Sirje Pärismaa
-
Ülikoolides tuleb esimene maksuprii aasta
Tartu kahes ülikoolis võetakse tasuta õppesse kokku üle 4000 esmakursuslase. Vähenenud on avatud ülikooli (kaugõppe) õppekavade arv.
Eesti Maaülikoolis võetakse tänavu kaugõppesse vastu vaid kahele õppekavale – maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine ning tehnika ja tehnoloogia. Tartu ülikooli avatud ülikoolis saab valida 29 õppekava vahel.
„Avatud ülikooli õppekavade vähenemist on teenimatult palju lükatud kõrgharidusreformi kaela,” sõnab Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja…
6 minutit -
Déjà vu hariduspõllul
Tartu Kunstigümnaasiumis oli legendaarne füüsikaõpetaja, keda lapsed kutsusid Metsakolliks. Suurt kasvu ja valju häälega meest, kelle tundi ei julgenud keegi õppimata minna, pelgasid pisut isegi nooremad õpetajad. Pelgasin minagi, kui kord tema käest oma abituuriumiklassi füüsikatunnist vabaks küsima läksin, et saaksime kaks tundi kulutada kunstinäitusel käimiseks. Vana õpetaja vastus oli üllatav: „Loomulikult minge! Vaevalt, et aastaid hiljem nad minu füüsikatundi mäletavad,…
4 minutit -
Aeg läheb, mured jäävad
Tallinna Ülikooli teadlaste uuringu „Muukeelne laps Eesti koolis” kaks peamist järeldust on samad, mis nelja aasta eest lõppenud Eesti põhikooli efektiivsuse uuringul − põhikooli õppekava pole paljudele jõukohane ning märgatav osa õpetajatest võiks tegutseda praegusest efektiivsemalt.
Tallinna ülikooli psühholoogia instituudi teadlased võtsid 2009. aastal vaatluse alla ligi tuhat 3. klassi õpilast kümnest eestikeelsest koolist, kus õpib keskmisest rohkem muukeelseid lapsi, ning kõrvutuseks…
7 minutit2 kommentaari -
Noor õpetaja otsib koolis keskteed
„Olgem unistustega ettevaatlikud, need võivadki täituda!” hüüatab Elen Süvalep, kes viiendat kuud õpetajatööl Ülenurme gümnaasiumis, õnnelik ja rahul. Pariisis küpsenud idee elluviimisele kulus tal seitse aastat.
Kui Elen Süvalep 2004. aastal prantsuse keele kallakuga Tartu Descartesi lütseumi lõpetas, seadis ta sammud ülikooli asemel hoopis kutsehariduskeskusse ja õppis turismikorraldajaks. Töö reisifirmas tõestas aga, et turism on pigem äri ja rahaga tegelemist vältiv…
5 minutit1 kommentaar -
Kraadi kaotanu pöördus kohtusse
Filosoofiadoktori kraadist ilmajäänud Andres Menind, kelle doktoritöö tunnistas maaülikooli tehnikateaduste doktoritööde kaitsmiskomisjon 16. aprillil plagiaadiks, on vaidlustanud komisjoni otsuse Tartu halduskohtus.
Andres Menindi sõnul on ta vaidlustanud nii töö plagiaadiks tunnistamise kui protseduurireegleid. Otsus tunnistada Menindi doktoritöö „Peculiarities of pretreatment and fuels refining of biomass” plagiaadiks ning jätta autor doktorikraadist ilma sündis tehnikateaduste doktoritööde komisjonil ekspertiisi järel, mille käigus kontrolliti teksti…
2 minutit -
Taandarengut pole, aga esirinnas silma ei paista
Eesti hariduse hea skoor rahvusvahelistes pingeridades on tõstnud meid maailma arenenuimate riikide sekka, selgub Eesti inimarengu aruandest. Kuid meie õpilased on pigem tugevad keskmised – vähe on kõige nutikamaid ja ka kõige nõrgemaid.
