Sirje Pärismaa
-
Tartu pedagoogid pidasid sügisfoorumit
27. augustil kogunesid Tartu pedagoogid traditsioonilisele sügisfoorumile. Tänavu avardasid õpetajate maailmapilti Helsingi ülikooli professor Mart Saarma (alumisel pildil), Eesti Panga president Ardo Hansson, loodusmees Hendrik Relve, Praxise juhataja Annika Uudelepp, arvutikaitse toimetaja Aare Kirna.
1 minut -
Õpetajaks õppijad saavad kohe koolis tuleristsed
Tänavu lähevad Tartu ülikooli õpetajakoolituse esmakursuslased juba 6. septembril koolipraktikale. Vanade praktikakoolide kõrval ootavad tudengeid ka uudsed innovatsioonikoolid.
Esimesel kohtumisel tutvuvad tudengid kooli, kolleegide ning oma mentori-õpetajaga, kellest saab sõber ning teejuht järgnevaks kaheks praktika-aastaks ning loodetavasti edaspidisekski. Igal mentoril-õpetajal on 2–3-liikmeline üliõpilasgrupp, kes jääb koos tegutsema kogu õpetaja kutseõpingute ajal.
Edaspidi võtavad tudengid koolitee jalge alla üle nädala…
8 minutit -
Tahame muuta Eesti kooli maailma parimaks!
Millised on Tartu ülikooli ootused innovatsioonikoolidele?
TÜ Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste:
Esiteks ootan, et õpetajad hakkaksid senisest rohkem uurima, kuidas nad ise õpetavad ja õpivad – kuidas toimub nende professionaalne areng, kuidas nende õpilased õpivad ja millised on õpitulemused. Mitte ainult teadmistes, vaid pigem oskustes ja hoiakutes.
Minu teine ootus on, et õpetajad hakkaksid omavahel rohkem suhtlema – heade eesmärkide…
4 minutit1 kommentaar -
Mida teete suvel?
Kersti Aan
aasta muusikaõpetaja (Tartu Tamme gümnaasium)
Suvi – puhkust ja rahu, lihtsalt olla, mõelda, tegutseda aias. Ei mingit planeerimist! Ei mingit plaanimajandust! Teha seda, mis hommikul pähe tuleb. Reisida koos oma väikese perega mööda Eestimaad. Surnuaiapüha Lüganuse kalmistul – puudutus oma kadunud lähedastega. Kodukohas Kohtla-Järvel tuleb Käva algkooli kokkutulek. Esimesse klassi läksime 1959. aastal – ootan põnevusega kohtumisi.
Laulupeorepertuaar ootab tõsisemat läbivaatamist – tulemas on…
2 minutit -
Eestikeelne aineõpe sunni ja vägivallata
Tartu Annelinna gümnaasiumi õpetajate innustusel soovib hulk gümnasiste kõiki aineid eesti keeles õppida.
„Vaid vene ja inglise keelt ei õpi me eesti keeles,” muhelevad äsja 10. klassi lõpetanud Veronika Doduhh ja Alina Lotkova. Mõlemale neiule ei valmista raskusi ka juturaamatuid eesti keeles lugeda. Nad tunnistavad, et koduste ülesannete lahendamine eesti keeles võtab siiski pisut rohkem aega.
„Vene keeles loeme materjali…
5 minutit -
Avalöök õpetajahariduse uuendustele
Tänavu sügisel alustavad kõik Tartu ülikoolis õpetajaks õppijad uutel, praktika- ja seminaririkastel intensiivsetel õppekavadel. Kuna õppe sisus ja vormis on palju uut, tutvustas TÜ Pedagogicum üliõpilastele, õpilastele ja linnarahvale suuri muutusi uutmoodi – sportliku rongkäiguga läbi õpetajahariduse kantside.
