Sajandivanune Elva kool ärkab uuele elule
16. novembril tähistab Eesti metsapealinna Elva kool oma sajandat sünnipäeva. Väärikat tähtpäeva märgivad väärikad sündmused: esitlusele tulevad kooli legendaarseid õpetajaid jäädvustav film „Hariduse aednikud”, mahukas juubeliraamat ja õpilastööde almanahh. Koolimaja ees Tartu maanteel avatakse Elva koolipoisi skulptuur.
Kogu linna jaoks olulise tähtpäeva tähistamise õnnestumisele on kaasa aidanud nii linnavalitsus kui ka vilistlaskogu, kes asus vilistlasest ajalooõpetaja Tiit Ustavi eestvedamisel…
8 minutit -
Millele kulub uue aasta hariduseelarve raha?
Haridus- ja teadusministeeriumi järgmise aasta eelarve on tänavusest 4% suurem − 753,7 milj0nit eurot. 210-miljonilisest haridustoetusest suurim tükk läheb õpetajate palkadeks, alampalk kerkib 800 euroni.
Üldharidus
„Õpetajate palk peab jätkuvalt kasvama ning koolivõrk korrastuma, need on meie eeloleva ja järgnevate aastate eelarve prioriteedid, mille suunas sihikindlalt liigume,” lausus haridus- ja teadusministeeriumi planeerimise asekantsler Kadri Maasik (pildil). „Pärast viieaastast pausi on…
7 minutit -
Konverents hajutas udu õppimist toetava hindamise kohalt
Kujundav hindamine ehk uuema nimega õppimist toetav hindamine on juba mõnda aega tekitanud õpetajates nii elevust kui ka ärevust. Seepärast keskendus ka koolivaheaja konverents Tartus just sellele teemale.
Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse teadur Maria Jürimäe on neli aastat olnud „kokk” õppimist toetava hindamise köögis – teinud uuringuid ja koolitanud praegusi ja tulevasi õpetajaid. Podiseva pliidi…
7 minutit -
HaridusSILM vaatleb haridusilma
Kahe kuu eest haridus- ja teadusministeeriumi avatud graafilise haridusstatistika keskkond HaridusSILM on unikaalne Eestis ja kaugemalgi.
HaridusSILMA (www.haridussilm.ee) loomist koordineerinud haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Birgit Lao-Peetersoo sõnul tingis uudse statistika keskkonna elu ise − huvi haridusnäitajate vastu on suur. Eesti hariduse infosüsteemi EHIS-e kaudu kogutakse küll pidevalt õppeasutuste kohta palju infot, kuid seni ei avatud neid andmeid laiemalt ega üldarusaadavalt….
4 minutit -
Õppekavu tehtigi õhemaks
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo üleskutse vaadata kriitilise pilguga üle ainekavad ja kahandada nende mahtu on vilja kandmas. Ministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik edastas 24. oktoobril Tartus toimunud konverentsil õpetajaile info, et sel nädalal saadetakse põhikooli valdkonnakavadesse esitatud korrigeerimisettepanekud ekspertidele üle vaadata ja kuu aja pärast avalikustatakse veebilehel www.oppekava.ee.
„Need pole uued, vaid korrigeeritud õppekavad,” lausus Liblik. „Lähiajal selgitavad ministeeriumi esindajad muutusi…
2 minutit -
Hariduserakond oli valimistules
„Eilsel keskmiselt padurohelisel päeval sai Vintske Koolipapa Gunnar Polma 196 toetushäält. Aitäh, head toetajad! Aga meie ei kavatsegi alla anda, vaid rühime edasi. Hea haridus loeb!” postitasid valimisjärgsel päeval Facebooki Tallinna Reaalkooli direktori Gunnar Polma toetajad.
Esmakordselt kohalikku poliitikasse pürginud Polma jäi volikogu ukse taha, tema valimisliit Vaba Tallinna Kodanik ei suutnud pealinna keerulises poliitmelus ületada valimiskünnist.
Gunnar Polma ja veel viis…
2 minutit -
Tartu koolid harjutavad elu gümnasistideta
Esimese linnana koolivõrku lammutanud Tartus on kirgede torm vaibumas. Kahes koolis algas esimene gümnasistideta aasta, teised valmistuvad.
Esimese õppeveerandi kaks viimast päeva olid Tartu Raatuse Koolis täiesti isemoodi – igal õpilasel oli oma tunniplaan. Harjumuspäraste tundide asemel toimusid töötoad, kus sai proovida jäätise ja seebi valmistamist, maamõõtmist, animatsiooni, võitluskunste, loogikamänge jpm. Igaüks valis meelepärase tegevuse, kaaslasteks õpilased, kellega tavaliselt…
9 minutit -
Südames hariduserakond
Linnades ja valdades kandideerib kohalikel valimistel ka hulk koolijuhte.
