Tiina Vapper
-
Kõik sai alguse Otepää nõlvadelt
Kui sul on siht silme ees, saad kõigega hakkama, kinnitab noor lootustandev mäesuusataja Tormis Laine, kes alates sügisest asub…
9 minutit -
Sõna saavad noored lasteaiaõpetajad
Lasteaiaõpetajatel praegusel ajal töö leidmisega muret olla ei tohiks, tööpakkumisi on väga palju. Töökoha leidmisest ja esimestest töökogemustest rääkisid eelmisel kevadel Tallinna ülikooli Rakvere kolledži lõpetanud Getter Lumiste, Kersti Jõesoo ja Heili Kajaste ning Gerli Kukk, kes sai lõpudiplomi kaks aastat tagasi.
Getter Lumiste läks õpetajaks oma lasteaeda
Getter Lumiste jäi esimese tööaastaga Aravete Mesimummi lasteaias väga rahule. „Teadsin kohe, et…
9 minutit -
Kõige parem koolilõpp
Käes on lõpuaktuste ja -pidude aeg. Elluastujad saavad kätte lõputunnistused, peetakse kõnesid, kingitakse lilli, öeldakse häid soove. Ja muidugi tehakse pilte. Elu üht tähtsamat sündmust jäävad meenutama fotod.
Sel kevadel kuulutas Rocca al Mare kaubanduskeskus välja fotovõistluse „Parim koolilõpp”, kuhu oodati 9. ja 12. klassi lõpetajate klassipilte, mis väljendavad just selle klassi iseloomu ja eripära. „Kutsume tegema pilti, mis jäädvustaks hetke, mida tänased…
6 minutit -
Õpilasmalevad alustavad töösuve
Just nimelt õpilasmalevad, sest kunagise ühe suure üle-eestilise õpilasmaleva asemel tegutseb praegu üle 40 malevakorraldaja, neist kolm suuremat Tallinnas, Tartus…
8 minutit -
Ukrainas õuesõpet õpetamas
Eesti ja Ukraina ühises õuesõppe ja keskkonnahariduse projektis osalevad Lvivi linna kolme lasteaia ja viie kooli õpetajad. Neile jagavad kogemusi Sirje Aher ja Georg Aher koolitus- ja nõustamiskeskusest Hared ning Mairi Enok Tallinna Lehola keskkonnahariduskeskusest. Eesti välisministeeriumi toetatud ettevõtmise eesmärk on aidata Ukrainas keskkonnaharidust õppekavasse lõimida.
Kuidas sattusid eestlased Ukrainasse keskkonnaharidust õpetama?
Sirje Aher: Selle algatuse ajalugu ulatub aastasse 2000, kui Eestisse jõudis…
8 minutit -
Pardiralli vähihaigete laste toetuseks toimub juba teist korda
Eelmise aasta juunis korraldas Eesti vähihaigete laste vanemate liit Kadrioru pargis heategevusliku pardiralli, et annetustena…
7 minutit -
Lapse tervis sõltub väga palju perest
Pirita perearsti Kaja Arbeiterit iseloomustavad patsiendid kui äärmiselt professionaalset ja hoolivat tohtrit. Tänavu pälvis Kaja Arbeiter esimese perearstina ka…
10 minutit -
Pühapäeval on emadepäev
Sel nädalal tähistatakse peaaegu kõigis lasteaedades ja koolides üle Eesti emadepäeva. Lapsed on emadele ja vanaemadele mõeldes õppinud selgeks südamlikke laule ja luuletusi ning kindlasti rõõmustavad neid omatehtud kingitustega.
Tallinna Männimudila lasteaia emadepäeva peol 5. mail sai kuulda ka laste mõtteid emast.
Selle kohta, kuidas emaks saadakse, arvas Saara, et alguses on ka emad väikesed tüdrukud, aga kui nad hästi söövad ja joovad,…
2 minutit -
Saja Aakri metsast ja putukahotellist
Keskkonnaharidus ja õuesõpe muutub lasteaedades üha populaarsemaks. Tallinna Lehola lasteaed osaleb praegu koos nelja partnerlasteaiaga Lätist, Leedust, Norrast ja Islandilt Nordplusi programmi projektis „Õuesõpe Karupoeg Puhhiga Saja Aakri metsas”. Põnevat projekti tutvustasid idee autor ja eestvedaja, Lehola keskkonnahariduskeskuse juhataja Mairi Enok, Lehola lasteaia õppealajuhataja Kerttu Olesja Kroon ja Lepatriinude rühma õpetaja Anne Haljasmäe.