Enam kui neljakilomeetrise rongkäigu eestvedaja, Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste sõnul on uued ained ja õppejõud, kes õpetavad suhtlema, kavandama, õpetama, uurima ja…
1 minut -
Forseliuse gümnaasiumis tehti viimast korda riigieksameid
1962. aastal tegi selles koolis oma lõpueksameid Mati Unt, 1971. aastal Mihkel Mutt, 1976. aastal Aarne Rannamäe. Tänavune lend jääb viimaseks − Tartu Forseliuse gümnaasiumist, kunagisest kuulsast Vello Saage koolist saab põhikool.
Viimases lennus on lõpetamas 30 noort. Mati Undi kombel juba kooliajal oma esimest romaani kirjutanud pole keegi, kuid elunovelli esimesed kaalukad read on kirja pandud….
6 minutit -
Valikkursuste õpetamine hõlbustub
12. juunil tutvustati Tallinna Reaalkoolis gümnaasiumi matemaatika ja loodusainete valikkursuste uusi õppematerjale. Osalejad tõdesid, et õpetamine-õppimine läheb nüüd hõlpsamaks, sest pole enam vaja kõiki õppematerjale ise välja töötada.
Komplekti kuuluvad õpik, töölehtede kogumik , e-kursus Moodle’is, õpetajaraamat ning teised vajalikud lisamaterjalid. Uued õppematerjalid on valminud Eesti Teadusagentuuri programmi TeaMe raames ja Euroopa Sotsiaalfondi toel ning on 1. juulist tasuta kättesaadavad nii…
3 minutit -
Tulemuste ootamine ajab vihale
26. aprilli Õpetajate Lehes andis intervjuu Värska gümnaasiumi abiturient Georg Sonne, kes hoolimata raskest liikumispuudest koos kaaslastega riigieksamitele vastu läks. Georg lubas anda endast parima. Uurisime, kuidas tal läks.
„Koolieksamid möödusid edukalt,” teatab Georg. „Ajaloo koolieksami sain 5 ja bioloogia 4. Ühiskonnaõpetuse riigieksam õnnestus täita CD-plaadil, see tähendab, et eksamiküsimused olid juba arvutisse sisestatud. Nii oli eksamit väga mugav täita. Kripeldama…
2 minutit -
Ülikoolides tuleb esimene maksuprii aasta
Tartu kahes ülikoolis võetakse tasuta õppesse kokku üle 4000 esmakursuslase. Vähenenud on avatud ülikooli (kaugõppe) õppekavade arv.
Eesti Maaülikoolis võetakse tänavu kaugõppesse vastu vaid kahele õppekavale – maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine ning tehnika ja tehnoloogia. Tartu ülikooli avatud ülikoolis saab valida 29 õppekava vahel.
„Avatud ülikooli õppekavade vähenemist on teenimatult palju lükatud kõrgharidusreformi kaela,” sõnab Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja…
6 minutit -
Déjà vu hariduspõllul
Tartu Kunstigümnaasiumis oli legendaarne füüsikaõpetaja, keda lapsed kutsusid Metsakolliks. Suurt kasvu ja valju häälega meest, kelle tundi ei julgenud keegi õppimata minna, pelgasid pisut isegi nooremad õpetajad. Pelgasin minagi, kui kord tema käest oma abituuriumiklassi füüsikatunnist vabaks küsima läksin, et saaksime kaks tundi kulutada kunstinäitusel käimiseks. Vana õpetaja vastus oli üllatav: „Loomulikult minge! Vaevalt, et aastaid hiljem nad minu füüsikatundi mäletavad,…
4 minutit -
Aeg läheb, mured jäävad
Tallinna Ülikooli teadlaste uuringu „Muukeelne laps Eesti koolis” kaks peamist järeldust on samad, mis nelja aasta eest lõppenud Eesti põhikooli efektiivsuse uuringul − põhikooli õppekava pole paljudele jõukohane ning märgatav osa õpetajatest võiks tegutseda praegusest efektiivsemalt.
Tallinna ülikooli psühholoogia instituudi teadlased võtsid 2009. aastal vaatluse alla ligi tuhat 3. klassi õpilast kümnest eestikeelsest koolist, kus õpib keskmisest rohkem muukeelseid lapsi, ning kõrvutuseks…
7 minutit -
Noor õpetaja otsib koolis keskteed
„Olgem unistustega ettevaatlikud, need võivadki täituda!” hüüatab Elen Süvalep, kes viiendat kuud õpetajatööl Ülenurme gümnaasiumis, õnnelik ja rahul. Pariisis küpsenud idee elluviimisele kulus tal seitse aastat.