PISA uuringute põhjal on meie koolilapsed võrdselt tublid nii matemaatikas, loodusteadustes kui ka lugemises. Inimarengu aruande hariduspeatüki ühe autori, Tallinna ülikooli võrdleva halduspoliitika professori Anu…
6 minutit3 kommentaari -
Viimsi kooli lapsed jooksevad teadusringidele tormi
Teaduse populariseerimise konkursil suutsid kõrgkoolidega rinda pista ja saada tegevustoetuse ka kuus üldhariduskooli. Suurima noosi (6400 eurot) napsas Viimsi kool.
Maailma suurim eestikeelne kool Viimsi kool pälvis konkursil tähelepanu ja toetuse juba kolmandat korda süsteemsuse ja laia haardega. Õpilasteadus ja huviringid on koondunud teadmiskeskuse Viimsi Collegium Eruditionise alla ja ringitegevusse on haaratud ligi 300 last. Teaduse radadele meelitatakse…
6 minutit -
Palgastatistika nörritab valdu
HTM-i statistika järgi on kümnes vallas õpetaja keskmine palk alla riikliku miinimumi, 715 euro. Õpetajate Leht uuris, kas tõesti rikutakse seadust.
„Piinlik ja häbi on meediast lugeda sõnumit, et Kõpu vald eirab keskvalitsuse kokkulepitud pedagoogide palgamäära,” sõnab ärritunult Viljandimaa Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo. „Kui palgaandmed võetakse ühest andmebaasist (saldoandmikust) ja töökoormuse kohad teisest (EHIS), siis on raske tõsiseltvõetavat tulemust saada. Seda…
5 minutit2 kommentaari -
Tuleb uus haridusraha jagamise mudel
Küsimustele vastab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Kuidas riik survestab omavalitsusi õpetajaile palka välja maksma?
Alla riikliku alampalga maksmine on seaduserikkumine. Raske on uskuda, et ükski omavalitsus seda sihilikult teeb. Loodame, et dialoogi käigus asi laheneb ning äärmuslikke meetmeid pole vaja. Esmalt peab omavalitsus ise palganumbrites selgusele jõudma, kolm kuud on selleks olnud piisav aeg. Palgainfo on avalik, ka koolidirektorid ja…
2 minutit -
Erakoolid murravad endale teed
HTM-ile on laekunud uue kooli loomiseks 15 taotlust. Koolitusloa on kätte saanud alles kaks riigigümnaasiumi. Ülejäänud, sealhulgas kaheksa erakooli, ajavad usinasti pabereid.
Koolikaardile pürgijatest on tänavu enim kõneainet tekitanud Tallinna reaalkooli naabrusse endisse politseimajja plaanitav reaali põhikool. Ehkki kooli asutaja RK Hariduse MTÜ esitas juba eelmise aasta lõpul haridus- ja teadusministeeriumile poole tuhande leheküljelise dokumentatsiooni, pole koolitusluba senini käes.
„Seoses hoone järk-järgulise…
7 minutit -
Annetajate soe süda viib lapsed reisile
Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis sõidab tänavu seitse õpilast klassiekskursioonile Sooja Südame Sahtlist tulnud rahaga.
Sooja Südame Sahtel on MTÜ Meie Järve juures avatud annetuskonto, kuhu kõik head inimesed saavad kanda raha. Annetuskonto loomise mõte tuli Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi direktori Anne Endjärve sõnul õpetajailt, kes näevad igal kevadel õpilasi, kes ei saa sõita oma klassiga kaasa ekskursioonile, kuna nende vanematel pole vajalikku…
1 minut -
Koolitusraha kärbe ahistab aineühendusi
Kui seni said õpetajad aineliitude suvekoolides ja sügispäevadel kokku, siis nüüd kostab mitmelt poolt kurtmist, et koolitusraha kärpimise tõttu ei saa koolid enam maksta õpetajate osalustasu ega transpordi eest ning ainealane täienduskoolitus võib soiku jääda.
Suvised koolituspäevad Saaremaal on löögi all, sest ei tea, kas koolid suudavad osalustasusid maksta, muretseb Eesti matemaatika seltsi koolimatemaatika ühenduse esimees, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi…
7 minutit -
Vaid jalgpalli ei saa ma mängida
Esmaspäeval asub Värska gümnaasiumis koos 14 kaaslasega oma esimest riigieksamit sooritama Georg Sonne, kes pole kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu lapsest saati ise liikuda saanud.
