Sirje Pärismaa
-
Arno paneb Tartus koolijütsid paika
Tartu esimese klassi jütsid käivad esmalt läbi Arno valvsa pilgu alt – haridusosakond määrab juba teist aastat igale lapsele kooli e-keskkonna Arno abil, lähtudes koolitee pikkusest ja koolihoonete mahutavusest.
Rahvastikuregistrist imporditakse 10. märtsiks Arnosse kõigi Tartus elavate kooliminevate laste andmed. Programm rehkendab välja iga lapse kodu kauguse kõigist koolidest. Lapsele määratud kooli saavad emad-isad e-keskkonnas näha 15. märtsist ja pärast…
9 minutit1 kommentaar -
Keemiatund kolib nuhvlisse
Pilootkoolides on läbinud katsetused digitaalne õppekomplekt gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse omandamiseks.
Komplekti kuuluvad digiõpik, testid, õpetajale mõeldud materjalid ja hulk põnevaid töövahendeid (molekulide konstrueerijad, videod, animatsioonid jm).
Õppekomplekti autori Heli Väärtnõu-Järve sõnul on kesksel kohal õpilase võimalus konstrueerida molekule, vaadelda neid ruumiliselt mitmel kujul. Molekulide andmebaasis on praegu üle 500 struktuuri, neid lisandub veel.
Keemia ainekava on palju muudetud ja kuna selgus, et õpikut…
4 minutit -
Keeni kooli õpetaja sai doktorikraadi
Valgamaa Keeni põhikooli õpetaja Pilve Kängsepp kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritööd „Küsimuste kasutamine kui võimalus toetada õpilaste arusaamist loetust”.
„Esimene mõte oli, et kas tõesti tegin ära ja kõik sai läbi ega pea enam pingutama,” meenutab Pilve Kängsepp jaanuari viimast päeva, mil ta seisis Tartu ülikooli haridusvaldkonna kaitsmisnõukogu ees ja sai teada, et on oma tööga edukalt maha saanud. Töö…
4 minutit -
Karlova kool kutsus vanemad tundidesse
Tartu Karlova kool pakkus sõbranädalal lastevanemaile võimalust osaleda tundides. Huvilisi oli ligi nelikümmend.
Kõige populaarsem oli esimese klassi matemaatikatund, kus sättis end tagapinkidesse koguni kümme ema-isa. Eesti keele tundi oli tulnud neli vanemat, kelle ilmest oli näha, et nad elasid tunnitööle siiralt kaasa.
„Tore ja rõõmus tund, lapsed olid kogu aeg tegevuses. Vahva, et nad said eesti keele tunnis ka laulda,”…
2 minutit -
Uus eriala laiendab õpetajate tööpõldu
Väikekoolidel, kus õpetajail napib koormust, on põhjust rõõmustada – TÜ filosoofiateaduskond avab sügisest võõrkeeleõpetaja magistriõppekava, mille sisseastujaid koolitatakse esimest korda Eestis korraga mitme humanitaaraine õpetajaks.
Mis on selle õppekava eelised nende ees, kes õpivad vaid ühe aine õpetajaks?
Uue õppekava programmijuht Anu Treikelder: Mitme aine õpetaja koolitamisel on eeliseid nii õpetaja kui ka koolide seisukohast. Eelmisel aastal viis TÜ filosoofiateaduskonna…
4 minutit -
Veerand õpetajaist ei pääse raha pärast täienduskoolitusele
Äsja valminud mahukast täiendusõppe uuringust ilmnes, et õpetajad eelistavad ainekoolitusi üldpedagoogiliste oskuste arendamisele. Koolijuhtide hinnangul takistab aga just nimetatud pädevuste puudumine nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist koolitunnis.
Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ja Balti uuringute instituudi läbi viidud uuringus „Õpetajate täiendusõppe vajadused” osales 901 õpetajat ja 200 koolijuhti.
„Uuring näitas, et õpetajad väärtustavad õppimist ja täiendusõpet ning osalevad täiendusõppes väga…
13 minutit -
Füüsikatund teatris lõppes aplausiga
Vanemuise kutse koolidele korraldada õppetunnid teatris osutus sama menukaks kui kuulus „Ooperifantoomi” etendus – kahe päevaga olid pääsmed välja müüdud.
27. jaanuari hommikul oligi Vanemuise suure maja fuajee tulvil Adavere põhikooli ja Tartu Kesklinna kooli ootusärevil õpilasi. 85 õpilast jagunes kolme gruppi ja sai endale uued klassijuhatajad, teatris noortetööd tegevad neiud ehk Kollased Kassid, kel väiksed käpajäljedki pluusil. Haakisin minagi…
5 minutit -
Millisena näevad erakonnad uuenevat kooli?
