Sündmused for mai 13, 2026

Õpetajale – osale klassiga lugemisväljakutses ja võida tasuta ekskursioon! Kutsume 1.–9. klasse osalema põnevas lugemisvõistluses. Iga klass saab oma bingolehe, kuhu koguda templeid loetud raamatute ja lühikese tagasiside eest. Kui leht saab täis, on teie klassil võimalus võita tasuta ekskursioon Eesti Jalgpallimuuseumisse. Lugemine muutub nii mänguliseks, põnevaks ja kogu klassi kaasavaks. Liitu väljakutsega ja avastage koos uusi raamatuid. Lugemisbingo toimub 15. maini 2026. Loe lähemalt tallinnaraamatukogud.ee/lasteleht/lugemisbingo/

19.03.26–18.05. 2026  Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljon J. Koorti 22, publik@kunstihoone.ee”Kevadnäitus” Teemad:  kunst kui kommunikatsioonivahend iseendaga ja ühikonnaga. I kooliaste:  ”Vaatamise kooli” järjestikkuste programmide seeria II–III kooliaste, gümnaasium: “Tõlgenduspidu”  Keeleõppijale (A2, B1, B2): “Sõnad, kunst ja tähendus” Gümnaasiumi eriprogramm : “Modernism”

Haridusprogramm “Jaanipäeva ootel” Eesti Vabaõhumuuseumis “Jaanipäeva ootel” on pühendatud ühele oodatumale pühale – jaanipäevale! Uurime muuseumitunnis, miks tehti jaanipäeval jaanituld, milliseid mänge jaanipäeval mängiti ja milliste taimede erilisse väkke sel ajal usuti. Programmi saab tellida alates 4. maist kuni 18. juunini. Broneeri siit

Kevadine aiapäev Eesti Vabaõhumuuseumis Kevadine aiapäev on haridusprogramm, mida pakume ajavahemikus 11.05–28.05 ning selle programmi jooksul saab teada, kuidas kasutada erinevaid aiatööriistu, millised on erinevad seemned ja kuidas üldse üks taime kasvatamine käib. Õpilane saab ka ise peenart teha ning seemne mulda pista, et sellest endale päris oma taim kasvatada. Broneeri siit 

Koolitus “Karjääriõppe lõimimine aineõppega” Tallinn, kaks õppepäeva 13. mail ja 8. juunil, info ja registreerimisvõimalus siit lingilt. Jõhvi, kaks õppepäeva 23. septembril ja 7. oktoobril, info ja registreerimisvõimalus siit lingilt. Pärnu, kaks õppepäeva 3. ja 25. novembril, info ja registreerimisvõimalus siit lingilt. Tartu ülikooli tasuta koolitused õpetajatele pakuvad praktilisi ja tõenduspõhiseid võtteid, kuidas õpilastele tuleviku ees tuntavat ebakindlust teadlikumalt ja süsteemsemalt oma ainetundides käsitleda. Koolitustel jagatakse parimaid praktikaid, mis aitavad tulemuslikumalt toetada noorte karjääriteekonna kujunemist ja suurendada õpilaste teadlikkust oma tulevikuvõimalustest.

13. mail tähistatakse Euroopa doktorantide päeva, mille eesmärk on inspireerida doktorantuuri astuma, suurendada tööandjate teadlikkust doktorikraadi väärtusest ja tutvustada doktorikraadiga inimeste karjäärivõimalusi. Eestis on doktorikraad praegu umbes 1%-l tööealisest elanikkonnast. Kuigi viimastel aastatel on doktorikraadiga inimeste osakaal jõudsalt suurenenud, jääb see siiski tuntavalt maha Põhjamaadest, mida iseloomustab teadus- ja innovatsionimahukas majandus. 2022. aasta doktoriõppe reformi tulemusel töötavad doktorandid nüüd ülikoolides nooremteaduritena, kel on tagatud töölepinguga Eesti keskmine palk ja sotsiaalsed tagatised. Viimastel aastatel on suurenenud nii doktorantide kui ka doktorantuuri lõpetajate arv. Doktorikraadiga spetsialiste töötab üha rohkem nii avalikus kui ka erasektoris ning ülikoolid teevad aina tihedamat koostööd tööandjatega – see väljendub muu hulgas teadmussiirdedoktorantide arvu järkjärgulises kasvus. Eesti doktorikooli projekti üldkoordinaatori Monika Tasa sõnul on doktorikraadiga inimesed vajalikud kõikides valdkondades, kus on vaja kriitilist ja loomingulist mõtlemist, et lahendada keerulisi probleeme. „Doktorantuuri lõpetanud inimesed pakuvad uut teadmust, teevad koostööd nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning mõjutavad teaduse, ettevõtluse ja avaliku sektori arengut. Just doktorantuuris kujunevad välja eksperdid, kes suudavad muutusi ellu viia ja neid avalikkusele selgitada,” ütles Tasa. Eesti doktorikooli eestvedamisel…

Riigikogus arutatakse tehisaru mõju haridusele Riigikogu kõrghariduse toetusrühm korraldab koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega Riigikogus seminari, kus arutletakse tehisaru pakutavate võimaluste ja väljakutsete üle hariduses. Kõrghariduse toetusrühma juhi Margit Sutropi sõnul mõjutab tehisaru juba täna märkimisväärselt õppimist ja õpetamist ning seminaril otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas neid muutusi targalt suunata. “Aruteludes keskendutakse muu hulgas sellele, kuidas toimib TI-Hüppe õpirakendus gümnaasiumis, millised eetilised, juriidilised, sotsiaalsed ja tehnilised riskid kaasnevad tehisaru kasutamisega ning mida näitavad uuringud Eesti noorte valmisoleku kohta kasutada tehisaru õppetöös,” ütles Sutrop. Seminaril käsitletakse nii hariduspoliitilisi valikuid, TI-Hüppe algatust kui ka noorte tegelikke tehisaru kasutamise praktikaid eesmärgiga mõtestada, milline võiks olla…

13. mail toimub Eesti kirjandusmuuseumis seminar „Emotsioonide arengumustrid Eesti kultuuris“. Seminar toimub samanimelise teadus- ja arendusprojekti raames (EKKD-III5, rahastaja – Haridus- ja Teadusministeerium). Projekti osalejad tutvustavad seminaril, kuidas emotsioonide ja nende väljendusviiside kultuurimustrite kujutamine erineb žanrite (elulugude, muistendite, kogumisvõistlustele laekunud materjalide ja regilaulude) ning ajaperioodide lõikes. Samuti tutvustavad nad eesti keele emotsioonisõnastikku ja selle rakendamist tekstianalüüsis ning arutlevad selle üle, kuidas saab arvutuslikke analüüsimeetodeid ja -võtteid kasutada kultuuripärandi uurimisel. Lisaks projekti osalejatele esitavad oma emotsioonidega seotud uurimistulemusi ka Kuldar Taveter (Tartu Ülikool) ning Tartu Ülikooli heaoluteaduste tippkeskuse esindajad. Seminar avab värske perspektiivi emotsiooniuuringutele, näidates, kuidas emotsioone väljendatakse mitte ainult isiklikul…