Tuuli Hiiesalu
-
Kuhugi ikka sisse saab …
Äkki mu laps ei pääse enam kutsekooligi, on mõned Tartu lapsevanemad murelikud.
Ema Anneli käis oma põhikooli viimases klassis õppiva pojaga Tartu kutsehariduskeskuses avatud uste päeval. Ta tundis muret, kas tema pojale pärast üheksanda klassi lõppu Tartus edasiõppimiseks üldse kohta on. „Mäletan aega, kui mu pojale lubati Tartus lasteaiakohta, kuid seda ta ei saanudki, sest linn oli vahepeal mõned lasteaiad maha müünud,”…
7 minutit -
Genno Nurk – mees, kes tahab aidata
Esmapilgul paistab Genno olevat täiesti tavaline Eesti mees. Käepigistus on tal tugev, hääl pigem vaikne, aga kindel, olek tagasihoidlik ja ülimalt rahulik. Kui aga Gennoga rääkima hakata, selgub, et see 40-aastane mees, endine politseinik ja kolme lapse isa, on Tartu Tervishoiukõrgkooli õenduse eriala esimese kursuse tudeng. Normaalne Eesti mees? Genno arvates küll.
„Tahtsin omandada uusi teadmisi. Köitis võimalus inimestega suhelda….
6 minutit1 kommentaar -
Lülitame targad telefonid tunnis sisse!
Mis juhtub, kui klassiruumis nutitelefone välja ei lülitatagi, vähe sellest − neid lubatakse kasutada? Kõigepealt kaovad klassist paberist sõnaraamatud, sest veebisõnastikest on sõnu otsida lihtne ja kiire. Edasi jäävad ära paberist tunnikontrollid, sest rakendused Socrative Student ja Socrative Teacher aitavad tunnikontrollid viia nutitelefonidesse või i-Padidesse.
Selliselt kirjeldab nutitelefonide kaasamist oma tundidesse Tartu kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Malle Kalmus, kelle lemmikud…
6 minutit -
Pane mure kiiresti käest ära!
Klassiõpetajale pole midagi erakordset minutis (toonitan, minutis), mille jooksul tuleb tal reageerida kümnetele küsimustele. „Õpetaja, ma ei saanud aru, kas sa seletaksid veel kord?” „Õpetaja, kas ma tohin välja minna?” „Õpetaja, milliselt realt ma pean alustama, kui mul on uus vihik?” „Õpetaja, kas ma tegin õigesti?” „Õpetaja, kas sul joonlauda (mõnikord ka pliiatsit, kustukummi, kääre, liimi . . . .) on mulle laenata,…
5 minutit -
Õpetaja läks lihttööliseks
Kaks aastat kestnud projekt VOTEPREN võimaldas Tartu kutsehariduskeskuse õpetajatel stažeerida nii Eestis kui ka välismaal.
Nüüd ma nägin ja nüüd ma tean, lausus üks stažeerijatest, lihatehnoloogia eriala kutseõpetaja Kristi Luht rõõmsalt. Oma mõtetes on ta juba valmis uueks välislähetuseks („Meeletult tahaksin uuesti õppima minna!”), oleks vaid inimene, kes uue projekti valmis kirjutaks.
Stažeerima minna polnud Kristi Luhtil aga lihtne. Mõte minna…
5 minutit -
Saksamaa meelitab beebisid lugema
Sakslased on pärast 2000. aasta PISA-uuringu šokki asunud aktiivselt parandama oma laste lugemisoskust – lugema tahetakse panna juba üheaastased.
Euroopa ühe suurriigi jaoks olid 2000. aasta PISA-uuringu tulemused tõeline ehmatus. Mõned konkreetsed faktid sellal 15-aastaste sakslaste kohta: lugemisoskus, teadmised matemaatikast ja loodusõpetusest olid allpool OECD keskmist, lugemisoskuse poolest oldi lausa tagantpoolt viiendad, seos sotsiaalse päritolu ja oskuste omandamise vahel oli võrreldes…
6 minutit -
Karin Valgerist liigutab pool sajandit leemekulpi
See lugu on ühest väga väärikast koolikokast, kes on 15 aastat noorem kui Eesti vabariik. Tema nimi on Karin Valgerist ja ta töötab Tartu Mart Reiniku koolis.
Oli aasta 1932. Saksamaal oli riigikantsleriks saamas Adolf Hitler ja Ameerikas presidendiks Franklin D. Roosevelt. Eestis hakkas pead tõstma vabadussõdalaste liit. Sama aasta viimasel kuul sündis tüdruk, kes sai nimeks Karin….
6 minutit -
Aitab teooriast, tahan praktikat!
Huvitav, kas äsja Euroopa mälumängu meistrivõistlustel hõbemedalile tulnud Igor Habal teab, millise ala Euroopa meister on Krestina Õun? Targa ja meediat jälgiva inimesena oskaks ta ilmselt siiski vastata, et kokkamise.
Oktoobri alguses toimunud Euroopa kutsemeistrivõistlustel EuroSkills osalenud Eesti võistkond tõi koju viis medalit: ühe kulla, ühe hõbeda ja kolm pronksi. Läbi aegade parim tulemus innustas uurima, mis on meie noorte edu…
5 minutit
