Tiina Vapper
-
Linnulaulu kuulamiseks ei pea metsa minema
Audentese kooli esimese klassi lapsed alustasid eelmisel reedel koolipäeva linnulaulutunniga. Linnulauluhommikuid korraldavad MTÜ Loodusring ja Tallinna keskkonnaamet pealinna koolidele seitsmendat aastat, lindudega on juba jõudnud tutvust teha 170 klassitäit õpilasi 77 koolist. Kõik need aastad on õpilasi juhendanud tuntud linnuvaatleja Peep Veedla.
Alguses oli läbi automüra linnulaulu raske kuulda, varsti kõrv harjus. Pea kohal puu otsas sidistasid rasva- ja…
7 minutit -
Kui enne ei näe, siis talgutel kindlasti!
Just nõnda olen kuulnud paljusid inimesi viimasel ajal üksteisele ütlemas, räägib Saare maakonna talgukoordinaator Reet Viira. „See näitab, et rahvas on „Teeme ära” omaks võtnud ning kõik arvestavad sellega, et lehekuu esimesel laupäeval tullakse kokku ja tehakse ühiselt kodukoha heaks midagi ära. Pärast mängib pill, laud on kaetud ja tehtud tööst tuntakse koos rõõmu.”
Saare maakonnas toimub täna üle…
2 minutit -
Lasteaiaõpetaja väärib rohkem väärtustamist
Huvi 4. aprillil Tallinna Ülikoolis peetud konverentsi „Erinevad pedagoogilised lähenemised lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes” vastu oli suur – kokku oli tulnud 227 lasteaednikku üle Eesti. Õpetajad pidasid päeva kordaläinuks ning tõdesid, et on oluline aeg-ajalt lasteaia seinte vahelt välja saada, juurde õppida, ametikaaslastega suhelda, kontakte luua.
„Konverentsist jäi väga hea mulje,” kiidab Rakvere Triinu lasteaia õppealajuhataja Mare Vassiljev. „Mulle…
5 minutit1 kommentaar -
Välismaal kõrgkoolis
On üsna tavaline, et välismaale minnakse õppima arvuti- või kunstieriala. Et aga on võimalik omandada kõrgharidus jalgpalli alal, on üllatav. Ajasime juttu kolme Suurbritannias õppiva noorega, kellel hakkab lõppema esimene ülikooliaasta.
Iga 11. gümnaasiumilõpetaja soovib õpinguid jätkata välisriigi kõrgkoolis − nii selgub eelmise aasta Praxise uuringust. Kui palju Eesti noori tegelikult välismaal õpib, selle kohta värsked andmed puuduvad. OECD aruande järgi oli 2009/2010….
7 minutit1 kommentaar -
Ööpäevarühm võib olla parim lahendus
Ehkki Eestis on lasteaiad õhtuti kauem avatud kui nii mõneski teises riigis, leidub vanemaid, kes peavad oma töö tõttu panema lapse ööpäevarühma. Tallinnas pakuvad seda võimalust Tähekese ja Rõõmupesa lasteaed.
Tallinna Tähekese lasteaias Mustamäel töötab ööpäevarühm 1982. aastast ning direktor Marina Blitsõna kinnitab, et seda on jätkuvalt vaja. Lapsed saavad lasteaias olla järjest esmaspäevast kolmapäevani – kolmapäeva õhtul viiakse…
8 minutit2 kommentaari -
Huvi waldorf-lasteaedade vastu kasvab
20. aprillil tähistavad Viljandi Vaba Waldorfkool ja lasteaed 20. sünnipäeva. Rääkisime waldorf-pedagoogikast kasvataja Külli Sauli ning esimese klassi õpetaja Ulvi Vahteriga, kes on ka lasteaia ja kooli üks asutajatest.
Viljandi Vaba Waldorflasteaia Oru tänava rühm on end sisse seadnud vanas majas, kus on üks suur mängu- ja magamistuba, köök, esik ja pesuruum. Ahi köeb, seinte ääres on väljatõmmatavad voodid, mängu-…
7 minutit1 kommentaar -
Teater Varius – ainulaadne Eesti teatripildis
Kakskümmend viis aastat on teater Varius tutvustanud publikule eesti kultuurilugu, aga ka väliseesti ja põhjamaade kirjandust. Variuse looja ja kunstiline juht Heidi Sarapuu on kirjutanud ja lavastanud üle 40 lavateose ning 20 kuuldemängu, temalt on ilmunud neli raamatut Variuse näidendite ja artiklitega.
Heidi Sarapuu, millal ja kuidas Variuse teater alguse sai?
Andsin kahes kutsekoolis – ühes õppisid tulevased õmblejad, teises…
8 minutit -
Väikesed lapsed suures basseinis
Eestis ei ole just palju lasteaedu, kus laste päevakavasse kuulub ujumine. Neil lastel, kellel ujumisvõimalus olemas, on väga vedanud.
Tamsalu lasteaialapsed õpivad ujumist spordikompleksi ujulas kord nädalas ning tänu vallajuhtide spordilembusele on ujumistunnid neile tasuta. Krõlli lasteaiast jääb ujula vaid jalutuskäigu kaugusele, linna piiril asuva Sääse lasteaia lapsed toob kohale valla buss. Ujumas hakkavad lapsed käima alates neljandast eluaastast. Noorematega oleks…
7 minutit -
Miralda Põder: „Väike probleem võib kasvada nagu lumepall”
Tallinna Pääsusilma lasteaia õpetaja Miralda Põder on inimene, keda lapsed hoiavad, kolleegid tunnustavad ning kelle kohta räägivad ainult head nii lapsevanemad kui ka kunagised lasteaialapsed. Mis on 34-aastase lasteaiatöö kogemusega õpetaja arvates põhjus, et lasteaia ja kodu koostöö iga kord ei laabu?