Riigikogu valimiste eel uuris Õpetajate Leht erakondadelt, mida nad peavad esmatähtsaks Eesti kooliuuenduses, esitades kõigile erakondadele kaks küsimust:
1. Millised on kolm kõige tähtsamat kooliuuenduse ülesannet, mida teie erakond tahaks lähiaastatel ellu viia?
2. Kui palju nõuab iga tegevus raha ja millised on kolm allikat, kust seda saada?
Jaak Aaviksoo
riigikogu liige,
Isamaa ja Res Publica Liit
1. Hariduselu peamised väljakutsed on kirjas haridusavalikkusega…
8 minutit -
Tartu TULUKE otsib kuut kooli ja kaht lasteaeda
Tartu kolmes koolis on juba pool aastat harjutatud, kuidas leida klassiruumis tekkinud probleemidele lahendusi rühmaaruteludes kolleegidega. Esimeste tulemustega rahul tartlased kutsuvad nüüd teisigi koole-lasteaedu rakendama Norrast pärit koolikultuuri parandavat LP-mudelit ja projektiga ühinema.
Projektiga liituma „mahub” veel kuus kooli ja kaks lasteaeda. Veebiaadressilt www.tartu.ee/tuluke leiab LP-mudeli tutvustuse. Tasub sirvida ka Õpetajate Lehe artikleid sel teemal (29.08, 19.12 2014).
Olgu…
5 minutit -
Tunnustatud koolibussijuht roolib ja hoolib
24. jaanuaril austati Varbusel Eesti maanteemuuseumis Eesti tublimaid koolibussijuhte. Maanteemuuseumi ja Õpetajate Lehe korraldatud konkursile esitatud 47 kandidaadi seast valis žürii välja seitse koolibussijuhti.
Eesti keskmine koolibussijuht on Vello või Aivar (47 seas viis Vellot ja neli Aivarit!), keeranud rooli paarkümmend aastat, sõbralik ja tähelepanelik, pöörab suurt tähelepanu laste koolitee ohutusele – loetles soovitustes kõlama jäänud jooni konkursi eestvedaja,…
12 minutit -
Sada kooli pidas teaduslahingut
Maakonnakeskused on 26.–30. jaanuarini olnud poolt tuhandet õpilast hõlmava teaduslahingu tallermaa. Ülikoolidevahelise noorte teaduse populariseerijate võrgustiku „Elus teadus” ja maaülikooli tudengite korraldatud võistlusel otsisid 7.–9. klassi õpilased loodusteaduslikele küsimustele lahendusi meeskonnatöös katsetades.
Praktilise tegevuse abil teadust tutvustavas programmis „Elus teadus” on juba neli aastat koolides töötube tehtud. Teaduslahingu korraldamiseks saadi „Elusa teaduse” eestvedaja Kristi Parro sõnul eeskuju Kanadast Ottawa ülikoolist, kus…
2 minutit -
How to spikerdada
Meie ülikoolikursusel oli kaks superspikerdajat: üks kirjutas maha igal eksamil ega peljanud seda teha karmimagi õppejõu nina all. Kadestasime sellist nahaalsust ja ka imestasime – targa inimesena saanuks ta hakkama „puksimatagi”, aga ikka ja jälle kraamis oma tugivahendid välja.
Teine neiu, kes auditooriumi asemel rohkem võistlustel ja Eesti koondise spordilaagrites oli, ei hakanud spikrite valmistamisele aega raiskamagi, vaid laenas neid tolle targa kursuseõe käest.
Vaevalt…
4 minutit -
Elulähedane õpe kaotab hirmu reaalainete ees
Kuidas seostada reaalset elu praegusest enam haridusega ning meelitada noori STEM-valdkonna aineid õppima? Ettevalmistamisel olev teadus- ja tehnoloogiapakt peaks neile muredele senisest süsteemsemalt lahendusi pakkuma.
Pakt on laiapõhjaline ühiskondlik koostöökokkulepe, mille eesmärk on kirjeldada konkreetset tegevust ja ressursse, mis on suunatud STEM- (Science, Technology, Engineering, Mathematics) valdkonna kolme olulise teema arendamiseks. Need on valdkonna populariseerimine noorte seas ja ühiskonnas…
7 minutit -
Pool sajandit viie kooli võistlust
Juba viiskümmend aastat on reaalainetes omavahel mõõtu võtnud nutikad õpilased Eesti viiest tippkoolist: Hugo Treffneri gümnaasiumist, Nõo reaalgümnaasiumist, Tartu Tamme gümnaasiumist, Miina Härma gümnaasiumist ja Viljandi gümnaasiumist.
