Tiina Peterson

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärk on luua kõigile lastele paindlikud võimalused alushariduses osalemiseks vähemalt aasta enne kooli, et vanemad saaksid olla kindlad laste koolivalmiduses.

Euroopa Liidus on seatud samaks aastaks eesmärk, et alusharidust võimaldavas asutuses käiks 95% kõigist nelja-aastastest kuni kooliminekueas lastest. Eesti hariduse infosüsteemi 2014/2015. õppeaasta andmetel oli meie vastav näitaja 93,5%. Samal õppeaastal ei saanud paraku 2290…

Alusharidus ja lapsehoid peab olema kättesaadav ja taskukohane kõigile peredele. Euroopa riikides osaleb keskmiselt 93% lastest enne kooli alushariduses, meil on vastav näitaja 95,5%. Enamikus Euroopa riikides on vajadus alla kolmeaastaste laste lasteaiakohtade järele suurem kui võimalused. Seadusemuudatused aitavad lahendada lasteaedade järjekorra probleeme Aasta tagasi läbi viidud küsitlusest selgus, et kümnendik Eesti omavalitsustest ei suuda kõigile 1,5–3-aastastele…

Õppimine ja haridus ei alga koolist. Lapse tähtsaim arenguperiood on enne kooli, mil pannakse alus kogu elu kestvale õppele. Kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid vähendab laste koolist väljalangust, vaesust ja sotsiaalset isolatsiooni. Ministeeriumi väljapakutud ning tagasisideringile jõudvad koolieelse lasteasutuse seaduse muudatused muudaksid lapsehoiuvõimalused paindlikumaks ja lasteaia töökorralduse lapsesõbralikumaks ning võimaldaksid tagada, et ühe pere lapsed saaksid käia samas lasteaias.

Euroopa Liidu…

Uuendatud tööajamäärus on toonud tagasisidet ka alushariduse poole pealt. Saabunud küsimuste valguses tuleb rõhutada, et tööaja ning -koormuse reeglid kehtivad ühtemoodi nii lasteaia-, üldhariduskooli- kui ka kutsekooliõpetajatele. Samuti on töölepingu kaitsed ja kohustused ühtsed kõigile töötajatele, sealhulgas ka haridustöötajatele (töötagu nad lühendatud, 35-tunnise või 40-tunnise töönädalaga). Uue määruse kehtima hakkamine ei sunni lepinguid muutma, veelgi vähem paneb…