Tuuli Hiiesalu
-
Väärikas hariduse edendaja ja koolijuht August Solo koos tütre Auli Sologa. Foto: erakoguVäärikas hariduse edendaja ja koolijuht August Solo koos tütre Auli Sologa. Foto: erakogu
Õpetajakuuega järjekindel mees
August Solo on seisnud aastaid õpetajakoolituse edendamise eest Tartus. Seda nii sisulise kui ka materiaalse poole pealt.
Veerandsaja aasta eest (1994)…
6 minutit1 kommentaar -
Praktikandid vajavad asjatundlikku tuge
Sellel õppeaastal käis praktikal 206 Tartu ülikoolis lasteaiaõpetajaks õppijat. Osa neist olid pabistavad tudengid, aga leidus ka enesekindlusest pakatavaid…
4 minutit -
Vasakult: Annika Sirel, Mirjam Köster ja Kersti Voolaid. Foto: Meelis BrikkerVasakult: Annika Sirel, Mirjam Köster ja Kersti Voolaid. Foto: Meelis Brikker
Tulevased lasteaiaõpetajad annavad aru
Noored lasteaiaõpetajad pärast põhipraktikat – mis mõtteid on lasteaiaõpetaja amet neis tekitanud ja kuidas vaatavad nad tagasi oma kolmele õpinguaastale.
Annika…
7 minutit -
Annagreta Raudseping, Ivo Mattus ja Riho Timm Tartu luterliku Peetri kooli õpilastega. Tulevased õpetajad näevad end hea meelega koolis tööl. Foto Tuuli HiiesaluAnnagreta Raudseping, Ivo Mattus ja Riho Timm Tartu luterliku Peetri kooli õpilastega. Tulevased õpetajad näevad end hea meelega koolis tööl. Foto Tuuli Hiiesalu
Õpilane küsib, tulevane õpetaja vastab
Tartu luterliku Peetri kooli õpilastel (1.−4. klass) on kord nädalas meedia- ja suhtlemisõpetuse tund. Hiljuti käsitleti selles intervjuu teemat….
8 minutit1 kommentaar -
Nelja riigi haridusspetsialistid tutvusid Eesti haridussüsteemiga
Külalisi paelus koolitüüpide rohkus, moodsad hooned, vaba õhkkond, õpetajate suur otsustusõigus ning sõbralik suhtlemine õpilastega. Ette heideti liigset individuaalsust ja tehnika kasutamist õppimises.
Eesti haridussüsteemilt võib nii mõndagi õppida, aga on ka seda, mida soovitada. Nii tõdesid Läti, Leedu, Poola ja Suurbritannia haridusspetsialistid, kes olid LELETO (Leading to Learn Together) projekti raames 6.−10. märtsini külas…
4 minutit -
Kuidas me Otsimit tegime
Saime valmis mängu prototüübi, mis loodetavasti lastele meeldib ning aitab neil õppida lugemist ja keelt nii, et nad sellest ise arugi…
7 minutit -
Hetk ümarlauavestlusest. Foto: Meelis Brikker
Konverents loob ja liidab kogukonda
Soovitus konverentsi korraldajatele: ole optimistlik ja planeeri, planeeri ja veel kord, planeeri. Konverents loob kogukonda ja liidab inimesi. Nii…
7 minutit -
Uuringu läbiviijad: Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, loodusteadusliku hariduse professor Miia Rannikmäe ja Tartu ülikooli õpetajahariduse doktorandid, nooremteadurid Liina Adov ning Külli Kori. Foto: Tuuli HiiesaluUuringu läbiviijad: Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, loodusteadusliku hariduse professor Miia Rannikmäe ja Tartu ülikooli õpetajahariduse doktorandid, nooremteadurid Liina Adov ning Külli Kori. Foto: Tuuli Hiiesalu
Nutiseadmed muudavad iga klassi arvutiklassiks
Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi ja loodusteadusliku hariduse keskuse koostöös läbi viidud uuringust selgub, et nutivahendid ergutavad noori õppima.
Uuringu…
5 minutit -
Tudengivarjuks minemisel peab olema põhjus. Egert Merilaidil varjuks käinud Hanna Kristin Kiiver ei olnud tudengivarjuks minnes oma erialavalikus kindel – pärast „varjuelu” oli märksa kergem otsustada. Foto: Tuuli HiiesaluTudengivarjuks minemisel peab olema põhjus. Egert Merelaidil varjuks käinud Hanna Kristin Kiiver ei olnud tudengivarjuks minnes oma erialavalikus kindel – pärast „varjuelu” oli märksa kergem otsustada. Foto: Tuuli Hiiesalu
Varjust välja! ehk Gümnasistid kogevad üliõpilaselu
Võib juhtuda, et tudengivarjul tuleb astuda varjust välja ja asuda ise tegutsema: üks sai näiteks kaasa…
6 minutit -
Foto: Tuuli HiiesaluFoto: Tuuli Hiiesalu
Uus õpik jätab rohkem aega aruteludeks ja praktikaks
Kommunikatsiooniprobleemidest rääkivast õpikust võiksid olla teadlikud kõik, kes puutuvad oma töös kokku inimestega. Omaette lugemisrõõmu võiks…
8 minutit -
Tubli õpilane, tule ülikooli õpetajaks õppima!
