Sirje Pärismaa
-
Kannapöördega kooli
Anna Lihodedova, Reijo Väljak ja Mari-Liis Nummert olid veel aasta tagasi ametis väljaspool kooli. Esmaspäeval astusid nad aga Eestimaa eri paigus õpetajaina klassi ette, moraalseks toeks programm „Noored kooli”.
Kunstnik murrab keelebarjääre
Tallinna Pae gümnaasiumi uus eesti keele ja kunstiõpetaja Anna Lihodedova on varasemas elus teinud põnevaid kunstiprojekte. Näiteks on vabakutselise kunstniku ja illustraatorina töötanud naine löönud kaasa rahvusvahelise kehamaalingute võistluse korraldamisel. Verivärskel õpetajal…
12 minutit -
Leiutajate külakool alustas koolitusloata
Võrumaal Sänna kultuurimõisas esimest õppeaastat alustanud Leiutajate külakool tahab praktilise tegevuse käigus luua dokumendid, mis praegu jäid puudu koolitusloa saamiseks.
„Uudse lähenemisega kooli õppekavu polnud kuskilt võtta ja me ei tahtnud neid ka peast välja mõelda − haridus- ja teadusministeerium pole just eriti luulelembeline, seega lükkasime koolitusloa taotluse edasi,” rääkis Hendrik Noor, kes koos abikaasa Kadiga on Leiutajate külakooli…
3 minutit -
Eesti väikseimas koolis pole ühtegi last
Mullu kolme õpilasega Pärnumaa Massiaru algkooli ei tulnud tänavu kedagi tarkust taga nõudma. Uksi ei saa aga kohe sulgeda, sest kooli tegevuse lõpetamisest tuleb teavitada viis kuud enne õppeaasta algust.
Ehkki Eestis sai tänavu aabitsa 14 460 last (6% mullusest rohkem), ei olnud Massiaru algkooli esimesse klassi ühtki tulijat. Eelmisel õppeaastal koolis õppinud kolm last jätkasid õpinguid Häädemeeste keskkoolis ja…
2 minutit -
Viimase hetke pakkumised koolides
Direktorid teevad viimaseid pingutusi, et leida puuduvaid õpetajaid. Portaalis koolielu.ee pakutakse tööd 70-le, EHIS-es 54 õpetajale.
Esimest korda on meil augusti lõpus osa õpetajaid puudu, ohkab Tallinna Arte gümnaasiumi direktor Sirje Ebral. Arte gümnaasium otsib kogunisti kolme pedagoogi: eesti keele ja kirjanduse, matemaatika- ning klassiõpetajat. Kõigile on pakkuda täiskoht. Juunis toimunud bioloogiaõpetaja konkursil osales 14 kandidaati, kuid nüüd on vaikus, kuigi…
8 minutit4 kommentaari -
Moodulmajad päästavad ruumikitsikusest
Tartu valla Kõrveküla kooli kolm klassi hakkavad õppima moodulhoones. Lõuna-Eestis uudsed konteinerid annavad lisapinda ka Kõrveküla lasteaia kolmele rühmale.
Kui Kõrveküla kooli direktor Andres Jõgar kevadel õpetajaile moodulhoonest rääkis, oli kahtlejaid. „Nimetus „konteiner” ehmatas naisperet, kardeti sarnasust merekonteineriga,” räägib Jõgar. Kui mooduleid paari nädala eest paigaldama asuti ja õpetajad nägid, et klassiruumid ei erine peamajas asuvatest ja näivad isegi…
2 minutit -
Pea pole prügikast
Oma valitsemisaja kolmanda õppeaasta künnisel haaras haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo otsustavalt härjal, see tähendab ainekavadel sarvist. Eelmises Õpetajate Lehes tegi minister säru meie ainekavade liiga suurele mahule ja elukaugusele ning rõhus vajadusele neid poole võrra kärpida, eristades tuumikut vähem olulisest.
Ministri jutt on koolirahva kihama pannud.
Seda oleks pidanud juba ammu tegema, vähendada tuleks ka kohustuslike õppeainete arvu, õhkab pedagoogide optimistlikum pool. Nad…
8 minutit -
Tartu pedagoogid pidasid sügisfoorumit
27. augustil kogunesid Tartu pedagoogid traditsioonilisele sügisfoorumile. Tänavu avardasid õpetajate maailmapilti Helsingi ülikooli professor Mart Saarma (alumisel pildil), Eesti Panga president Ardo Hansson, loodusmees Hendrik Relve, Praxise juhataja Annika Uudelepp, arvutikaitse toimetaja Aare Kirna.