Kui hakkasin mõtlema, millise sisuga projekt eri…
8 minutit -
Heinike Heinsoo – hea vadja keele hoidja
„Tševäd kui leeb, tulla võõra maa linnud – tulla kultanokõd akkunallõ i luikod merelle, i kui tšako varra…
9 minutit -
Kui ei meeldi, mine ära
Sellist suhtumist on viimasel ajal tundnud lasteaiaõpetaja Reet, kellel sai aasta alguses lasteaias täis 38 tööaastat.
„Mul on vanemõpetaja kategooria, nüüd on viis aastat möödas ja oleks tulnud uuesti ametijärku kaitsta, aga direktor mind enam atesteerimisele ei lubanud, tõi põhjenduseks, et mul ei ole kõrgem, vaid keskeriharidus,” jutustab Reet, kes sai eelmise kuu palgapäeval kätte juba ka varasemast märksa väiksema töötasu. „Niigi…
4 minutit13 kommentaari -
Tähelepanu, jazz on linnas!
Täna saab avalöögi järjekorras 26. Jazzkaar. Baltimaade suurima jazz’ifestivaliga kaasnev linnaruumiprojekt, mis toimub kuuendat korda, startis juba kaks päeva tagasi. Eile…
7 minutit -
Noored on ressurss, keda tuleb toetada
Noorsootöö eriala õpetamisega tegi Eestis esimesena algust Tallinna ülikooli pedagoogiline seminar 1992. aastal. Kõigepealt kutsekeskhariduse, seejärel rakenduskõrghariduse ja sellest sügisest juba ka magistriõppe tasemel. Eriala arengust kõnelesid noorsootöö eriala õppekava juht Ilona-Evelyn Rannala ja pedagoogilise seminari direktor Silver Pramann.
Et sügisest saab õppida noorsootööd ka magistritasemel, on kindlasti paljude jaoks hea uudis.
SP: Tõepoolest. Noorsootöö on nende kahekümne kolme aasta jooksul…
8 minutit -
Tallinna Südalinna koolis said kokku ladusad lugejad
Võistluse „Ladus lugeja” korraldas Tallinna Südalinna kool tänavu juba teist aastat.
Võistulugemisel 8. aprillil osalesid tublid lugejad pealinna kaheksateistkümnest koolist: Sikupilli keskkoolist, tehnikagümnaasiumist, Õismäe gümnaasiumist, Kivimäe põhikoolist, Mäepealse erakoolist, Järveotsa gümnaasiumist, inglise kolledžist, saksa gümnaasiumist, Kristiine gümnaasiumist, Merivälja koolist, Pirita majandusgümnaasiumist, ühisgümnaasiumist, Merekalda koolist, reaalkoolist, Mustamäe gümnaasiumist, Kuristiku gümnaasiumist, Jakob Westholmi gümnaasiumist ja Tallinna Südalinna koolist. Kokku osales…
2 minutit -
Õpetaja uuris koolieelikute konflikte
Kooliminevalt lapselt oodatakse eelkõige lugemis- ja kirjutamisoskust, ometi on hoopis tähtsam kooliküpsuse näitaja lapse sotsiaalne areng: muu hulgas see, kuidas ta oskab kaaslastega arvestada, oma emotsioone kontrollida, konflikte lahendada.