Tähtpäeva märkimiseks pandi 16. jaanuaril viie kooli võistlusele tavalisest pidulikum punkt Tartu ülikooli aulas ja tänati lisaks tänavustele tublimatele õpilastele-juhendajatele ettevõtmisega aastakümneid seotud õpetajaid ning ülesannete koostajaid.
Seljataga oli kaks võistluspäeva: 15. jaanuaril võtsid gümnasistid…
5 minutit -
Õpetajad teevad töö kõrvalt ka teadust
Ühiskondlik pedagoogika uurimise instituut (ÜPUI) korraldas 15. jaanuaril oma kolmeaastase tööperioodi kokkuvõtteks mahuka konverentsi teemal „Muutuv kool uuriva õpetaja pilgu läbi”. TÜ haridusteaduste instituudi ruumes aset leidnud konverentsil esitas oma uurimistööst kokkuvõtte üle paarikümne õpetaja ja õppejõu. Uurimused jõuavad ka kogumiku kaante vahele.
80 liikmest on praegu aktiivseid üle poolesaja. ÜPUI juhatuse liige Sirje Pihlap tõstiski esile neid, kes…
2 minutit -
2015. aasta olulised haridussündmused
MUUDATUSED JA UUENDUSED
Õppetoetused kasvavad, saajate ring laieneb
Kutseõppurite õppeedukuse alusel makstav igakuine toetus tõuseb 60 euroni (senini 38 eurot, alates toetuse kehtestamisest 2003. a).
Riiklik doktoranditoetus tõuseb 10% ehk 422 euroni kuus (varem 383 eurot, alates 2005. a).
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus täieneb uue toetusliigiga ning üliõpilaste vajaduspõhise õppetoetuse tingimused muutuvad õiglasemaks. Kevadsemestrist on peamisi muudatusi kolm: toetuse saamiseks tuleb täita…
8 minutit -
Direktorid korraga kahel toolil
Seitse koolidirektorit − kuus naist ja üks mees − juhivad korraga kahte kooli, nii suuri kui ka väikseid. Õpetajate Leht uuris, kuidas nad hakkama saavad.
Tallinna Kuristiku gümnaasiumi ja Tallinna Merekalda kooli direktor RAINO LIBLIK
Varem Kuristiku gümnaasiumi juhtinud Raino Liblikust (pildil) sai tänavu suvel Tallinna koolivõrgu korrastamise käigus ka Merekalda kooli direktor.
„Kuna hariduse reformimine alles käib ja pole selge, mis saab…
13 minutit -
Tuluke julgustab õpetajaid koos muresid murdma
Tartu Annelinna kolme kooli õpetajad on kogu esimese poolaasta püüdnud otsida klassitoas tekkinud probleemidele lahendusi rühmaaruteludes koos kolleegidega. Kuidas Norrast pärit LP-mudel meile sobib, sellest räägivad Annelinna gümnaasiumi õpetajad.
Kui Tartu linna haridusosakond kutsus kevadel õpetajad esimesele koolitusele, olid nad Norra lektoreid kuulates esialgu ettevaatlikud. Mõnelegi mõjus järjekordse kampaaniana jutt koolikultuuri parandavast LP-mudelist (learning environment and pedagogical analysis), mis…
5 minutit -
Minu laps on leiutaja
Õpilasleiutajate konkursi juhendajate seas on igal aastal õpetajate kõrval ka lapsevanemaid, kel on aega ja tahtmist olla oma lapsele selles põnevas loomeprotsessis toeks ja nõuandjaks.
Tartumaa Ülenurme vallas elav Reinkubjaste pere on justkui miniatuurne Leiutajateküla: pere viiest lapsest neli on osalenud õpilasleiutajate konkursil ja auhindugi koju toonud. Otsa tegi viie aasta eest oma lõngakerade hoidjaga lahti Külli. Teatepulga on temalt üle võtnud vennad…
8 minutit -
Eestis on üle poolesaja tunnustust vääriva koolibussijuhi
Novembri alguses korraldas maanteemuuseum koostöös Õpetajate Lehega konkursi „Märka koolibussijuhti!“, mille eesmärk oli tunnustada tublisid koolibussijuhte ning teisalt suunata tähelepanu turvalisele liiklemisele kooliteel. Koos põhjendustega laekus muuseumile 55 ettepanekut.
„Meil on siiralt hea meel, et nii palju koole, omavalitsusi, bussifirmasid ja ka lapsevanemaid, meie konkursiga kaasa tulid ja saatsid meile väga südamlikke põhjendusi, miks just nende…
2 minutit