Kui Elen Süvalep 2004. aastal prantsuse keele kallakuga Tartu Descartesi lütseumi lõpetas, seadis ta sammud ülikooli asemel hoopis kutsehariduskeskusse ja õppis turismikorraldajaks. Töö reisifirmas tõestas aga, et turism on pigem äri ja rahaga tegelemist vältiv…
5 minutit -
Kraadi kaotanu pöördus kohtusse
Filosoofiadoktori kraadist ilmajäänud Andres Menind, kelle doktoritöö tunnistas maaülikooli tehnikateaduste doktoritööde kaitsmiskomisjon 16. aprillil plagiaadiks, on vaidlustanud komisjoni otsuse Tartu halduskohtus.
Andres Menindi sõnul on ta vaidlustanud nii töö plagiaadiks tunnistamise kui protseduurireegleid. Otsus tunnistada Menindi doktoritöö „Peculiarities of pretreatment and fuels refining of biomass” plagiaadiks ning jätta autor doktorikraadist ilma sündis tehnikateaduste doktoritööde komisjonil ekspertiisi järel, mille käigus kontrolliti teksti…
2 minutit -
Taandarengut pole, aga esirinnas silma ei paista
Eesti hariduse hea skoor rahvusvahelistes pingeridades on tõstnud meid maailma arenenuimate riikide sekka, selgub Eesti inimarengu aruandest. Kuid meie õpilased on pigem tugevad keskmised – vähe on kõige nutikamaid ja ka kõige nõrgemaid.
PISA uuringute põhjal on meie koolilapsed võrdselt tublid nii matemaatikas, loodusteadustes kui ka lugemises. Inimarengu aruande hariduspeatüki ühe autori, Tallinna ülikooli võrdleva halduspoliitika professori Anu…
6 minutit -
Viimsi kooli lapsed jooksevad teadusringidele tormi
Teaduse populariseerimise konkursil suutsid kõrgkoolidega rinda pista ja saada tegevustoetuse ka kuus üldhariduskooli. Suurima noosi (6400 eurot) napsas Viimsi kool.
Maailma suurim eestikeelne kool Viimsi kool pälvis konkursil tähelepanu ja toetuse juba kolmandat korda süsteemsuse ja laia haardega. Õpilasteadus ja huviringid on koondunud teadmiskeskuse Viimsi Collegium Eruditionise alla ja ringitegevusse on haaratud ligi 300 last. Teaduse radadele meelitatakse…
6 minutit -
Palgastatistika nörritab valdu
HTM-i statistika järgi on kümnes vallas õpetaja keskmine palk alla riikliku miinimumi, 715 euro. Õpetajate Leht uuris, kas tõesti rikutakse seadust.
„Piinlik ja häbi on meediast lugeda sõnumit, et Kõpu vald eirab keskvalitsuse kokkulepitud pedagoogide palgamäära,” sõnab ärritunult Viljandimaa Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo. „Kui palgaandmed võetakse ühest andmebaasist (saldoandmikust) ja töökoormuse kohad teisest (EHIS), siis on raske tõsiseltvõetavat tulemust saada. Seda…
5 minutit -
Tuleb uus haridusraha jagamise mudel
Küsimustele vastab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Kuidas riik survestab omavalitsusi õpetajaile palka välja maksma?
Alla riikliku alampalga maksmine on seaduserikkumine. Raske on uskuda, et ükski omavalitsus seda sihilikult teeb. Loodame, et dialoogi käigus asi laheneb ning äärmuslikke meetmeid pole vaja. Esmalt peab omavalitsus ise palganumbrites selgusele jõudma, kolm kuud on selleks olnud piisav aeg. Palgainfo on avalik, ka koolidirektorid ja…
2 minutit -
Erakoolid murravad endale teed
HTM-ile on laekunud uue kooli loomiseks 15 taotlust. Koolitusloa on kätte saanud alles kaks riigigümnaasiumi. Ülejäänud, sealhulgas kaheksa erakooli, ajavad usinasti pabereid.