Just lasteaiaeas on sotsiaalsete oskuste õppimine kõige tulemuslikum ning nende kujundamine peaks olema lasteaiaõpetaja üks tähtsamaid ülesandeid, leiab Kose-Uuemõisa lasteaia koolieelikute rühma õpetaja Leila Lehtmets, kelle Tallinna ülikooli pedagoogilises seminaris kaitstud…
9 minutit1 kommentaar -
Hedda Peet reisidest, raamatutest ja tuletornidest
Hedda Peet on Pärnus elav ja tegutsev sisearhitekt, kes lisaks erialasele tööle kirjutab ja kujundab raamatuid, kalendreid,…
10 minutit -
Norra ujumisõpik ilmus ka eesti keeles
Reedel, 27. märtsil tutvustati Viimsi kooli ujulas Eesti ja Norra ujumisliidu hea koostöö tulemusena Per Irgensi ja Ørjan Madseni eesti keelde tõlgitud raamatut „Õpime ujuma”. Raamat sisaldab ujumise algõpetuse metoodikat ja loogiliselt järjestatud praktilist harjutusvara, alates veega kohanemisest kuni vees hakkama saamiseni, ning on mõeldud abivahendiks koolide ja lasteaedade ujumisõpetajatele. Väljaannet on rahastatud Euroopa majanduspiirkonna toetuste ja Norra toetuste…
2 minutit -
Nõukogude-aegne elu pisipedas õpilase ja õpetaja pilguga
Mare Peil, Hille Suursalu, Maimu Roolaht ja Õie Haavik on Tallinna pedagoogilise seminari vilistlased, kes kõik on selles koolis Nõukogude ajal mitte ainult õppinud, vaid ka töötanud. Kohtusime ühel märtsi pärastlõunal rahvusraamatukogu kohvikus ja meenutasime endisi aegu.
Valge elevandi ordu
Mare Peil astus Tallinna eelkoolikasvatuse pedagoogilisse kooli aastal 1950. Ta tunnistab, et teda, maalt tulnud tüdrukut, võluski alguses…
14 minutit5 kommentaari -
Eesti kunstiakadeemias oli avatud uste päev
Eesti kunstiakadeemias oli 19. märtsil avatud uste päev. Erialasid tutvustasid kõik teaduskonnad: disainiteaduskond Estonia pst 7 asuvas õppehoones, vabade kunstide teaduskond Rüütelkonna hoones Kiriku plats 1. Kunstikultuuri teaduskonnaga sai tutvuda Suur-Kloostri 1, arhitektuuriteaduskonnaga Pikk 20, installatsiooni ja skulptuuri osakonnaga Raja 11a asuvas õppehoones. Räägiti erialadest, soovijad said osaleda loengutes, pakuti tudengisuppi ja oli avatud kohvik.
EKA kommunikatsioonikonsultant Solveig Jahnke…
1 minut -
Inga Mangus: „Ideaalis võiks igale keeleõppijale olla oma õpik”
Puškini instituudi direktor Inga Mangus, kelle eriala on vene keel kui võõrkeel, on 25…
9 minutit -
Maardu ainsasse eesti lasteaeda on palju soovijaid
Maardu Sipsiku lasteaed on linna kolmest lasteaiast ainsana eesti õppekeelega. Kuues aia- ja kolmes sõimerühmas käib kokku 195 last, kellest 40% on muu- või kakskeelsete perede lapsed. Väikse Maardu linna etniline koosseis on üllatavalt kirev: 16% elanikest moodustavad eestlased, 59% venelased ning ülejäänud osa muude rahvuste esindajad. 1. jaanuari seisuga elas Maardus 52 rahvust.
„Peamine põhjus, miks paljud…
9 minutit1 kommentaar -
Aasta muuseumihariduse edendaja on Kirsten Simmo
Aasta 2014 muuseumihariduse edendaja auhinna pälvis teatri- ja muusikamuuseumi teatriosakonna juhataja Kirsten Simmo lavastuse „Laborant Viiding” eest,…
9 minutit -
Kes kaitseb lasteaiaõpetajat?
Ei oska arvata, kust on pärit eestlastele omane usk ja veendumus, et mujal on asjad paremini kui meil. Sellist suhtumist võib praegu märgata ka meie alushariduses, mida küll Põhjamaade, küll teiste riikide eeskujul reformitakse. Hoolimata sellest, et nii kohalikud asjatundjad kui ka kaugemalt külla sõitnud kinnitavad, et võiksime oma alushariduse taseme ja õpetajate ettevalmistuse üle uhkust tunda.
See oli mõni aasta…
4 minutit42 kommentaari -
Lasteaiaõpetaja abide muutunud roll
Lasteaedades toimub praegu põlvkondade vahetus. Lasteaiajuhtide ühine mure on personali nappus, kusjuures keeruline on leida mitte ainult õpetajaid, vaid ka õpetaja abisid, kelle töö on viimasel ajal kõige rohkem muutunud. Söögi- ja koristajatädist on saanud sõna otseses mõttes õpetaja abi, kes lisaks rühma puhtuse, korra ja toidu eest vastutamisele osaleb ka õppekasvatustöös. Selline suund sai alguse juba kakskümmend aastat…
9 minutit30 kommentaari