1 minut -
Õpetajaks õppijad saavad kohe koolis tuleristsed
Tänavu lähevad Tartu ülikooli õpetajakoolituse esmakursuslased juba 6. septembril koolipraktikale. Vanade praktikakoolide kõrval ootavad tudengeid ka uudsed innovatsioonikoolid.
Esimesel kohtumisel tutvuvad tudengid kooli, kolleegide ning oma mentori-õpetajaga, kellest saab sõber ning teejuht järgnevaks kaheks praktika-aastaks ning loodetavasti edaspidisekski. Igal mentoril-õpetajal on 2–3-liikmeline üliõpilasgrupp, kes jääb koos tegutsema kogu õpetaja kutseõpingute ajal.
Edaspidi võtavad tudengid koolitee jalge alla üle nädala…
8 minutit -
Tahame muuta Eesti kooli maailma parimaks!
Millised on Tartu ülikooli ootused innovatsioonikoolidele?
TÜ Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste:
Esiteks ootan, et õpetajad hakkaksid senisest rohkem uurima, kuidas nad ise õpetavad ja õpivad – kuidas toimub nende professionaalne areng, kuidas nende õpilased õpivad ja millised on õpitulemused. Mitte ainult teadmistes, vaid pigem oskustes ja hoiakutes.
Minu teine ootus on, et õpetajad hakkaksid omavahel rohkem suhtlema – heade eesmärkide…
4 minutit -
Mida teete suvel?
Kersti Aan
aasta muusikaõpetaja (Tartu Tamme gümnaasium)
Suvi – puhkust ja rahu, lihtsalt olla, mõelda, tegutseda aias. Ei mingit planeerimist! Ei mingit plaanimajandust! Teha seda, mis hommikul pähe tuleb. Reisida koos oma väikese perega mööda Eestimaad. Surnuaiapüha Lüganuse kalmistul – puudutus oma kadunud lähedastega. Kodukohas Kohtla-Järvel tuleb Käva algkooli kokkutulek. Esimesse klassi läksime 1959. aastal – ootan põnevusega kohtumisi.
Laulupeorepertuaar ootab tõsisemat läbivaatamist – tulemas on…
2 minutit -
Eestikeelne aineõpe sunni ja vägivallata
Tartu Annelinna gümnaasiumi õpetajate innustusel soovib hulk gümnasiste kõiki aineid eesti keeles õppida.
„Vaid vene ja inglise keelt ei õpi me eesti keeles,” muhelevad äsja 10. klassi lõpetanud Veronika Doduhh ja Alina Lotkova. Mõlemale neiule ei valmista raskusi ka juturaamatuid eesti keeles lugeda. Nad tunnistavad, et koduste ülesannete lahendamine eesti keeles võtab siiski pisut rohkem aega.
„Vene keeles loeme materjali…
5 minutit -
Avalöök õpetajahariduse uuendustele
Tänavu sügisel alustavad kõik Tartu ülikoolis õpetajaks õppijad uutel, praktika- ja seminaririkastel intensiivsetel õppekavadel. Kuna õppe sisus ja vormis on palju uut, tutvustas TÜ Pedagogicum üliõpilastele, õpilastele ja linnarahvale suuri muutusi uutmoodi – sportliku rongkäiguga läbi õpetajahariduse kantside.
Enam kui neljakilomeetrise rongkäigu eestvedaja, Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste sõnul on uued ained ja õppejõud, kes õpetavad suhtlema, kavandama, õpetama, uurima ja…
1 minut -
Forseliuse gümnaasiumis tehti viimast korda riigieksameid
1962. aastal tegi selles koolis oma lõpueksameid Mati Unt, 1971. aastal Mihkel Mutt, 1976. aastal Aarne Rannamäe. Tänavune lend jääb viimaseks − Tartu Forseliuse gümnaasiumist, kunagisest kuulsast Vello Saage koolist saab põhikool.
Viimases lennus on lõpetamas 30 noort. Mati Undi kombel juba kooliajal oma esimest romaani kirjutanud pole keegi, kuid elunovelli esimesed kaalukad read on kirja pandud….
6 minutit -
Valikkursuste õpetamine hõlbustub
12. juunil tutvustati Tallinna Reaalkoolis gümnaasiumi matemaatika ja loodusainete valikkursuste uusi õppematerjale. Osalejad tõdesid, et õpetamine-õppimine läheb nüüd hõlpsamaks, sest pole enam vaja kõiki õppematerjale ise välja töötada.