Koolikaardile pürgijatest on tänavu enim kõneainet tekitanud Tallinna reaalkooli naabrusse endisse politseimajja plaanitav reaali põhikool. Ehkki kooli asutaja RK Hariduse MTÜ esitas juba eelmise aasta lõpul haridus- ja teadusministeeriumile poole tuhande leheküljelise dokumentatsiooni, pole koolitusluba senini käes.
„Seoses hoone järk-järgulise…
7 minutit -
Annetajate soe süda viib lapsed reisile
Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis sõidab tänavu seitse õpilast klassiekskursioonile Sooja Südame Sahtlist tulnud rahaga.
Sooja Südame Sahtel on MTÜ Meie Järve juures avatud annetuskonto, kuhu kõik head inimesed saavad kanda raha. Annetuskonto loomise mõte tuli Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi direktori Anne Endjärve sõnul õpetajailt, kes näevad igal kevadel õpilasi, kes ei saa sõita oma klassiga kaasa ekskursioonile, kuna nende vanematel pole vajalikku…
1 minut -
Koolitusraha kärbe ahistab aineühendusi
Kui seni said õpetajad aineliitude suvekoolides ja sügispäevadel kokku, siis nüüd kostab mitmelt poolt kurtmist, et koolitusraha kärpimise tõttu ei saa koolid enam maksta õpetajate osalustasu ega transpordi eest ning ainealane täienduskoolitus võib soiku jääda.
Suvised koolituspäevad Saaremaal on löögi all, sest ei tea, kas koolid suudavad osalustasusid maksta, muretseb Eesti matemaatika seltsi koolimatemaatika ühenduse esimees, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi…
7 minutit -
Vaid jalgpalli ei saa ma mängida
Esmaspäeval asub Värska gümnaasiumis koos 14 kaaslasega oma esimest riigieksamit sooritama Georg Sonne, kes pole kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu lapsest saati ise liikuda saanud.
Kuigi 800-grammisena sündinud Georgil on olnud ainuüksi seljaoperatsioone 13, lisaks hulk teisi lõikusi ning pidevalt tuleb lihaste lõdvestamiseks võtta ravimeid, läbis ta Orava põhikooli, käies peaaegu iga päev kohal. Koduõppele tuli minna alles gümnaasiumi 10. klassis, kuna järjekordsest…
7 minutit -
Maaülikooli doktoritöö osutus plagiaadiks
Eesti maaülikooli tehnikateaduste doktoritööde kaitsmiskomisjon tunnistas 16. aprillil plagiaadiks Andres Menindi jaanuaris kaitstud doktoritöö ning tühistas autorile antud filosoofiadoktori kraadi.
Maaülikooli õppeosakonnale laekunud vihje järel telliti ekspertiis, mille käigus kontrolliti kõnealuse töö teksti kolme plagiaadituvastusprogrammiga ning saadud tulemusi analüüsiti, arvestades rahvusvahelist praktikat.
Õppeprorektor Paavo Kaimre sõnul on juhtum kahetsusväärne. Esmakordselt maaülikooli ajaloos osutus doktoritöö plagiaadiks ning kraad tühistati. Töös kasutati…
2 minutit -
Kuhu kadus 1,9 miljonit õpetajate palgaraha?
Haridus- ja teadusministeeriumi andmeil maksis 121 omavalitsust jaanuaris-veebruaris õpetajaile 1 949 192 euro võrra vähem palka, kui lubanuks riigi antud palgatoetus. Õpetajate Leht küsis „pingerea” esimestelt, kuhu osa raha kadus.
Õru vald
(arvestuslik keskmine palk 1156, tegelik palk 718 eurot)
„Õru vald on statistiliselt vabariigi võimetuim vald, nüüd oleme statistiliselt ka kõige haridusvaenulikum vald!” hüüatab vallavanem Andres Palloson. HTM-i statistikast nähtub,…
7 minutit