Ülo Tikk

Kõige paremini sobib õpipoisiõpe juba tööl käivatele noortele ja täiskasvanutele.

Laias laastus tähendab õpipoisiõpe praktiliste oskuste täiendamist töökohas ja teoreetiliste teadmiste omandamist kutsekoolis. Tavapäraselt kulub töökohas praktiseerimisele 2/3 ja kooliõppele 1/3 koolitusajast. Eesti ettevõtete (ka koolide) võimalused ja vajadused on erinevad ja kõigile ei pruugi see õppevorm sobida. Kui Lääne-Euroopas on töökohapõhise õppevormiga hõivatud juba 85% kutseõppuritest, siis Eestis vaid 2% ehk…

Kutsekoolid on hädas õpilastega, kes on lõpetanud põhikooli, õppides seal lihtsustatud õppekava järgi.

Probleemid algavad sellest, et algul kutsekool isegi ei tea, kes sisseastunutest on õppinud lihtsustatud õppekava (LÕK) järgi, märgib Tallinna transpordikooli õppedirektor Albert Veskilt. Seda saab järeldada, kui tunnistusel on näiteks keemia asemel kriips. Mujalt seda välja ei loe. Aga keemiaõpetaja võis ka pikalt haige olla. Samas on teada…

Tallinna teeninduskoolis õpetatakse erivajadustega õpilasi juba 2002. aastast.

Esimene kogemus saadi koostöös tänase Tondi põhikooliga, mille õpilastest moodustati puhastusteenindajate õpperühm ja mitu lõpetajat leidis endale töökohagi. Praegu tehakse koostööd ka Kadaka põhikooliga ning lihtsustatud õppekavad võimaldavad vastu võtta neidki, kes on kooli lõpetanud varasematel aastatel.

„Kui ühele erialale on vähemalt kaheksa sooviavaldust, saame erivajadustega õpilaste õpperühma avada. Paraku on…

Alanud aastal kasvas õppeedukuse toetus, oodata on kojusõidutoetuse kasvu, jätkuvalt on oma kutsekoolis õppijatele toeks vallad ja linnad.

Tänavu 1. jaanuarist tõusis kutseõppuri õppeedukuse toetus kuus 60 euroni. Mullu sai õppetoetust üle 13 540 õpilase, seega üle poole kõigist kutsekooliõpilastest. Toetus oli 38 eurot ja 35 senti ning sellena püsinud juba 11 aastat ehk selgelt ajale jalgu jäänud.

Hea…

Edukalt õpiraskustega noori õpetanud Põltsamaa ametikooli tulevik on tume.

Peamise hädana tuuakse esile õpilaste vähesusest, mis teeb koolipidamise kalliks. Samal ajal peaaegu ei räägitagi sellest, et Põltsa­maa ametikool on töötanud Eesti jaoks välja täiesti uut tüüpi kutsekooli, kus õpivad teiste kõrval ametit ka erivajadusega ja põhikoolist välja langenud noored.

Algatus, mis on päästnud 300 noort

Tänane Põltsamaa ametikooli kursusejuhataja, toonane direktor Viive Kibena,…

Mida aasta edasi, seda enam peab kutsekool tegelema ka õpilaste kasvatamisega.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli kauaaegne direktor Arnold Pastak mäletab veel paarikümne aasta taguseid aegu, mil kõrged haridusametnikud resoluutselt toonitasid, et kutsekool pole sotsiaalasutus ega pea ka põhikooli praaki parandama. Nüüd tõdeb Pastak, et neil kulub esimesel kursusel põhikoolijärgsete õppurite järeleõpetamisele ja kasvatamisele vähemalt 70% õpiajast. Alles pärast…

Kutsekoolid loodavad, et täiskohaga rühmajuhendajad aitavad väljalangust oluliselt vähendada.

Kutsekoolides on hakatud rakendama täispalgaga rühmajuhendajaid, et oleks keegi, kes just esimesel õppeaastal lapseohtu õpilastel, eriti poistel silma peal hoiaks. Ühe rühmajuhendaja hoole alla antakse 150−200 õpilast. Rühmajuhendajad ise kinnitavad, et saavad hakkama, sest tõsisemalt tuleb tööd teha umbes poolega hoolealustest ja kutseõpetajatel on lepingusse kirjutatud ka kasvatustöö. Samas tundub…

Tallinna tööstusharidus­keskuses teenivad koolile raha autoremontijad, metallitöötlejad, juuksurid, rätsepad ja sisekujundajad.

Sissejuhatuseks märgitakse kõigis osakondades, et õpilased teenindavad kliente väga hästi, töö kvaliteet on, nagu peab. Eripära on aga see, et õpilane töötab aeglasemalt kui väljaõppinud töömees. Kui erafirmas viib klient auto hommikul remonti, saab ta selle õhtul tervena kätte. Kutsekoolis aga tuleb teinekord oodata kuni nädal aega, sest õpilastel on…

Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolil on kümneaastane koostöökogemus üldhariduskoolidega.

Kooli direktor Dimitri Koromnov meenutab, et koostöö põhikoolidega sai alguse määrusest „Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis”, mis nägi üldhariduskoolide õpilastele ette 600-tunnist õpet kolme aasta jooksul. Koos Tallinna haridusametiga tehti õppekavad, mis võtsid arvesse nii tööõpetuse kui ka valikainete tunde. Esimesed poolsada poissi tulid mehaanikakooli Lasnamäe põhikoolist, hiljem liitusid nendega Laagna gümnaasiumi omad….