Kogu päev

Veebipõhine loodusteaduste võistlus

Tartu Ülikooli teaduskool ootab ka sel aastal 7.–8. klasside õpilasi veebipõhisele loodusteaduste võistlusele „Loogiline loodusteadus“. Kokku toimub võistlus kolmes voorus. Kolmas voor toimub 6.–12. märtsini. Võistlust viiakse läbi Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas https://viktoriinid.ee/ Rohkem infot leidub võistluse lehel https://e-oppekeskus.ee/viktoriinid/loogiline-loodusteadus/ Lisateave Kelli Hanschmidt, Tartu Ülikooli teaduskooli võistlus- ja õppekorralduse peaspetsialist, 529 8272, kelli.hanschmidt@ut.ee

Astronoomiaviktoriin “Pulsar”

Astronoomiaviktoriin “Pulsar” Astronoomiaviktoriin “Pulsar” on mõeldud kõigile 5.–12. klasside õpilastele, kes soovivad oma astronoomia ja loodusteaduste alast võimekust proovile panna. Toimumisaeg ja -koht: Viktoriini toimub sel korral 9. märtsil 2023. Viktoriin viiakse läbi Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas. Ülesandeid saab lahendada terve päeva vältel: keskkond avaneb kell 6 ja sulgub 23.59. Ülesehitus: Viktoriiniküsimustele vastamiseks on aega 40 minutit. Küsimused on koostatud kolmes vanuserühmas (5.–7. klass, 8.–9. klass ja gümnaasium). Võistlemine: Viktoriinist võib iga õpilane osa võtta vaid üks kord. Osalemiseks on vajalik internetiühendusega arvuti, nutitelefon või tahvelarvuti. Viktoriini alustamiseks teeb õpilane endale võistluskeskkonda kasutaja (palume sisestada eesnimi, perekonnanimi, klass (ainult number), kool, e-posti…

Inauguratsiooniloeng

Germanistika professor Reet Bender räägib inauguratsiooniloengul baltisaksa mälupaikadest eesti ja läti kultuuriruumis   Neljapäeval, 9. märtsil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli germanistika professor Reet Bender ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Entel-tentel-trikatrei-kümmel-pirte-kardavoi. Baltisaksa-eesti-läti mälupaigad“.  Mälupaik võib olla näiteks geograafiline koht, sündmus, objekt, teos, isik või traditsioon, mis kannab mingi kollektiivse rühma jaoks ühist ja erilist tähendust ning laetust. Viimased võivad ajas muutuda, areneda ja ka kaduda.  Reet Bender uurib, millised olid baltisaksa mälupaigad ning kuidas suhestusid ja suhestuvad nendega eestlased ja lätlased. „Mida arvaks keskmine eestlane, kui keegi väidaks talle, et kogelmogel ja jaanipäev on baltisaksa mälupaigad? Ja kui seepeale selguks, et tegelikkuses oli…

Õpetajate Leht