Kuigi 800-grammisena sündinud Georgil on olnud ainuüksi seljaoperatsioone 13, lisaks hulk teisi lõikusi ning pidevalt tuleb lihaste lõdvestamiseks võtta ravimeid, läbis ta Orava põhikooli, käies peaaegu iga päev kohal. Koduõppele tuli minna alles gümnaasiumi 10. klassis, kuna järjekordsest…
7 minutit1 kommentaar -
Maaülikooli doktoritöö osutus plagiaadiks
Eesti maaülikooli tehnikateaduste doktoritööde kaitsmiskomisjon tunnistas 16. aprillil plagiaadiks Andres Menindi jaanuaris kaitstud doktoritöö ning tühistas autorile antud filosoofiadoktori kraadi.
Maaülikooli õppeosakonnale laekunud vihje järel telliti ekspertiis, mille käigus kontrolliti kõnealuse töö teksti kolme plagiaadituvastusprogrammiga ning saadud tulemusi analüüsiti, arvestades rahvusvahelist praktikat.
Õppeprorektor Paavo Kaimre sõnul on juhtum kahetsusväärne. Esmakordselt maaülikooli ajaloos osutus doktoritöö plagiaadiks ning kraad tühistati. Töös kasutati…
2 minutit -
Kuhu kadus 1,9 miljonit õpetajate palgaraha?
Haridus- ja teadusministeeriumi andmeil maksis 121 omavalitsust jaanuaris-veebruaris õpetajaile 1 949 192 euro võrra vähem palka, kui lubanuks riigi antud palgatoetus. Õpetajate Leht küsis „pingerea” esimestelt, kuhu osa raha kadus.
Õru vald
(arvestuslik keskmine palk 1156, tegelik palk 718 eurot)
„Õru vald on statistiliselt vabariigi võimetuim vald, nüüd oleme statistiliselt ka kõige haridusvaenulikum vald!” hüüatab vallavanem Andres Palloson. HTM-i statistikast nähtub,…
7 minutit -
Soome gümnasist õpib eestlasest pool tuhat tundi vähem
Maailma parimaks peetava koolisüsteemiga Soomes on õpilaste koormus gümnaasiumiastmes märgatavalt väiksem kui Eestis: kohustuslikke kursusi on 75 (meil 96), kooli lõpetamiseks pead olema neist rahuldavalt sooritanud 2/3.
Soome gümnasistid õpivad 510 tundi vähem kui meie noored,” lausub Tartu Herbert Masingu kooli matemaatikaõpetaja Saima Tamm, kes õpetab ka Tartu soome koolis ja on töötanud kümmekond aastat Soomes. Tamm…
5 minutit8 kommentaari -
Kes hoiab ilmaränduri lapse emakeelt?
Oleme Euroopa „rännuhimulisemaid” rahvaid – ligikaudu paarsada tuhat eestlast (15%) elab võõrsil. Emakeelt õppivaid lapsi on välismaal aga kõigest 2700.
Optimist ütleks, et juba 2700 last, sest eelmisel õppeaastal oli õppureid tuhande jagu vähem. 2700 haridus- ja teadusministeeriumi kokkuloetud last on koondunud üle ilma 53 kooli-seltsi-lasteaia juurde. Valdavalt on tegu pühapäevakoolidega, kus eesti keelt ja kultuuri õpitakse mõni kord kuus….
7 minutit4 kommentaari -
Kodu, kas võtad mind vastu?
Eesti koolisüsteem peab muutuma paindlikumaks võõrsilt tagasi tulnud laste suhtes.
Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi 11. klassi õpilane Hanna Anderson on sündinud-kasvanud Rootsis. Stockholmi eesti kooli lõpetamise järel otsustas neiu astuda gümnaasiumi Eestis.
„Olen alati iseseisev olnud, aga üksi Eestisse tulek on mind väga palju arendanud,” lausub Anderson. „Kuna olen lapsest saati vaheaegadel siin käinud, teadsin ju enam-vähem, kuhu tulen.”