Tõeliselt kurb on OECD aruandest lugeda, et õpetajaks õppimisest on huvitatud vaid üks protsent 15-aastastest eestlastest.
Muud statistilised näitajad pole paremad. Haridusministeeriumi 2015. aasta aruande järgi on meie õpetajate hulgas alla 30-aastaseid vaid kümme protsenti. Õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunda astub praegu ligi kaks korda vähem noori kui viis aastat tagasi, kusjuures pärast lõpetamist ei asu nendestki ligi 40%…
5 minutit -
Kümme tuhat heategu linnarahvale
Tartu tervishoiu kõrgkool on andnud tervisenõu ligi kümnele tuhandele linnaelanikule.
Tänavu autasustas Tartu linnavalitsus tervishoiu kõrgkooli tiitliga „Aasta tegu hariduses 2015”. Uurides tunnustuse tagamaid, selgus, et see kool on kontrollinud väga paljude linnaelanike tervist, andnud neile nõu, reklaaminud tervislikke eluviise nii koolides, lasteaedades, päevakeskustes, tervisepäevadel kui ka spordivõistlustel. Seega koosneb tervisekõrgkooli aasta tegu paljudest väiksematest tegudest. Järgnevalt mõned näited neist.
Esimene tegu:…
5 minutit -
21. sajand – kas õpipoisiõppe renessanss?
Minister Jürgen Ligi allkirjastas 5. augustil käskkirja, millega luuakse aastatel 2015–2018 4700 õppijale võimalus töökohapõhiseks õppeks.
Õpipoisiõppe toetuse kogumaht on 18,5 miljonit eurot, millest ligikaudu 15,7 miljonit tuleb Euroopa sotsiaalfondist ja 2,8 miljonit on Eesti kaasfinantseering. Tasub meenutada, et vahetult enne jaanipäeva sõlmisid Balti riigid ühiste kavatsuste protokolli, mis näeb muuhulgas ette koostööd töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe edendamisel. Kas saabumas on õpipoisiõppe…
4 minutit -
Sinu õpilasest võib saada koerakosmeetik!
Kuidas suhtuda noortele elukutset soovitavatesse testidesse?
Uurime seda alljärgnevalt õpilaste endi abiga. Tartu üheksanda klassi õpilased Pauliine, Maria ja Rain teevad läbi Rajaleidja, CV-Online’i, CV keskuse, kõrgema sõjakooli ja Austria kutsenõustamistesti. Tulemusi kommenteerib Tartumaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Kristel Lään.
Füüsiline pingutus meeldib rohkem kui vaimne
Pauliinel on tunnistusel neljad ja viied. Tema viimase aja hobi on kergejõustik. Lemmiktund on olnud matemaatika,…
6 minutit -
Kõrgushüppe mentaliteedist kutsehariduses
Eesti hariduses võiks olla vähem projektikesksust ja rohkem terviklikke lahendusi, toonitab Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus.
Küsimusele, millest tunneb ära hea kutsekooli, vastab Tanel Linnus, et seda otsustavad vilistlased. Kui vilistlased ütlevad, et kool oli asjalik, siis see ongi tunnustus koolile. Et kool tuleb õpetamisega suurepäraselt toime, et õppekavad on väga head − see kõik on mööduv. Põhiküsimus on,…
8 minutit -
Väljalangus kutsekoolis – mida ette võtta?
Väljalangust aitaks vähendada lisaõppeaasta, senisest parem koolikliima, loovam õpetaja.
Noor neiu lõpetas põhikooli ja tahtis õppida edasi kutsekoolis. Esitas õigel ajal dokumendid, läbis edukalt sisseastumiskatsed ja asus õppima soovitud erialal. Vaevalt kuu aega hiljem võttis ta dokumendid koolist välja. Ametlikuks põhjuseks oli valesti valitud eriala, mitteametlikuks tõenäoliselt poiss-sõber, kes lendamas Austraaliasse ja kellega ta tahtis kaasa minna. See lugu…
5 minutit -
Lennuakadeemia hakkab andma ka kutseõpet
„Kutseõpe lennuakadeemias tugevdaks nii kooli kui ka lennundussektorit,” väidab lennuakadeemia rektor Jaanus Jakimenko.