Viisteist aastat Eesti üht edukamat kooli, Tallinna Reaalkooli juhtinud Gunnar Polma on esmakordselt otsustanud kandideerida kohalikku volikokku. Algajale poliitikule tuli appi sõpruskond, kes tegi internetis kodulehe polma.ee ja Facebookis kommuuni „Vali vintske koolipapa”. Uudiste postitamine käib igal päeval, aeg-ajalt pakutakse võimalust testida oma teadmisi ka kandidaadi isikust. Kuu ajaga on vintske koolipapa kogunud näoraamatus…
8 minutit -
Õpetajate päeval oli Tartus auhinnasadu
5. oktoobril Vanemuise kontserdimajas toimunud aasta õpetaja auhinnagala tõi Tartusse mitusada haridustöötajat ja sadakond rahvusvaheliste õpilasvõistluste võitjat ning telerite ette ETV otseülekannet jälgima haridusesõbrad.
Õpetajad on harjunud distsipliiniga − auhinnagala eel lavastaja Ain Mäeotsa esitatud palvet julgelt aplodeerida ja end rõõmsalt tunda järgiti otselülituse esimestest hetkedest. Küllap oleks elurõõm ja siiras kaasaelamine vallandunud ka selle soovituseta, sest näitleja Tambet Tuisu…
2 minutit -
Õpetajatel tuleb Oscari gala
Esmakordselt saab parimate õpetajate tunnustamisest osa kogu Eesti – 5. oktoobril Tartus Vanemuise kontserdimajas toimuvast auhinnagalast „Eestimaa õpib ja tänab” teeb Eesti Televisioon otseülekande.
Sellest tuleb õpetajate Oscari gala, lausub ürituse üks vedajaid, haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna asejuhataja Tarmu Kurm. „Teatri- ja spordirahval on juba aastaid olnud taoline tunnustamisüritus, mida jälgib huviga suur auditoorium. Haridustöötajate vastuvõtt toimus seni suletud uste…
10 minutit -
Õpetaja teeb teledebüüdi
Tartu Forseliuse kooli pere jälgib homme, 5. oktoobril ETV-s ülekantavat õpetajate auhinnagala „Eestimaa õpib ja tänab” erilise põnevusega – suurejoonelise tunnustamisürituse õhtujuht on nende õpetaja Kristi Mumm, kes astub vaatajate ette koos näitleja Tambet Tuisuga.
Paari nädala eest said nad esmakordselt kokku, kui ETV võttegrupp filmis õpetaja Mummi koolitunnis. Ootamatult astus sisse Tambet Tuisk, kinkis õpetajale päevalille ning võttis koos õpilastega osa…
1 minut -
Koolid pandi taas ritta
Ehkki SA Innove praadis tänavu riigieksamite statistika ootajaid hilisemate korduseksamite tõttu pikemalt kui mullu, on meediaväljaannete koostatud pingeread andnud taas kõne- ja mõtlemisainet.
Riigieksamite tulemuste põhjal otsustades lõpetasid tänavu gümnaasiumi kõige edukamalt Tallinna Reaalkooli abituriendid, kes saavutasid kõigi eksamite keskmiseks 85,98 punkti. Nagu varasematel aastatel, nii on tänavugi eksamitulemuste pingerea tipus Tallinna ja Tartu eliitkoolid, selgub statistikast. Esikümnesse mahub ka venekeelseid gümnaasiume. Väike…
11 minutit -
Tantsuga soome keel selgeks
Tartu Reiniku koolis teise võõrkeelena soome keelt õppivad lapsed proovisid omandada tegusõna pööramist ning omadussõnu tantsu ja liikumise abil.
Kinesteetilist keeleõppemeetodit oli Eestisse Soome instituudi kutsel tutvustama tulnud Helsingi uue tantsu keskuse Zodiak õpetaja Riina Hannuksela. Juba esimeste rütmide kaikudes tõestasid Reiniku kooli kaheksanda klassi poisid, et eesti mees on tantsulõvi. Peagi kargles kogu rühm ringis, korrates liigutuste juurde tutvumislauseid: „Moi!”, „Mitä…
3 minutit -
Kus on tippkoolide taimelava?
Õpilaste äravool maakondadest peatub vaid siis, kui loodavad riigigümnaasiumid suudavad palgata väga häid õpetajaid, arvavad Tartu ja Tallinna koolijuhid.