Ta arvab, et on valinud väga…
6 minutit -
Erakool peab poole pearahaga ellu jääma
Tallinna Jaani kirikus on 17. aprillil heategevuskontsert Võrumaa kaguservas asuva Pikakannu kooli päästmiseks − 20 õpilasega erakoolil jääb iga kuu koduvallalt saamata 657 eurot, kuna Lasva vald on sügisest saati maksnud pearaha riiklikust piirmäärast vaid poole.
„Sellise olukorra tõttu on meil raha aastas ligi 7000 eurot vähem,” lausus Pikakannu kooli direktor Liina Vagula. 2013. aastal on vabariigi valitsuse määruse kohaselt…
2 minutit -
Valimised annavad koolidele ajapikendust
Ehkki ligi 70 kooli gümnaasiumiastmes õpib vaid 60 last ja kümne kooli 10. klassi astus mullu sügisel alla kümne õpilase, ei kiirusta omavalitsused keskkoole põhikoolideks muutma.
Maavalitsustest saadud esialgseil andmeil on 1. aprilliks, mil PGS-i järgi tuli omavalitsustel langetada otsus koolide ümberkorraldamise kohta, vaid kolm volikogu teatanud gümnaasiumi reorganiseerimisest põhikooliks. Harjumaal muutub põhikooliks Kolga keskkool, Lääne-Virumaal Tapa vene gümnaasium, Viljandimaal…
2 minutit -
Tööränne viib lapsed koduõppele
Tervislikel põhjustel koduõppel olevate laste üldarv on paari aastaga kaks korda langenud, kasvamas on aga lapsevanema soovil kodus õppijate arv.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Merike Mändla sõnul kasvab vanema soovil koduõppele minejate arv eelkõige seepärast, et välismaale tööle siirduvad pered võtavad lapsed kaasa. Tihti ollakse võõrsil mõni kuu või aasta ja nii lühikeseks ajaks ei peeta otstarbekaks last uude kooli…
5 minutit -
Koolide kodulehed jäävad pildituks
Õpilaste nimekirjade ja fotode kooli kodulehel avalikustamise turvarisk on mikroskoopiline, võrreldes suhtlusvõrgustikes peituvate ohtudega.
Tõstamaa keskkooli kodulehel algas digipildiajastu kümne aasta eest. Selle aja jooksul on sinna kooli sündmustest palju fotosid-videoklippe üles laetud. Ka vanemad ja vanavanemad on ühendust võtnud ning rõõmustanud, et laste tegemistest piltide vahendusel osa saavad. Mõnigi lapsevanem on kurtnud, et lapse teise kooli minnes ei saa…
7 minutit -
Teisel ringil põhikoolis
Kolmes põhikoolis – Saugal, Ardus ja Vana-Vigalas − pakutakse kaugõppe võimalust neile, kel haridustee varakult katki jäänud.
Kuigi me pole oma kaugõppele reklaami teinud, õppureid jagub, info liigub suust suhu, lausub Sauga põhikooli direktor Arvo Tali. Pärnumaal Saugal alustati kaugõppega viie aasta eest. Nüüdseks on lõpetanuid poolsada. Sel õppeaastal on 7.−9. klassis tarkust nõutamas 17 õpilast vanuses 17−40. Kool kavatseb kaugõppeosa veelgi…
4 minutit -
Millal tuleb Eestisse Soome lütseum?
Ehkki üldhariduskoolides on kolme aastaga lisandunud kolmsada soome keele õppijat, omandab meie hõimurahva keelt alla 1% õppuritest.
Uus riiklik õppekava tõi lastele võimaluse õppida „suurte” keelte kõrval teise võõrkeelena ka soome keelt. Õppega alustas mullu kolm kooli: Viljandi Kesklinna kool, Tartu Mart Reiniku kool ja Jõgeva ühisgümnaasium, tänavu lisandus Pärnu Ülejõe gümnaasium. Kokku sadakond last. Et soetada õppematerjali ja koolitada…
8 minutit1 kommentaar