Eesti lennuakadeemia vastvalitud rektor Jaanus Jakimenko märgib, et Eesti lennundusettevõtted on aastate jooksul kasvanud ja nii on suurenenud nõudlus ka kutseharidusega spetsialistide järele. Jakimenkole on probleem tuttav ettevõttest, kus ta ise varem töötas – seal toimetas lennukite kallal koguni 170 hooldusmehaanikut. Et lennuakadeemiast nii palju mehaanikuid ei…
4 minutit2 kommentaari -
Kui range peab olema kooli juhtkond?
Käes on lendamiseaeg. Kes lendavad lasteaiast kooli, kes koolist kõrgkooli või kutsekooli, mõni on jõudnud õpingutega juba nii kaugele, et lendab päris ellu. Lend peaks olema rõõmus sündmus, vaba ja kerge. Tavaliselt see nii ongi, kuid tuleb välja, et mitte alati ja mitte igal pool.
On üks kool ja selles koolis üheksandik, kes kirjutas õpetajatele ja juhtkonnale saadetud kirjas, kui…
3 minutit4 kommentaari -
Meedia- ja suhtlemisõpetus algkoolis
Sotsiaalmeedia ohud on palju väiksemad, kui meediakasvatus algab juba esimesest klassist.
Üks selline kool, kus varajast meediakasvatust ja suhtlemisõpetust oluliseks peetakse, on Tartu luterlik Peetri kool. Alles sügisel kuue esimese klassi õpilasega tööd alustanud kooli õppekavas on meedia- ja suhtlemisõpetus üks õppesuund. Eesmärk on arendada laste kriitilist arutlusoskust ja funktsionaalset lugemist ning käsitleda enesekuvandit meedias (sealhulgas sotsiaalmeedias).
Alates veebruarist on mul…
6 minutit -
Huvitav kõrgkool – reaalsus või unistus?
Kas loengute, seminaride ja praktikumide kõrval on kõrgkoolis ruumi teistelegi õppemeetoditele?
Käisin sellele küsimusele vastust otsimas Tartu tervishoiu kõrgkoolis. Selgus, et tavapärastest loengutest loobutud ei ole. Näiteks sissejuhatust anatoomiasse loetakse isegi kahes auditooriumis korraga – õppejõud on ühes auditooriumis ja teises nähakse tema esinemist video vahendusel.
Õpetamiseks kasutatakse ka teisi kõrgtehnoloogilisi seadmeid, näiteks multimikroskoopi. Kümme tudengit istub ühe laua ümber…
6 minutit -
Kuhugi ikka sisse saab …
Äkki mu laps ei pääse enam kutsekooligi, on mõned Tartu lapsevanemad murelikud.
Ema Anneli käis oma põhikooli viimases klassis õppiva pojaga Tartu kutsehariduskeskuses avatud uste päeval. Ta tundis muret, kas tema pojale pärast üheksanda klassi lõppu Tartus edasiõppimiseks üldse kohta on. „Mäletan aega, kui mu pojale lubati Tartus lasteaiakohta, kuid seda ta ei saanudki, sest linn oli vahepeal mõned lasteaiad maha müünud,”…
7 minutit -
Genno Nurk – mees, kes tahab aidata
Esmapilgul paistab Genno olevat täiesti tavaline Eesti mees. Käepigistus on tal tugev, hääl pigem vaikne, aga kindel, olek tagasihoidlik ja ülimalt rahulik. Kui aga Gennoga rääkima hakata, selgub, et see 40-aastane mees, endine politseinik ja kolme lapse isa, on Tartu Tervishoiukõrgkooli õenduse eriala esimese kursuse tudeng. Normaalne Eesti mees? Genno arvates küll.
„Tahtsin omandada uusi teadmisi. Köitis võimalus inimestega suhelda….
6 minutit1 kommentaar -
Lülitame targad telefonid tunnis sisse!
Mis juhtub, kui klassiruumis nutitelefone välja ei lülitatagi, vähe sellest − neid lubatakse kasutada? Kõigepealt kaovad klassist paberist sõnaraamatud, sest veebisõnastikest on sõnu otsida lihtne ja kiire. Edasi jäävad ära paberist tunnikontrollid, sest rakendused Socrative Student ja Socrative Teacher aitavad tunnikontrollid viia nutitelefonidesse või i-Padidesse.
Selliselt kirjeldab nutitelefonide kaasamist oma tundidesse Tartu kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Malle Kalmus, kelle lemmikud…
6 minutit1 kommentaar -
Pane mure kiiresti käest ära!
Klassiõpetajale pole midagi erakordset minutis (toonitan, minutis), mille jooksul tuleb tal reageerida kümnetele küsimustele. „Õpetaja, ma ei saanud aru, kas sa seletaksid veel kord?” „Õpetaja, kas ma tohin välja minna?” „Õpetaja, milliselt realt ma pean alustama, kui mul on uus vihik?” „Õpetaja, kas ma tegin õigesti?” „Õpetaja, kas sul joonlauda (mõnikord ka pliiatsit, kustukummi, kääre, liimi …) on mulle laenata,…
5 minutit