Tiiu Kuurme
-
Tiiu Kuurme.Tiiu Kuurme.
Sinivalge teekond Tampere Waldorfi koolist dissertatsiooni kaitsmiseni Oulus
Esimest korda nägin Helsingi tulesid 1970. aastate lõpul Tallinna lennujaama maanduvalt lennukilt TU…
9 minutit2 kommentaari -
Tiiu Kuurme.Tiiu Kuurme.
Ühest lõppematust väsinud diskursusest
Kas on tänased tormilised muutused õpetajale väärtust andnud või temalt seda võtnud ning kuidas õpetaja oma kutsele ise väärtuse…
9 minutit -
Tiiu Kuurme.Tiiu Kuurme.
Teadmine ja tasakaal
Teaduste funktsioonide taandamine näitajate tootmiseks on järsult muutnud väärtusi. Peaaegu on kadunud tähenduse omistamine uuritava (ja õpetatava) sisule.
Olen õpinguajast saanud kaasa aukartuse…
8 minutit8 kommentaari -
Tiiu Kuurme: „Kasvatusteaduslike uurimuste auditoorium peaks olema eelkõige oma ühiskond, sest see teadmine on teenäitajaks vahest kõige olulisemas meie kestmajäämist teenivas valdkonnas. Praegu pole kuigi lihtne teada sedagi, millega üldse tegeldakse. Millised on muu maailma suured teemad – kas tõesti olemegi taas eesriide taga?” Foto: Raivo JuurakTiiu Kuurme: „Kasvatusteaduslike uurimuste auditoorium peaks olema eelkõige oma ühiskond, sest see teadmine on teenäitajaks vahest kõige olulisemas meie kestmajäämist teenivas valdkonnas. Praegu pole kuigi lihtne teada sedagi, millega üldse tegeldakse. Millised on muu maailma suured teemad – kas tõesti olemegi taas eesriide taga?” Foto: Raivo Juurak
Võistlussotsialisatsioonist, ebavõrdsusest, demoniseeritud olevikust ja loovutamise eetikast
Märkmeid Soome kasvatusteaduste päevadelt.
Soome kasvatusteadlaste aastaring kulmineerub hetkes, mis toob…
9 minutit -
Tero Henrik Autio. Foto: Raivo Juurak
Tero Autio: „Inimesest võib saada kontrollile allutatud õpimasin”
Soome kasvatusteadlane Tero Autio töötas viis aastat Tallinna ülikoolis kasvatusteaduste instituudis õppekavateooria professorina. Ta…
9 minutit5 kommentaari -
Koolitubliduse sooline iseloom
POISSE LANGEB MEIL PÕHIKOOLIST VÄLJA KAKS KORDA ROHKEM KUI TÜDRUKUID. KÕRGKOOLIS ÕPIB 100 NOORMEHE KOHTA 204 TÜTARLAST. MIKS SEE NII ON?
Hiljuti jõudis eesti inimesteni hea uudis andeka noore sportlase Kelly Sildaru suurest võidust. Avalikkus sai lausa mitmest kanalist teada sedagi, et Kellyl on koolitükid ikka tehtud, hinded head ja et võistlustelgi on õpikud kaasas. Ühe sõnumi saime selle teatega aga…
8 minutit3 kommentaari -
Haridustee kui identiteeditöö
Identiteedi mõiste teeb uurijad ettevaatlikuks, sest identiteedist on rohkesti teooriaid, kihistusi ja vaatepunkte eri teadusdistsipliinide poolelt.
Mõistet ennast lähiminevikus siinmail laiemalt ei teatudki. See, mida nüüd mõistetakse identiteedina, mahtus läinud sajandi teisel poolel veel suure ja peamiselt psühholoogide hallata olnud teema alla, milleks on inimese minasuse problemaatika. Ajad muutusid ja äkki hakkas seda ladina keelest tuletatud mõistet (idem ‘samane’) vaja minema,…
5 minutit1 kommentaar -
Aja vaim ja vaimuta aeg
Kui Euroopa uksed meile taas avanesid, oli Euroopa juba vana, väsinud ja konutas mugavalt pehmel polstril kontinendi serval.
Vaevatud moega, ent siiski ergas ja usin õppija, nagu me olime, lootsime toituda tema tarkusest nii oma probleemide sõnastamisel kui ka lahendamisel. Ühed meist said astuda osadusse siinseid asukaid aastatuhandeid saatnud igivanade küsimustega: kes me oleme, kust me tuleme, kuhu me läheme? Teised aga astusid…
9 minutit1 kommentaar -
Ühtehoidvat klassi peaks hoidma kui väärisasja
Inimese rännutung on iidne ja ajendatud mitmetest muudest tungidest. Suurem osa neist on õilsad ning arendavad. Inimese elukaares olevat koguni periood, mil paigalolek tundub elamata eluna ning janu näha ja kogeda teeb noorest muljeid ja seiklusi otsiva seljakotiinimese. Ent mida arvata, kui pealinna südames asuv soliidne kool teeb oma õpilastest rändlapsed koolimaja seinte vahel?
Mainitud auväärne kool aga…
10 minutit2 kommentaari -
Kõnelused Bosporuse kaldal
Igal sügisel kogunevad õhtumaade paljude riikide kasvatusteadlased mõnda kaunisse Euroopa linna, et esindada end, oma maad ja uurimistulemusi ning arutleda 4−5 päeva jooksul arengute üle kasvatuse ja hariduse globaalses ruumis. ECER on hariv mitmes mõttes, saab hinnata oma uurimistöö haakumist üldaktsepteeritud reeglitega, kohtuda oma valdkonna teadmiste ja mõtetega ning tajuda, kuhu meie aja vaim meid viib. Peaaegu alati veendud taas, et…
7 minutit3 kommentaari -
Viimane kustutab tule ehk Mõned mõtted kasvatusteaduste kodumaisest hetkeseisust
See on rutiinne käsk, kui ruum inimestest tühjeneb. Et säästa energiat. Kui üks kultuuriruum tühjeneb teadmisest, võivad tuled kustuda ennegi, kui viimane on läinud. Mis annab alust arvata, et eesti kultuuriruum on tühjenemas kasvatusteaduslikust teadmisest ja hulk tulesid ongi kustunud?
Näiteks hiljutine meediasagin, et sotsiaalministeerium on tellimas vanemahariduse programme kalli raha eest küll…
11 minutit5 kommentaari -
„Õpetaja, karjuge meie peale!”
Mida peaks õpetaja tegema, kui õpilased nõuavad, et ta nende peale karjuks? Niimoodi küsis meie kursusel minult üks õpetajaks õppiv tudeng. Ei osanud öelda muud, kui et ärgu tema karjugu. Mõtlesin, et vahest on see venekeelsete koolide probleem, sest küsija oli vene rahvusest. Aga ei, sedalaadi õpilaste soovid olid tuttavad ka eesti koolides õppinud ja õpetanud tudengitele.
Kas tapafilmide, roki- ja…
9 minutit1 kommentaar -
Mõistetest ja mõistmatusest: uus sõnavara alandab kooli ja õpetajat
Keele ja tegelikkuse seoseid uurivates filosoofilistes aruteludes püsib seisukoht, et keel loob tegelikkust. Milliste mõistetega tavatsetakse asjadest ja inimestest rääkida, see vormib pehmelt ja tasapisi viise ka nendest mõelda. See, kuidas mõtleme, suunab aga otsuseid ja tegusid, mille kaugem tagajärg on areng või allakäik.
Läbi meie uue iseseisvuse aja on sellel inimelu alal, mida tähistame…
9 minutit2 kommentaari