Komplekti kuuluvad õpik, töölehtede kogumik , e-kursus Moodle’is, õpetajaraamat ning teised vajalikud lisamaterjalid. Uued õppematerjalid on valminud Eesti Teadusagentuuri programmi TeaMe raames ja Euroopa Sotsiaalfondi toel ning on 1. juulist tasuta kättesaadavad nii…
3 minutit -
Tulemuste ootamine ajab vihale
26. aprilli Õpetajate Lehes andis intervjuu Värska gümnaasiumi abiturient Georg Sonne, kes hoolimata raskest liikumispuudest koos kaaslastega riigieksamitele vastu läks. Georg lubas anda endast parima. Uurisime, kuidas tal läks.
„Koolieksamid möödusid edukalt,” teatab Georg. „Ajaloo koolieksami sain 5 ja bioloogia 4. Ühiskonnaõpetuse riigieksam õnnestus täita CD-plaadil, see tähendab, et eksamiküsimused olid juba arvutisse sisestatud. Nii oli eksamit väga mugav täita. Kripeldama…
2 minutit -
Ülikoolides tuleb esimene maksuprii aasta
Tartu kahes ülikoolis võetakse tasuta õppesse kokku üle 4000 esmakursuslase. Vähenenud on avatud ülikooli (kaugõppe) õppekavade arv.
Eesti Maaülikoolis võetakse tänavu kaugõppesse vastu vaid kahele õppekavale – maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine ning tehnika ja tehnoloogia. Tartu ülikooli avatud ülikoolis saab valida 29 õppekava vahel.
„Avatud ülikooli õppekavade vähenemist on teenimatult palju lükatud kõrgharidusreformi kaela,” sõnab Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja…
6 minutit -
Déjà vu hariduspõllul
Tartu Kunstigümnaasiumis oli legendaarne füüsikaõpetaja, keda lapsed kutsusid Metsakolliks. Suurt kasvu ja valju häälega meest, kelle tundi ei julgenud keegi õppimata minna, pelgasid pisut isegi nooremad õpetajad. Pelgasin minagi, kui kord tema käest oma abituuriumiklassi füüsikatunnist vabaks küsima läksin, et saaksime kaks tundi kulutada kunstinäitusel käimiseks. Vana õpetaja vastus oli üllatav: „Loomulikult minge! Vaevalt, et aastaid hiljem nad minu füüsikatundi mäletavad,…
4 minutit -
Aeg läheb, mured jäävad
Tallinna Ülikooli teadlaste uuringu „Muukeelne laps Eesti koolis” kaks peamist järeldust on samad, mis nelja aasta eest lõppenud Eesti põhikooli efektiivsuse uuringul − põhikooli õppekava pole paljudele jõukohane ning märgatav osa õpetajatest võiks tegutseda praegusest efektiivsemalt.
Tallinna ülikooli psühholoogia instituudi teadlased võtsid 2009. aastal vaatluse alla ligi tuhat 3. klassi õpilast kümnest eestikeelsest koolist, kus õpib keskmisest rohkem muukeelseid lapsi, ning kõrvutuseks…
7 minutit -
Noor õpetaja otsib koolis keskteed
„Olgem unistustega ettevaatlikud, need võivadki täituda!” hüüatab Elen Süvalep, kes viiendat kuud õpetajatööl Ülenurme gümnaasiumis, õnnelik ja rahul. Pariisis küpsenud idee elluviimisele kulus tal seitse aastat.
Kui Elen Süvalep 2004. aastal prantsuse keele kallakuga Tartu Descartesi lütseumi lõpetas, seadis ta sammud ülikooli asemel hoopis kutsehariduskeskusse ja õppis turismikorraldajaks. Töö reisifirmas tõestas aga, et turism on pigem äri ja rahaga tegelemist vältiv…
5 minutit -
Kraadi kaotanu pöördus kohtusse
Filosoofiadoktori kraadist ilmajäänud Andres Menind, kelle doktoritöö tunnistas maaülikooli tehnikateaduste doktoritööde kaitsmiskomisjon 16. aprillil plagiaadiks, on vaidlustanud komisjoni otsuse Tartu halduskohtus.
Andres Menindi sõnul on ta vaidlustanud nii töö plagiaadiks tunnistamise kui protseduurireegleid. Otsus tunnistada Menindi doktoritöö „Peculiarities of pretreatment and fuels refining of biomass” plagiaadiks ning jätta autor doktorikraadist ilma sündis tehnikateaduste doktoritööde komisjonil ekspertiisi järel, mille käigus kontrolliti teksti…
2 minutit