Miks tekivad lapsevanema ja õpetaja vahel arusaamatused?
Tihti saab asi alguse üksteisest möödarääkimisest. Väikesest asjast…
8 minutit -
Kui logopeedi pole, kes siis märkab ja sekkub?
Riigikogu kultuurikomisjon menetleb praegu PGS-i ja sellega seoses teiste seaduste muutmise eelnõu, mis ei kohusta enam omavalitsusi looma lasteaedadesse logopeedi ametikohti. See teeb logopeedid ja lasteaednikud murelikuks.
Kui lasteaias pole logopeedi ega eripedagoogi, kes siis märkab ja sekkub? Koolides kohtame sageli tõsiste õpiraskustega õpilasi, kes pole saanud õigel ajal abi, kirjutab Harjumaa õppenõustamiskeskuse ja Aruküla Rukkilille lasteaia logopeed Pille…
6 minutit -
Kolmkümmend aastat koos oma inimestega
Heidi Kalda on lasteaias töötanud juba neli aastakümmet, sellest Tallinna Tuule lasteaia direktorina kolmkümmend aastat. Ta ütleb, et on õiges kohas: „Mulle meeldib suhelda, ja laste keskel olla on ju lausa rõõm.”
Pärast keskkooli lõpetamist läksin küll Tartu ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, aga sain aru, et see polnud õige valik. Minu õnneks leidus Mustamäel lasteaiajuhataja, kes 21-aastast töökogemuseta…
7 minutit -
Hea pilt algab heast loost
Eestimaa mitmekesine ja kaunis loodus pakub igal aastaajal pildistamiseks ammendamatuid võimalusi, lausub tuntud loodusfotograaf Arne Ader, kelle pildipangas www.loodusemees.ee leidub üle 20 000 loodusfoto. Arne Ader on ka väga hea looduslugude jutustaja. Temalt on ilmunud sadu loodusteemalisi artikleid ja kümmekond loodusraamatut, ta on õpetanud loodusfotot Tartu kõrgemas kunstikoolis ja kursustel ning on eesti esimese loodusfotograafia õpiku üks autoritest. Ühel kirkal talvepäeval rääkisime…
10 minutit -
Usaldustelefon aitab eluga hakkama saada
Esimene usaldustelefon Eestis alustas tööd 1. jaanuaril 1988. aastal ning tähistab peagi 25. sünnipäeva. Usaldustelefoni rajaja Enno Selirand meenutab, et psühholoogilist abi pakkuvat telefoni püüti avada ka paaril korral varem, kuid tulemusteta. „Küllap ei mahtunud KGB seltsimeestele pähe, et inimesed hakkavad telefoni teel rääkima asju, mille üle puudub kontroll. Meie oma psühholoogidest sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Härmo Saarm, Astrid Neeme,…
7 minutit1 kommentaar -
Kõikide aegade kasvatuskultuurist on midagi õppida
Tallinna ülikooli õppejõud, kasvatusteadlane Maria Tilk on uurinud kasvatust eri kultuurides. Ta väidab, et kasvatus on läbi aegade olnud haridusest laiem mõiste. Koolihariduse said varasematel aegadel vähesed, kasvatati aga eranditult kõiki. Kasvatuskultuuri ajalugu õpetab ta ka tulevastele lasteaia- ja kooliõpetajatele.
Miks on vaja tunda kasvatuse ajalugu?
Eri kultuuride tundmaõppimine on äärmiselt huvitav. Kõik ajalooperioodid sisaldavad ka kasvatuskombeid ja -tavasid,…
7 minutit -
Asenduskodu ema teeb kõike, mida üks ema kodus teeb
Tallinna lastekodu Maarjamäe keskuses on peremaju üksteist. Neist kõige tagumises, päris metsa ääres elab koos oma viie hoolealusega pereema Andra Tamm. Hubases majas on suur avatud köögi ja kaminaga elutuba, kolm lastetuba, toad pereema ja tema asendaja jaoks. Elatakse looduskaunis kohas, majade vahel on avar õu, kus lastel ruumi joosta ja mängida.
Andra Tamm räägib, et asenduskodu pereema…
8 minutit -
Jaan Poska lasteaias elab ajalugu
Tallinna Jaan Poska lasteaial on head suhted Jaan Poska muuseumiga – lasteaed on seal alati oodatud külaline. Eesti tuntud riigimehe nime ei kanna lasteaed juhuslikult. Nimelt alustas Tallinna vanuselt teine lasteaed 20. augustil 1924. aastal tööd perekond Poskale kuuluvas majas.
Lasteaia direktor Helve-Annela Õisma räägib, et Kunderi kvartalis elas sel ajal palju töölisperekondi, kellel polnud päeval last kellegi hoolde jätta ning…
5 minutit -
Hea õpik säästab õpetaja aega
Eelmisel sügisel läksid esimesed, neljandad, seitsmendad ja kümnendad klassid üle uuele õppekavale, õpikud ei saanud õigeks ajaks valmis, segadust oli palju.
3 minutit -
Miks ei ole õpikuid ehk Palgist ja pinnust
Vastuseks küsimusele, miks õpikud õigeks ajaks valmis ei saa, vastab Koolibri kirjastuse peatoimetaja Kadri Haljamaa, et põhjuseks on liiga kiire tempo. „Mitmele klassile tuleb teha kõikide ainete õpikud ühekorraga, õpikuid aga kirjutavad valdavalt ühed ja samad inimesed, kes teevad seda oma põhitöö kõrvalt − eelmise aasta septembris said nad vaevalt ühe õpiku valmis ja kohe hakkasid järgmist tegema.”
Kirjastuse…
4 minutit