Ehkki Eestis õpib tänavu gümnaasiumiastmes mullusest 11% vähem noori, oli Tartu koolidesse sama suur tung kui mullu. Ülikoolilinna gümnaasiumide kümnendatesse klassidesse astus 970 noort. Neist kolmveerand on tartlased, 8% Tartumaalt ja ülejäänud 16% teistest maakondadest. Kõige rohkem liikus õppureid Emajõelinna Võrumaalt (37), järgnevad…
9 minutit -
Kannapöördega kooli
Anna Lihodedova, Reijo Väljak ja Mari-Liis Nummert olid veel aasta tagasi ametis väljaspool kooli. Esmaspäeval astusid nad aga Eestimaa eri paigus õpetajaina klassi ette, moraalseks toeks programm „Noored kooli”.
Kunstnik murrab keelebarjääre
Tallinna Pae gümnaasiumi uus eesti keele ja kunstiõpetaja Anna Lihodedova on varasemas elus teinud põnevaid kunstiprojekte. Näiteks on vabakutselise kunstniku ja illustraatorina töötanud naine löönud kaasa rahvusvahelise kehamaalingute võistluse korraldamisel. Verivärskel õpetajal…
12 minutit -
Leiutajate külakool alustas koolitusloata
Võrumaal Sänna kultuurimõisas esimest õppeaastat alustanud Leiutajate külakool tahab praktilise tegevuse käigus luua dokumendid, mis praegu jäid puudu koolitusloa saamiseks.
„Uudse lähenemisega kooli õppekavu polnud kuskilt võtta ja me ei tahtnud neid ka peast välja mõelda − haridus- ja teadusministeerium pole just eriti luulelembeline, seega lükkasime koolitusloa taotluse edasi,” rääkis Hendrik Noor, kes koos abikaasa Kadiga on Leiutajate külakooli…
3 minutit -
Eesti väikseimas koolis pole ühtegi last
Mullu kolme õpilasega Pärnumaa Massiaru algkooli ei tulnud tänavu kedagi tarkust taga nõudma. Uksi ei saa aga kohe sulgeda, sest kooli tegevuse lõpetamisest tuleb teavitada viis kuud enne õppeaasta algust.
Ehkki Eestis sai tänavu aabitsa 14 460 last (6% mullusest rohkem), ei olnud Massiaru algkooli esimesse klassi ühtki tulijat. Eelmisel õppeaastal koolis õppinud kolm last jätkasid õpinguid Häädemeeste keskkoolis ja…
2 minutit -
Viimase hetke pakkumised koolides
Direktorid teevad viimaseid pingutusi, et leida puuduvaid õpetajaid. Portaalis koolielu.ee pakutakse tööd 70-le, EHIS-es 54 õpetajale.
Esimest korda on meil augusti lõpus osa õpetajaid puudu, ohkab Tallinna Arte gümnaasiumi direktor Sirje Ebral. Arte gümnaasium otsib kogunisti kolme pedagoogi: eesti keele ja kirjanduse, matemaatika- ning klassiõpetajat. Kõigile on pakkuda täiskoht. Juunis toimunud bioloogiaõpetaja konkursil osales 14 kandidaati, kuid nüüd on vaikus, kuigi…
8 minutit -
Pea pole prügikast
Oma valitsemisaja kolmanda õppeaasta künnisel haaras haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo otsustavalt härjal, see tähendab ainekavadel sarvist. Eelmises Õpetajate Lehes tegi minister säru meie ainekavade liiga suurele mahule ja elukaugusele ning rõhus vajadusele neid poole võrra kärpida, eristades tuumikut vähem olulisest.
Ministri jutt on koolirahva kihama pannud.
Seda oleks pidanud juba ammu tegema, vähendada tuleks ka kohustuslike õppeainete arvu, õhkab pedagoogide optimistlikum pool. Nad…
8 minutit -
Moodulmajad päästavad ruumikitsikusest
Tartu valla Kõrveküla kooli kolm klassi hakkavad õppima moodulhoones. Lõuna-Eestis uudsed konteinerid annavad lisapinda ka Kõrveküla lasteaia kolmele rühmale.
Kui Kõrveküla kooli direktor Andres Jõgar kevadel õpetajaile moodulhoonest rääkis, oli kahtlejaid. „Nimetus „konteiner” ehmatas naisperet, kardeti sarnasust merekonteineriga,” räägib Jõgar. Kui mooduleid paari nädala eest paigaldama asuti ja õpetajad nägid, et klassiruumid ei erine peamajas asuvatest ja näivad isegi…
2 minutit
